TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtunik Kohtuasi Asja läbivaatamise kuupäev Menetlusosalised 3-15-762 12. november 2015 Eda Muts Hei

§ 38lg 3.

Räpina Vallavolikogu 25.02.

1. a otsusega nr 12 kehtestatud Härsingu kinnistu detailplaneeringuga kavandatud hoonestus jääb Võhandu jõe ehituskeeluvööndisse, samuti on lubatud ehituskeeluvööndisse püstitada ka rajatisi, samas detailplaneeringuga ei ole Võhandu jõe ehituskeeluvööndit vähendatud.
2. Otsuse vastuvõtmisel on rikutud menetlusreegleid. Räpina Vallavalitsus võttis Härsingu kinnistu detailplaneeringu teistkordselt vastu
3. märtsil
4. Avalik väljapanek toimus aprillis
5. Avalikul väljapanekul olnud planeeringu versioon kehtestati Räpina Vallavolikogu poolt
6. septembril
7. Härsingu kinnistu detailplaneeringu kehtestamise otsus tunnistati kehtetuks
8. jaanuaril 2015 ning 25.veebruaril 2015 kehtestati muudetud Härsingu kinnistu detailplaneering uuesti. Härsingu kinnistu detailplaneeringu avaliku väljapaneku ja teistkordse kehtestamise vahele jääb 10 kuud. Peale detailplaneeringu kehtestamise otsuse kehtetuks tunnistamist on detailplaneeringut täiendatud. Tulevalt Riigikohtu lahendist nr 3-3-1-28-04 (p 20), oleks tulnud planeerimismenetluse pika ajavahe ja oluliste täienduste tõttu läbi viia uus planeerimismenetlus.
9. Otsus on motiveerimata ja on antud kaalutlusveaga. 4.1 Härsingu kinnistu detailplaneering ei ole kooskõlas Räpina valla üldplaneeringuga. Räpina valla üldplaneeringu kaardi väljavõttest nähtub, et üldplaneeringus on väikeelamumaa juhtfunktsioon määratud ainult kinnistu ehituskeeluvööndist väljajäävale osale. Detailplaneeringuga kavandatud hooned jäävad rohevõrgustiku alale (Võhandu jõe ehituskeeluvööndisse). Suuremas osas lasub Härsingu kinnistul rohevõrgustiku ala. Rohevõrgustiku alal ei näha üldplaneeringus ette väikeelamumaa maakasutuse juhtfunktsiooni, vaid säilib senine maakasutus, maatulundusmaana. 4.
10. Kaebajad leiavad, et volikogu seisukoht, et kallasrajale juurdepääsu seadmine ei ole detailplaneeringus kohustuslik, on vastuolus

