1 Kriminaalasi nr 1-14-2711 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 03. detsember 2015, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-14-2711 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekret

§ 751

lg 3 p 2 määrata Samson Minasjani elektroonilise valve pikkuseks 5 (viis) kuud.

§ 76

lg 5, 78 p 2 määrata Samson Minasjanile katseaeg alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest kuni 23.10.2017. Kohustada Samson Minasjani katseajal järgima KarS § 75 lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid: - elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxx; 2 - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Kohustada Samson Minasjani katseajal järgima KarS § 75 lg 2 p 21,4,8,9 sätestatud järgmisi kohustusi: - mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid; - asuma tööle või võtma ennast arvele Töötukassas 2 (kahe) nädala jooksul alates vangistusest vabanemisest; - osalema kriminaalhooldaja määratavas sotsiaalprogrammis; - alluma elektroonilisele valvele, olles selleks eelnevalt nõusoleku andnud. Määrata Samson Minasjan kriminaalhooldusele Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

§ 751

lg 4 hakkab elektroonilise valve tähtaeg kulgema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse süüdimõistetu keha külge. Vabastada Samson Minasjan karistuse kandmisest Viru Vanglas peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 23.10.2015 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Samson Minasjani elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Harju Maakohtu 04.04.2014 otsusega tunnistati Samson Minasjan süüdi KarS § 184 lg 2 p 1,2 järgi ja karistuseks mõisteti vangistus 4 aastat. KarS § 68 lg 1 alusel loeti eelvangistuses viibitud aeg alates 23.10.2013 karistusaja hulka ja karistusaja alguseks loeti 23.10.2013.a. Viru Vangla iseloomustusest nähtuvalt on isikut kriminaalkorras karistatud 5-l korral ning vanglas kannab ta karistust teist korda. Kuritegude dünaamika kohaselt on teod muutunud ühiskonnaohtlikumaks. Varasemate kuritegudega on kaasnenud vägivald, praegune kuritegu on rahvastervisevastane. Ühiseks kuriteo toimepanemise soodusteguriks võib pidada rahalise kasu saamise eesmärki. Kinnipeetav on läbinud programmi Sotsiaalsete oskuste treening, temaga on läbi viidud motiveerivaid vestlusi elustiili muutmise vajalikkusest, senise elukorralduse/suhtlusringkonna ümberhindamisest ning vestlusi probleemilahendamise oskuse arendamisest, põhjus-tagajärg seostest. Kinnipeetav töötab alates 29.09.2014 Viru Vanglas köögitöölisena. 3 Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 2 aastat 1 kuu ning kanda jääb tal veel enam kui 1 aasta 10 kuud vangistust. Kinnipeetaval puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Kinnipeetav elas alates

