Leiab, et maakohus ei ole kõike asjaolusid arvestanud. 1 1-15-8781 RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 3. Vastavalt
318 lg-le 4 võib kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on
lg 1 p 12, süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud – advokaaditasu 96 eurot ja süüdistatavate ühiselt kandmisele kuuluvad kulud kokku summas 1 845 eurot, s.o igalt süüdistatavalt 922.50 eurot ja sundraha 975 eurot (kd 2 lk 26). Nii süüdistatav kui tema kaitsja on oma allkirjadega kokkulepet kinnitanud. Seega oli süüdistatav tulenevalt kokkuleppest teadlik, et süüdimõistva kohtuotsusega kaasneb menetluskulude väljamõistmine. Kohtuistungil on Pavel Tšerkassov kinnitanud, et sõlmis kokkuleppe vabal tahtel ning jääb selle juurde. Palub kohtul kokkulepe kinnitata (kd 2 lk 17). Harju Maakohtu 03.11.2015 istungil jäid ka prokurör ja kaitsja kokkuleppe juurde ning palusid see kinnitada (kd 2 lk 1718). 5. Alates 29. märtsist 2015 jõustus uus
lg 1 redaktsioon, millega muudeti varasemalt kehtinud redaktsiooni.
lg 1 varasem redaktsioon sätestas, et kokkuleppes peavad olema märgitud muuhulgas kuriteo asjaolud (p 7), kuriteo kvalifikatsioon ning kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus (p 8), karistuse liik ja määr (p 9), konfiskeerimisele kuuluv vara (p 10). Riigikohus on selgitanud, et kohtu pädevuses on kokkuleppemenetluses sõlmitud kokkuleppe kinnitamine süüdimõistva kohtuotsuse tegemisega või selle kinnitamisest keeldumine kriminaalasja tagastamisega prokuratuurile. Seevastu puuduvad kohtul volitused sõlmitud kokkuleppe muutmiseks (RKKKo nr 3-1-1-2509, p 15). Kohtuistungil on kohus kokkulepet vahetult arutades kohustatud välja selgitama, kas see vastab süüdistatava tõelisele tahtele nii enda kuriteos süüditunnistamise, karistamise kui ka muude selles sisalduvate tingimuste osas (RKKKm nr 3-1-1-8-12, p 8).
lg 1 uut redaktsiooni on täiendatud ning
lg 1 p 11 kohaselt märgitakse kokkuleppesse ka süüdistatava vastu esitatud tsiviilhagi alus ja ese ning § 245 lg 1 p 12 kohaselt süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud võimaluse korral absoluutsummana. Seletuskirjas kriminaalmenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu juurde (770 SE I, lk 28) märgitakse, et kokkuleppe sõlmimiseks peavad süüdistatav, kaitsja ja prokuratuur jõudma kokkuleppele kõigis
Seletuskirjas selgitatakse, et kuna kriminaalmenetluse kulude hüvitamine võib olla süüdistatava jaoks küllaltki koormav, võib see mõjutada ka kokkuleppemenetluseks nõusoleku andmist. Seega peab tal juba kokkulepet sõlmides olema ülevaade sellest, millises ulatuses ta kohtuotsuse jõustumisel peab kriminaalmenetluse kulusid kandma. Kolleegium järeldab, et seadusemuudatuse eesmärk oli lisada tsiviilhagi alus ja ese ning süüdistatavalt väljamõistetavad kriminaalmenetluse kulud kokkuleppemenetluses prokuröri ja süüdistatava ning kaitsja vahel peetavate läbirääkimiste eseme hulka. See tähendab, et lisaks kuriteo asjaoludele, kuriteo kvalifikatsioonile, karistusele, tsiviilhagi aluse ja esemele peavad prokurör, kaitsja ning süüdistatav jõudma kokkuleppele ka väljamõistetavate menetluskulude osas. Prokuröril, süüdistataval ning kaitsjal on võimalik kokku leppida, kas ja millises ulatuses jääb osa menetluskuludest riigi kanda. Seda kinnitab ka seletuskirjas märgitu, et kui eesseisvas kohtumenetluses tekkivate kulude täpne suurus ei ole kokkuleppe sõlmimise hetkel täpselt teada, on võimalik märkida (osa) süüdistatava hüvitatavatest menetluskuludest 2 1-15-8781 kokkuleppesse murdosana (
p 1), näiteks tingimusena, et kohtumenetluses tekkivad kriminaalmenetluse kulud jäävad süüdistatava kanda või mõistetakse süüdistatavalt välja. Juhul kui prokurör, kaitsja ning süüdistatav on jõudnud väljamõistetavate menetluskulude osas kokkuleppele, on need kokkuleppe osaks ning kohus peab hindama nende põhjendatust ja poolte tahet kokkuleppe sõlmimiseks tervikuna. Olukorras, kus kohus ei pea võimalikuks kokkuleppes märgitud menetluskulusid süüdistatavalt välja mõista, tuleb kohtul teha
lg 1 p-s 3 sätestatud lahend, s.o kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise määrus. See aga ei takista prokuröril, kaitsjal ja süüdistataval uue kokkuleppe sõlmimist.
lg 3 teise lause kohaselt kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Ringkonnakohus peab vajalikuks selgitada, et selle sätte kohaldumine kokkuleppemenetluses seoses
lg 1 täiendamisega punktiga 12, millega süüdistatavalt välja mõistetavad menetluskulud said kokkuleppe osaks, on piiratud. Küll aga on kohtul omal algatusel võimalik
lg 3 kolmandale lausele tuginedes määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi, kuna selles osas ei ole
Asjaolu, et süüdistatav on kohtus nõustunud kokkuleppega, kuid soovib kohtuistungi järgselt kokkulepet vaidlustada, ei ole võimalik lugeda kriminaalmenetluse seadustiku
lg 3 p-st 4, § 326 lg 2 p 3 jätab kohus Pavel Tšerkassovi apellatsiooni läbi vaatamata ja tagastab selle apellandile. Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ Orvi Tali 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.