§-i 36 lg-ga

1. Omades kinnistut avalikult kasutatava veekogu kaldal, peab kinnistu omanik taluma seadusest tulenevat igaüheõigust kasutada veekogu kallasrada. Tartu mnt 11 ja 11a vaheliselt alalt ei ole võimalik mööda kallasrada liikuda Härsingu detailplaneeringu alani. Härsingu kinnistu detailplaneeringu alale on varasemal perioodil rajatud avalikult kasutatav paadisild ja ujumiskoht, mida ümbruskaudsed inimesed kasutavad ja hooldavad. Volikogu ei 2 ole planeeringu menetluse käigus otsinud veenvaid lahendusi kinnistu omaniku ja piirinaabrite konflikti lahendamiseks ega arvestanud piirinaabrite huvidega. 4.
2. Puuduvad tõesed planeeringulahendust illustreerivad joonised ja veenvad kaalutlused vaatekoridori mitte arvestamise kohta. Avalikul väljapanekul lisatud planeeringulahenduse illustratsioon ei tekita ruumilist ettekujutust kavandatavast keskkonnast ja hoonestusest. Samuti ei ole esitatud veenvaid kaalutlusi, kuidas on tagatud Kase kinnistult Võhandu jõele loodusliku vaatekoridori säilimine. Ei ole kantud vaatekoridori põhijoonisele ning ei ole koostatud tõest olukorda kujutavaid illustreerivaid jooniseid. 4.
3. Räpina Volikogu ei ole põhjendatud, miks ei ole arvestatud ettepanekut, mitte rajada parklat ja juurdepääsuteed Kase kinnistu piirist lähemale kui 4 m. Negatiivsed mõjud naaberkinnistule peaksid olema minimaalsed ning tagatud ehitiste kasutamine. Kase kinnistu piiril 4 m laiune riba on vajalik näiteks lume ladustamiseks või sadevee nõva tegemiseks. Vastustaja vastuväited
4. Vastustaja on seisukohal, et kaebaja väited otsuse nr 12 õigusvastasuse osas on otsitud ning alusetud. Vastustaja on jätkuvalt veendunud, et ei ole otsuse tegemisel rikkunud ühtegi materiaal- ega menetlusõiguse normi. Õiguspäraselt on arvestatud ehituskeeluvööndist tulenevate kitsendustega. Samuti on õiguspärane detailplaneeringu kehtestamine pärast tehnilist laadi täpsustuste (mis ei muuda ehitusõigust) tegemist ilma uut menetlust läbi viimata.
5. Otsusega nr 12 kehtestatud detailplaneeringus on hoonestusala asukoha määratlemisel lähtutud põhimõttest, et kavandatavad hooned jääksid väljapoole Võhandu jõe 50 m laiust ehituskeeluvööndit. Kaebajate väited, nagu näeks planeering ette hoonete rajamist Võhandu jõe ehituskeeluvööndisse, on otsitud ning ei vasta tõele. Kalda ehituskeeluvööndi vähendamise vajaduse korral on pädevaks asutuseks Keskkonnaamet (KeA). Antud juhul on KeA planeeringu oma 26.02.
6. a kirjaga kooskõlastanud. Planeeringu on heaks kiitnud ka maavanem, kes samuti antud küsimust käsitles. Kaebajate poolt esitatud Eesti põhikaarti seisuga 25.03.2015 ei saa tõendina asja juurde võtta, kuna tegemist ei ole tõendiga. Otsuse tegemisel tuli lähtuda sellel hetkel teadaolevatest asjaoludest, sh sel hetkel avaldatud 2014 a. põhikaardist. Kaebajate poolt esitatud põhikaart avaldati Maa-ameti kodulehe andmetel alles 26.05.2015.a.
7. Vastustaja ei olnud kohustatud läbi viima uut planeeringumenetlust. Kaebajad ei ole välja toonud ühtegi uut isikut, kes võiks menetluses osaleda soovida ega muid asjaolusid, mis võiksid olla muutunud. Vastavalt otsusele nr 12 ei muudetud planeeringu põhilahendusi. Samaks jäid hoonestusala asukoht ning muud kavandatavate hoonete parameetrid. Korrigeeriti vaid krundi sihtotstarvet ning täpsustati planeeringu seletuskirjas rohevõrgustiku alale piirete rajamist puudutavaid selgitusi. Tegemist on muudatustega, mis ei mõjuta planeeringumenetlust sisuliselt ega mõjuta kaebajate õigusi. Samuti ei riiva muudetud lahendus mingil määral avalikke huve. Kruntide sihtotstarbe muutmine ei olnud käsitletav põhilahenduse muutmisena (Riigikohtu lahend asjas nr 3-3-1-71-14). Seetõttu ei ole ka Härsingu kinnistu detailplaneeringusse tehtud muudatused planeeringu põhilahenduste muudatusteks.
8. Otsus nr 12 on piisavalt motiveeritud ja kaalutlusvigadeta. Otsuses on välja toodud 3 põhimotiivid, sh kõigi asjaolude osas, mida kaebuses on välja toodud. 8.
9. Kehtestatud detailplaneering on kooskõlas üldplaneeringuga. Detailplaneeringuga hõlmatud Härsingu detailplaneeringu ala osas näeb kehtiv Räpina valla üldplaneering ette kaks juhtotstarvet. Osaliselt on ala elamumaa, osaliselt (rohevõrgustiku osas) maatulundusmaa juhtotstarbega. Samas ei ole kogu alale elamumaa sihtotstarbe määramine vastuolus üldplaneeringuga. Antud juhul ei ole kinnistu omanik soovinud oma kinnistut erinevateks katastriüksusteks jagada. Seetõttu määrati kogu kinnistule 100% ulatuses elamumaa sihtotstarve, mis on kehtivate õigusnormide järgi lubatud. 8.
10. Juurdepääsu Võhandu jõe kallasrajale ei pea tagama igalt jõeäärselt kinnistult. Antud juhul on juurdepääs kallasrajale ette nähtud Tartu mnt 11 ja 11a kinnistute vaheliselt alalt, ehk ca 0,5 kilomeetri kauguselt, mis on vastustaja hinnangul piisavalt lähedal, et puudub vajadus uue juurdepääsu rajamiseks. Seejuures tuleb arvestada, et juurdepääsu määramine kallasrajale just Härsingu kinnistult riivaks omanike omandiõigust ning privaatsust. 8.
