lg 1 kohaselt tasub asja läbivaatamise kulud kohtu määratud ulatuses ette menetlusosaline, kes esitas taotluse, millega kulud kaasnevad, kui kohus ei määra teisiti. Kohtuekspertiisiseaduse (KES) § 275 lg 2 kohaselt on isiku kohtupsühhiaatriakohtupsühholoogia kompleksekspertiisi maksumuseks 380 eurot, millele lisandub statsionaarse ekspertiisi korral voodipäevatasu 59 eurot iga voodipäeva kohta. Voodipäevatasu 19 voodipäeva eest on kokku 1121 eurot. Määruskaebus ja selle põhjendused
lg 2 esimese lause alusel tuleb maakohtu määrus edasi kaevatud osas tühistada ja teha uus määrus, millega jätta AR voodipäevatasu tasumiseks kohustamata. Määruskaebus tuleb rahuldada. 11. Maakohtu määruse põhjendavas osas on viidatud ebaõigesti määruse õigusliku alusena
Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohtu määrus on
lg-s 1 sätestatud määrus isikult menetluskulude riigi kasuks väljamõistmise kohta. 12.
§-st 148 tuleneb, et ekspertiisikulu tasub menetlusosaline ette ja kui menetlusosaline ettemakset kohtu määratud tähtajaks ei tee, võib kohus jätta taotletava toimingu tegemata, s.t kulu ei teki. Menetluskulude kindlaksmääramisel ja väljamõistmisel tuleb arvestada sellega, milliseid kulutusi sai isik ette näha (Riigikohtu 23.11.2011 määrused kohtuasjades nr 3-2-1-102-11 ja 3-2-1-112-11, 15.10.2009 määrus kohtuasjas nr 3-2-1-87-09 ja 06.01.2010 määrus kohtuasjas nr 3-21-154-09). Maakohtu määrus on nimetatud põhimõttega vastuolus. Asja materjalides puuduvad andmed, mille alusel võiks asuda seisukohale, nagu AR sai ette näha lapse statsionaarset paigutamist raviasutusse, voodipäevatasu kandmise kulu tekkimist ja voodipäevade arvu. Eeltoodu tõttu leiab ringkonnakohus, et maakohtul ei olnud alust kohustada AR tasuma läbiviidud ekspertiisi eest tasu riigituludesse. 13.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.