11. Väidetavat ujumiskohta ei ole üldplaneeringu kaardile avaliku ujumiskohana märgitud, seega puudub alus väita, et selle säilitamise vastu esineb suur avalik huvi. Kinnistul asuv paadisild kujutab endast ebaseaduslikku ehitist. Arvestades, et rajatis on ehitatud omavoliliselt ehituskeeluvööndisse ning kinnistuomanik ei ole selle säilitamisest huvitatud, puudus vastustajal igasugune põhjendus nõuda detailplaneeringuga selle säilitamist. 8.
12. Asjakohatud on kaebaja väited, nagu ei oleks avalikul väljapanekul olnud planeeringust aru saada, kuidas mõjutab kavandatav kinnistu vaadet Kase kinnistult. Vastustaja on selgitanud, et arvestades Kase kinnistu omanike riive väikest ulatust ei ole täiendavate illustratsioonide koostamine proportsionaalne. Vastustaja on püüdnud minimeerida Kase kinnistu omanike õiguste riivet, otsides hoonetele võimaluste piires asukoha, kus need vaadet võimalikult vähesel määral halvendaksid. Seega leiab vastustaja jätkuvalt, et on erinevaid õiguseid ja huve nõuetekohaselt kaalunud ja tasakaalustanud. Lume kogumine ja sademevee juhtimine teelt ja parklalt on planeeringulahenduse kohaselt võimalik ka Härsingu kinnistule, seda ei ole kaebajad ei varasemas ega kaebuses vaidluse alla seadnud. Väide, nagu ohustaks sula- ja vihmavesi Kase kinnistut, oleks vastuolus ka füüsikaseadustega, kuna nähtuvalt detailplaneeringu joonisele kantud samakõrgusjoontest on näha, et Kase kinnistul on pinnas kõrgem kui Härsingu kinnistul. Kolmanda isiku seisukoht
13. Kolmas isik on seisukohal, et Räpina 25.02.2015.a otsus nr 12 on nii materiaalselt kui formaalselt õiguspärane. Vastustaja on Härsingu kinnistu detailplaneeringu kehtestamisel erinevaid huvisid ja õigusi arvestanud ning teinud tasakaalustatud otsuse.
14. Härsingu detailplaneeringuga ette nähtud ehitised ei asu ehituskeeluvööndis. Ehituskeeluvööndi määramisel võetakse aluseks põhikaardi kohane veekogu piir. Härsingu kinnistu detailplaneeringus on seda tehtud ja vastavale alale pole ehitisi planeeritud.
15. Otsuse vastuvõtmisel ei ole menetlusreegleid rikutud. 2014.a aprillis toimunud avaliku väljapaneku ja otsuse nr 12 vastuvõtmise vahele jäi Härsingu detailplaneeringu kehtestamine 24.09.2014.a otsusega. Otsusega nr 12 ei ole varasemalt kehtestatud Härsingu detailplaneeringus planeeringu põhilahendust muudetud. Muudetud on vaid Härsingu kinnistu 4 sihtotstarvet ning seda on tehtud vastavuses üldplaneeringuga, mis näeb Härsingu kinnistu juhtfunktsioonina ette elamumaa.
16. Härsingu kinnistu detailplaneering ei ole üldplaneeringuga vastuolus osas, millega see näeb ette kinnistule elamu ja kõrvalhoone ehitamise. Üldplaneeringu kohaselt on tegemist väikeelamumaaga. Seega pidid ja peavad kaebajad arvestama sellega, et Härsingu kinnistule võidakse rajada elamu. Juurdepääsu seadmine kallasrajale ei ole detailplaneeringus kohustuslik. Ebaproportsionaalne oleks ette näha iga jõeäärse kinnistu kaudu ligipääsu kallasrajale, arvestades, et see piiraks omaniku õigust oma kinnistut kasutada. Kaebajatel puudub subjektiivne õigus nõuda, et juurdepääs jõele toimuks üle Härsingu kinnistu. Juurdepääs ei pea kulgema kaebajatele kõige mugavamast kohast või kohast, kust nad on harjunud kallasrajale liikuma (omamata seejuures kinnistu omaniku nõusolekut). Paadisilla puhul on tegemist ebaseadusliku, omavoliliselt ehitatud rajatisega. Paadisild on rajatud ilma, et kolmandalt isikult või kohalikult omavalitsuselt oleks selleks nõusolekut küsitud. Üldplaneeringus pole Härsingu kinnistule ujumiskohta ette nähtud. Samuti ei esine ülekaalukat avalikku huvi ujumiskoha rajamiseks just Härsingu kinnistule Natalja Papkinal ei ole ühestki õigusaktist tulenevalt absoluutset õigust piiramatule loodulikule jõevaatele. Natalja Papkinal on huvi jõevaate säilimisele, mida tuleb kaaluda teiste huvide ja õigustega, sh kolmanda isiku omandiõigusega ning huviga Härsingu kinnistule elamu rajada. Kohtu seisukoht
17. Heino Uibokand ja Natalja Papkina on vaidlustanud Räpina Vallavolikogu otsuse, millega kehtestati kaebajate kõrval asuva Härsingu kinnistu detailplaneering. Planeeringuga anti ehitusõigus üksikelamu ja kõrvalhoone rajamiseks Härsingu kinnistu omanikule Katrin Tammjärvele. Kaebajad on seejuures vaidlustanud otsuse nii planeeringuotsuse objektiivsest õigusvastasusest tulenevalt (nn populaarkaebus) (I) kui ka subjektiivsete õiguste ja vabaduste rikkumisest tulenevalt (II). Vastavalt sellele ka kohus kaebust käsitleb. Lõpuks lahendab kohus menetlusosaliste menetluskulude taotlused (III). I
18. 19.05.2015 esitatud selgitustest tulenevalt on vaidlustatud otsus õigusvastane kaebuse punktides 3.1, 3.2 ja 3.3.1 toodud põhjustel (tlk.53), ilma et need kaebajate subjektiivseid õigusi rikuksid.
19. Kaebuse punktis 3.1 on kaebajad leidnud, et volikogu 25.02.2015 otsus nr 12 on vastuolus looduskaitse seaduse (

) § 38 lõikega 3. Kaebajad on seisukohal, et detailplaneeringuga kavandatud hoonestus jääb Võhandu jõe ehituskeeluvööndisse.

§ 38

lg 3 sätestab, et ranna või kalda ehituskeeluvööndis on uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud.

§ 38

lg 1 p 4 kohaselt on üle kümne hektari suurusel järvel ja veehoidlal ning üle 25 ruutkilomeetri suuruse valgalaga jõel, ojal, maaparandussüsteemi eesvoolul ehituskeelvööndi laiuseks 50 meetrit. Ehituskeeluvööndi laiuse arvestamise lähtejoon on põhikaardile kantud veekogu piir (tavaline piir) (

§ 35lg 2).

Vastustaja poolt esitatud detailplaneeringu põhijoonise (tlk.42) järgi jääb kogu planeeritav hoonestusala väljapoole ehituskeeluvööndit. Seejuures on vastustaja lähtunud 2014 Maa-ameti geoportaalis avaldatud põhikaardist (tlk.45). Seda on märgitud ka planeeringu seletuskirjas (p 5 5.2) Vaidlust ei ole selles, et vastustaja, lähtudes Maa-ameti 2014 aasta geoportaalis avaldatud andmetest, on detailplaneeringu koostamisel arvestanud ehituskeeluvööndiga ning määranud hoonestusala väljapoole ehituskeeluvööndit. Vaidlus on tekkinud selles, kas vastustaja arvestas detailplaneeringut kehtestades õiget põhikaardi. Nimelt esitasid kaebajad kaebuse lisana väljavõtte Maa-ameti põhikaardist, milles sellele märgitud ehituskeeluvööndi järgi asuvad planeeritud hooned osaliselt ehituskeeluvööndis. Samas ei olnud kaebuses ega ka lisana esitatud geoportaali väljatrükil märgitud, millal on väljatrükk tehtud ja millist aega see näitab. Kohtuistungil selgus, et esitatud põhikaardile on ehituskeeluvöönd märgitud kaebajate esindaja ehk kaebajate poolt. Seega ei ole kaebusele lisatud põhikaardi väljavõtet võimalik sellele märgitud vööndite osas tõendina kasutada.

1. Enne kohtuistungit esitas kaebajate esindaja asja juurde võtmiseks Maa-ameti 08.06.2015 e-kirja nr 8.4-1/8510, milles on Maa-ameti topoandmete büroo juhataja teavitanud kaebajate esindajat, et 2015 alguses koostati uus Eesti põhikaart, mis tehti Maa-ameti geoportaalis avalikkusele kättesaadavaks 19.02.2015 (tlk.83). Samuti teavitati, et Eesti topograafia andmekogus uuendati Võhandu jõe kaldajoone andmeid Härsingu kinnistuga piirneval alal 09.06.2014.a. ning Maa-ameti hübriidkaardil sai muudatused nähtavaks ligikaudu üks nädal pärast andmete uuendamist ehk siis juunis 2015.a. Kaebajad on seisukohal, et ehituskeeluvöönd on muutunud ja vastustajal tuli sellega arvestada, millele on nad ka detailplaneeringu menetluses järjepidevalt osundanud.
2. Kohus on seisukohal, et antud asjaolu annab aluse kaebuse rahuldamiseks. Vaidlust ei saa olla enam selles, et 19.02.2015 said Maa-ameti geoportaalis avalikkusele kättesaadavaks 2015 aasta alguses koostatud Eesti põhikaart, seega ka põhikaart Härsingu kinnistut puudutavas osas. Vaidlust ei ole ka selles, et uue põhikaardi järgi veepiir Härsingu kinnistu osas muutus. Kuigi planeeringu menetlus on etapiline ning aega nõudev menetlus, saab kehtestada planeeringut, mis vastab õigusaktidele selle kehtestamise aja seisuga. Kaebaja on põhjendatult viidanud Riigikohtu lahendile asjas nr 3-3-1-43-12, milles on märgitud, et haldusorgan peab avaliku võimu teostamisel lähtuma seaduslikkuse põhimõttest ning kõik haldusorganite poolt antud õigusaktid peavad olema kooskõlas põhiseaduse, seaduse ja seaduse alusel antud aktidega. Menetlusosaliste poolt on esitatud väljavõte nii 2014 aastal kättesaadavast põhikaardist (tlk. 65), kui ka 2015 avaldatud põhikaardist (tlk.18). Neist kaarditest nähtub visuaalselt, et kaldajoon ehk tavaline veepiir on erinev, nagu eelpool juba märgitud. Et tegelik vee piir ehk kaldajoon on erinev kuni veebruar 2015 avaldatud Eesti põhikaardist, on nähtav ka detailplaneeringu lisana olevast põhijoonisest, mida on tunnistatud ka planeeringu seletuskirja punktis 5.
3. Planeeringu põhijoonisel (tlk.42) on kinnistu kitsendused kantud joonisele arvestades 2014 avaldatud põhikaarti, samas on joonisele märgitud ka tegelik kaldajoon koos kallasrajaga.
4. Kohus osundab ka sellele, et Maa-ameti 08.06.2015 kirjast tulenevalt on teada, et Maaameti hübriidkaardil olid tegelikult muudatused kaldajoone osas nähtavad juba juunis
5. Hübriidkaart on kättesaadav kõikidele, sealhulgas menetlusosalistele kui kohtule. Kasutades Maa-ameti kaardiserveris olevat hübriidkaardi ja lisades sellele maakatastri kitsendused, on võimalik näha ka ehituskeeluvööndi asukoht kehtivast põhikaardist tulenevalt. Kohus lisab vastavad väljavõtted toimikusse, kuigi kohtuistungil neid menetlusosaliste poolt esitatud ei olnud, samas olid aga väljavõtetel kajastuvad asjaolud nähtavad Maa-ameti kaardiserveris. 6
6. Eelnevat arvestades kuulub kaebus rahuldamisele ja vaidlustatud otsus tühistamisele. Aluse volikogu otsuse tühistamiseks annab ainuüksi asjaolu, et planeering kehtestati vananenud, planeeringu kehtestamise ajaks muutunud põhikaardi alusel ja arvestati sellele kantud veekogu piiriga. Vastustaja on ka ise vastuses märkinud, et otsuse tegemisel tuli lähtuda sellel hetkel avaldatud põhikaardist. Vastustaja poolt märgitu, et Maa-ameti kodulehe andmetel avaldati uuendatud Eesti põhikaart 26.02.2015, on ebatäpne, kuna sel päeval avaldati Maa-ameti kodulehel teade, et avaldatud on uus digitaalne põhikaart.
7. Vastustaja ja kolmanda isiku seisukoht, et uuest põhikaardist erineva detailplaneeringu kehtestamine ei too kaasa

§ 38

lg-s 3 sätestatud keelu rikkumist, ning et alles ehitusloa väljaandmisel tuleb

§ 38lg 3 nõuet järgida, on kohtu arvates ekslik.

Planeerimisseaduse § 126 lg 1 p 2 ja 3 kohaselt on detailplaneeringu ülesanneteks teiste ülesannete hulgas krundi hoonestusala määramine ja krundi ehitusõiguse määramine. Härsingu kinnistu detailplaneeringu seletuskirja kohaselt (p 2) on detailplaneeringu koostamise eesmärgiks elamu ja kõrvalhoone püstitamiseks ehitusõiguse määramine, krundi hoonestusala piiritlemine, juurdepääsutee asukoha määramine ning vajalike tehnovõrkude ja rajatiste asukoha määramine. Planeerimisseaduse § 124 lg 4 sätestab et detailplaneeringu olemasolul või detailplaneeringu koostamise kohustuse korral on detailplaneering ehitusprojekti koostamise alus, seega ehitustegevuse lubamise alusdokumendiks. Antud juhul on põhikaart ja sellest tulenevalt ehituskeeluvööndi asukoht muutunud enne detailplaneeringu kehtestamist, seega tuleb detailplaneeringu kehtestamisel neid asjaolusid arvestada. Vastasel juhul kaotaks detailplaneeringu koostamine oma mõtte.

1. Kaebuse punktis 3.2 on kaebajad asunud seisukohale, et vastustaja oleks pidanud enne uue detailplaneeringu kehtestamist läbi viima uue planeerimismenetluse, kuna eelmisest planeerimismenetlusest oli möödunud pikk ajavahemik. Nimelt oli detailplaneeringu ja avaliku väljapaneku ja teistkordse kehtestamise vahele jäänud 10 kuud. Kaebaja viitab seejuures Riigikohtu lahendile nr 3-3-1-28-04, kus asuti seisukohale, et planeeringu menetlemine, kus lähtutakse endiselt 6 kuud tagasi toimunud planeerimismenetluse tulemustest ei ole kooskõlas planeerimismenetlust reguleerivate normide eesmärkidega.
2. Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et antud asi ei ole Riigikohtu lahendis nr 3-3-1-2804 toodud asjaoludega sarnane. Antud asjas ei ole vahepeal tekkinud juurde isikuid, kes oleksid asjas menetluses osalemisest huvitatud, ja kellel eelnevalt selleks võimalus puudus. Lisaks on Riigikohus hilisemas haldusasjas nr 3-3-1-47-12 leidnud, et ka pikem ajavahemik viimase arutelu ja planeeringu kehtestamise vahel ei tähenda, et otsus oleks paratamatult õigusvastane. Erinevalt haldusasjast nr 3-3-1-28-04, kus planeerimismenetlus oli planeeringu kehtestamata jätmise tõttu lõppenud, käesolevas asjas menetlus sisuliselt jätkus ning menetluse uuendamise järgselt planeeringu põhilahendusi ei muudetud. Muudeti ainult krundi sihtotstarvet ning täiendati planeeringu seletuskirjas rohevõrgustiku alale piirangute rajamist puudutavaid selgitusi. Riigikohtu lahendist nr 3-3-1-47-12 tuleneb samuti, et pika aja möödumise korral piisab ka planeeringu kehtestamise otsuses planeeringu kehtestamise vajaduse põhjalikumate kaalutluste väljatoomise või vajaduse täiendada varem valminud seletuskirja (p 27). Seega ei tingi ka pika aja möödumine viimase avaliku arutelu ja planeeringu kehtestamise vahel tingimata uue planeerimismenetluse läbiviimist. Kohus nõustub vastustajaga, et vastustaja poolt vaidlustatud otsusega tehtud muudatused ei mõjuta kaebajate õigusi, samuti ei ole krundi sihtotstarbe muutmine käsitletav planeeringu põhilahenduse muutmisena. 7
3. Kohus on seisukohal, et vaidlustatud otsus on piisavalt motiveeritud. Asjaolu, et kaebajad ei nõustu otsusega ja planeeringu lahendusega, ei tähenda, et otsus on motiveerimata. Otsusest nähtuvalt on vastustaja piisava põhjalikkusega kaalutlenud, miks üks või teine lahendus tehti ning miks naaberkinnistute omanike seisukohad ei olnud arvestatavad. Planeeringu seletuskirjast nähtuvalt on menetluse käigus asjast puudutatud isikud oma seisukohad saanud esitada ning neile on vastatud.
4. Kaebajad leiavad, et kehtestatud detailplaneering ei ole kooskõlas üldplaneeringuga, mille järgi on väikeelamumaa juhtfunktsioon määratud ainult ehituskeeluvööndist väljajäävale osale. Rohevõrgustiku alale, kus asuvad planeeritud hooned, ei näe üldplaneering ette väikeelemumaa maakasutuse juhtfunktsiooni, vaid säilib endine maatulundusmaa. Vastustaja on välja toonud, et valla üldplaneering näeb Härsingu kinnistule kaks juhtotstarvet – rohevõrgustiku alal on juhtfunktsiooniks elamumaa, ülejäänud osas elamumaa. Seega on kinnistut võimalik kasutada ka elamumaana. Samas, sõltumata mitmest juhtfunktsioonist, ei võimalda Vabariigi Valitsuse 23.10.2008 määrus nr 155 „Katastriüksuse sihtotstarvete liigid ja nende määramise kord“ § 7 lg 3 määrata katastriüksusele samaaegselt maatulundusmaa ja elamumaa sihtotstarvet. Seega tuleb neil juhtudel määrata üks sihtotstarve, ja kuna kehtiv valla üldplaneering andis kinnistule ühe juhtotstarbena elamumaa otstarbe, oli võimalik kogu kinnistule elamumaa sihtotstarve määrata. II
5. Kuigi vaidlustatud Räpina Vallavolikogu otsus kuulub tühistamisele juba otsuse I osas toodud põhjendustel, käsitleb kohus lühidalt ka kaebajate väiteid nende subjektiivsete õiguste rikkumisest tulenevalt. Kaebajad on märkinud, et nende subjektiivsete õiguste kaitseks on esitatud kaebuse punktid 3.3, 3.3.2, 3.3.
6. ja 3.3.4 (tlk.53). Kohus leiab, et sisuliselt on subjektiivsete õiguste kaitseks esitatud põhjendused ainult kaebuse punktides 3.3.2 ( ei võimaldata juurdepääsu Võhandu jõe kallasrajale), punktis 3.3.3 (vaade jõele) ja punktis 3.3.4 (parkla ja juurdepääsutee). Kaebuse punktis 3.3, mida kaebajad on samuti selles osas välja toonud, on vastustajale ette heidetud otsuse motiveerimatust ja tehtud kaalutlusvigu. Selles osas esitas kohus oma seisukoha otsuse punktis
8. Kaebajad leiavad, et kehtestatud planeering ei võimalda neile juurdepääsu kallasrajale, mis on vastuolus

§ 36lg-ga 2.

Vastustaja on põhjendatult juba oma vastuses märkinud, et kaebajate poolt viidatud

§ 36lg 2 ei kehti alates 01.08.2014.a Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (Ke

ÜS) § 38 lg 7, mis reguleerib kallasrajale juurdepääsu, ei näe ette, et kallasrajale peab pääsema igalt kinnisasjalt. Vastustaja on välja toonud, et Võhandu jõe kallasrajale on kaebajatel võimalik saada Tartu mnt 11 ja 11 a kaudu, mis on kirjas ka planeeringu seletuskirjas. Detailplaneeringu seletuskirja järgi ei jää üldplaneeringus kaardile kantud avalikest ujumiskohtadest ega paadisildadest ükski Härsingu kinnistule. Naaberkinnistute omanike soov jätkata endiselt teisele isikule kuuluva kinnistu kasutamist jõele juurdepääsuks, ei saa olla aluseks kinnistu omaniku õiguste piiramisele. Nendele asjaoludele on vastustaja ka otsuses vastuse andnud. Kohus on seisukohal, et kaebajatel puudub subjektiivne õigus nõuda juurdepääsu Võhandu jõele üle Härsingu kinnistu.

1. Kaebajad märgivad, et Härsingu kinnistu detailplaneeringu kehtestamise otsuses ei ole esitatud veenvaid kaalutlusi, kuidas on tagatud Kase kinnistult Võhandu jõele loodusliku vaatekoridori säilimine, puuduvad vastavad illustreerivad joonised. Vastustaja selgituste kohaselt on detailplaneeringu koostamisel ja hoonestusala paigutamisel arvestatud, et hooned 8 võimalikult vähe varjaksid naaberkinnistult vaadet jõele. Kohus nõustub vastustajaga, et ühtki uut hoonestusala ei ole võimalik kavandada ilma, et see ei võiks kaasa tuua muudatusi kas vaadetes või miljöös üldse. Keegi ei saa arvestada, et ka tema naabrusesse võidakse hooneid ehitada, mis toob kaasa senise privaatsuse vähenemise. Naaberkinnistu omanike huvi ja soov endisele vaatele jõele, ei saa üle kaaluda teise kinnistu omaniku soovi ehitada oma kinnistule hooneid, arvestades veel olukorda, et kinnistu kasutamine tulenevalt ehituskeeluvööndist on piiratud. Ükski seadus ei nõua detailplaneeringule 3D joonise lisamist.
2. Kaebuses on veel märgitud, et nad on teinud ettepaneku näha planeeringus ette Kase kinnistu piiril 4 m laiune riba, mis on vajalik näiteks lume ladustamiseks või sadevee nõva tegemiseks. Sellega on kaebajad soovinud, et Härsingu kinnistule planeeritud parklat ja juurdepääsuteed ei rajataks Kase kinnistule lähemale kui 4 meetrit. Otsuse kohaselt ei asu parkla ja juurdepääsutee vahetult Kase kinnistu piiri ääres. Samuti ei anta planeeringuga Härsingu kinnistu omanikule õigust naaberkinnistu omanike õigusi rikkuda. Kaebajate seisukoht võimalikust nende õiguste rikkumisest on liialt oletuslik ja otsitud. Kohus leiab, et vastustaja on kaebajate ettepanekud läbi vaadanud ja oma seisukoha esitanud. III
3. Kaebuse esitajad on esitanud taotluse mõista vastustajalt välja menetluskulud õigusabile summas 1190 eurot ja riigilõiv 30 eurot, kokku seega 1220 eurot. Menetluskulud on kaebajate poolt vastavalt tõenditele kantud (tlk.107). Vastustaja on esitanud taotluse mõista vastustaja kasuks kaebajatelt välja (tlk.92,119) 1204,5 eurot Kolmas isik on esitanud taotluse välja mõista kaebajatelt kolmanda isiku kasuks menetluskulud summas 1020 eurot (tlk.108,126). Kulud on nii vastustaja kui kolmanda isiku poolt kantud.
4. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab kaebuse, jäävad vastustaja poolt kantud menetluskulud tema enda kanda. Kohus on seisukohal, et kaebajate poolt taotletud menetluskulud on põhjendatud ja kuuluva vastustajalt välja mõistmisele. Räpina vallal tuleb hüvitada kaebajate poolt kantud kulud summas 1220 eurot. Kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele. Kuna ülejäänud osas vastaspool ei pea kulusid hüvitama, jäävad kolmanda isiku kulud tema enda kanda (HKMS § 108 lg 8). Kolmanda isiku vastaspooleks on kaebajad, ja kuna kaebajad menetluskulusid hüvitama ei pea, jäävad kolmanda isiku menetluskulud tema enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Eda Muts kohtunik 9