1. aastast koos elukaaslase E G 2-toalises üürikorteris aadressil xxxx. Ennetähtaegse vabanemise korral asub ta elama aadressile xxxx. Tegemist on 2-toalise ühiselamutüüpi korteriga, mis kuulub kinnipeetava emale O M. Elukoht vastab elektroonilise valve kohaldamise nõuetele. Käesoleval ajal elab antud elamispinnal kinnipeetava ema üksi, kes on andnud oma kirjaliku nõusoleku elektroonilise järelevalve kohaldamiseks. Keskhariduse omandas kinnipeetav Tallinna Kutsekoolis nr
2. Ta on saanud ka elektrimontööri ja kinnisvarahooldaja kutseoskused. Riigikeele oskuse tase on isikul B
3. Kinnipeetav on sooritanud kuriteod majandusliku kasu saamise eesmärgil. Ta on teadlikult riskeerinud, et saada materiaalset kasu. Kinnipeetava enda sõnade kohaselt oli ta enne antud vangistust tegev maaklerina ning ürituste korraldajana, samuti töötas ta koos isaga, kes valmistas puidust mööblit. Kuritegelikule teele olevat isik läinud rahaliste raskuste tõttu, millest nähtub, et on olnud probleeme kulude-tulude tasakaalus hoidmisega. Tööga on isik hõivatud olnud peamiselt ehituse valdkonnas. Kinnipeetava sõnul on võlgnevused osaliselt tasutud, kuid tulevikus loodab ta kõik ära tasuda. Rahalist toetust saab isik ka lähedastelt. Vabanemisel on isikule garanteeritud töökoht xxxx. Lähedastest suhtleb kinnipeetav ema O M, poolõe L S ja isa A M. Läbisaamine nendega on väidetavalt hea. Vanemad on lahutatud. Kinnipeetav ning poolõde kasvasid ema juures, isaga suhtlemine ei olnud nii sage. Suhtest A K on kinnipeetaval
4. aastal sündinud poeg, kellega kinnipeetav suhtleb, soovides nende juurde vabanemisel elama minna. Isiku sõnul ei ole laps tema nime peal. Poja kasvatamises on isik enda sõnul alati osalenud, on ka rahaliselt toetanud. Alates
5. aastast elas isik koos elukaaslase E G, kuid vangistuses olevat suhted katkenud ning isik suhtleb nüüd rohkem oma lapse emaga. Kinnipeetava tutvusringkonnast ei puudunud ka kriminaalse käitumismustriga isikud. Kinnipeetav on mõjutatav juhul, kui eesmärk tegutsemiseks tundub kasumlikuna. Kinnipeetava enda sõnade kohaselt tarbis ta alkohoolseid jooke vähe ning harva. Alkoholijoobes probleemkäitumist tuvastatud ei ole. Kinnipeetav tunnistab, et on nooruses proovinud narkootilisi aineid, viimati 17-aastaselt pruukis amfetamiini. Praegune kuritegu (narkootikumide käitlemine) oli sooritatud eelkõige rahalise kasu saamise eesmärgil. Narkootikumide tarvitamist samal ajaperioodil isik eitab, puuduvad ka vastupidised andmed. Kuritegelikke hoiakuid isik vestluse käigus ei väljenda, mõistes oma käitumise hukka. Nüüdseks suudab isik vajadusel ennast hästi kontrollida ning üritab vältida konfliktseid olukordi. Käesoleva vangistuse ajal probleeme ametnikega ei ole olnud. Impulsiivsusele viitavad korduvad seaduserikkumised, varasemalt on ette tulnud ka vägivaldset käitumist. Viimases kuriteos puudub vägivalla komponent. Vangistuses impulsiivsust ei nähtu, sest isik lahendab probleeme seaduslikul teel ja rahulikult, millest nähtub, et isik on teinud enda jaoks vajalikud järeldused ja soovib ennast parandada. Ohtlikkust suurendavateks asjaoludeks on rahalised raskused, kindla sissetuleku puudumine, grupiga kaasaminemine. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 14%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 30%. Lähtuvalt ülaltoodud asjaoludest, uue kuriteo ja ohtlikkuse riskifaktoritest toetab Viru Vangla isiku ennetähtaegset vanglast vabanemist elektroonilise järelevalve alla ning teeb ettepaneku määrata Samson Minasjanile tulenevalt tema ohtlikkuse tasemest ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosusest katseaeg kuni 23.10.2017 ja käitumiskontroll pikkusega 12 kuud. Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas kohustada Samson Minasjani täitma KarS § 75 lg 2 p 4 21,4,8,9 sätestatud kohustusi. Elektroonilise järelevalve tähtajaks teeb vangla ettepaneku määrata 5 kuud. Kriminaalhooldusametnik oma arvamuses märgib, et 16.09.2015 toimunud telefonivestlusest Samson Minasjaniga selgus, et ta on valmis alluma elektroonilise valve tingimustele ning talle on selged selle põhimõtted. Telefonivestlusest xxxx juhatuse liikme V I selgus, et kinnipeetaval on võimalus töötada antud ettevõttes xxxx ametikohal. Kinnipeetava ema on püsiva tööga hõivatud ning oma sõnade järgi on valmis poega ennetähtaegse vabanemise korral moraalselt ja materiaalselt toetama. Karistusregistri andmetel ei ole fikseeritud narkootikumide või alkoholi tarvitamisega seotud rikkumisi. Vestlusest kinnipeetava emaga selgus, et Samson Minasjanil ei ole sõltuvusprobleeme olnud. Isik on varem kohaldatud katseajal käitumiskontrolliga sooritanud uue kuriteo. Kui kohus peab võimalikuks Samson Minasjan tingimisi ennetähtaegselt vabastada, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata talle katseaeg kuni 23.10.2017 ning tulenevalt tema ohtlikkuse tasemest käitumiskontroll pikkusega 12 kuud. Käitumiskontrolli ajaks oleks otstarbekas kohustada Samson Minasjani järgima KarS § 75 lg 2 p 21,4,8,9 sätestatud kohustusi. Elektroonilise valve kohaldamise pikkuseks teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata 5 kuud. Samson Minasjan ise soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda elektroonilise valve kohaldamisega. Ta on aru saanud toimepandud kuriteo raskusest ja muutnud oma vaateid elule. Ta tahab elada seaduskuulekalt koos oma lähedastega. Prokuröri abi Ain Tali on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes KrMS § 432 lg 33 teatanud, et ei soovi võtta osa Samson Minasjani tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör nõustub Viru Vangla poolt 07.10.2015 koostatud kinnipeetava iseloomustuses toodud seisukohtadega ning ei pea vajalikuks neid korrata. Prokuratuur kinnitab, et ei seisa vastu vangla poolt kohtule edastatud ettepanekule S. Minasjani tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisele elektroonilise valve alla. Ennetähtaegne vabastamine tähendab sisuliselt vangistuse eesmärkide täitmist teiste, kuid palju odavamate vahenditega. S. Minasjan on vangistuses veedetud ajal läbinud aktiivselt Sotsiaalsete oskuste treeningu programmi ning töötanud köögitöölisena. Kehtivad distsiplinaarkaristused tal puuduvad. Eelnev viitab sellele, et kinnipeetav on teinud pingutusi õiguskuuleka elu suunas. Käitumiskontrolli aja jooksul, allutades ta elektroonilisele valvele ja koormates teda KarS § 75 lõikes 2 toodud lisakohustustega, saaks S. Minasjanil jätkuvalt maandada uute süütegude toimepanemise riske. Praeguse seisuga on kinnipeetava üle võimalik teostada kontrolli kuni karistusaja lõpuni, s.o kuni 23.10.
6. Neil asjaoludel leiab prokuratuur, et S. Minasjani puhul on vangistus kui karistus täitnud oma eesmärgi ning ta omab motivatsiooni enda varasemat käitumist muuta ja edaspidi elada seaduskuulekalt. Antud juhul oleks ennetähtaegse vangistusest vabastamise efektiivsus suurem karistuse kandmisest lõpuni vanglas. Ühtlasi annaks vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine käitumiskontrolli kohaldamisega süüdimõistetule võimaluse tõestada, et ta on võimeline edaspidi järgima õiguskuulekat eluviisi ja suunata isikut seaduskuulekale käitumisele vabaduses. Prokuratuur nõustub vangla koostatud iseloomustuses toodud arvamusega katseajaks kohustuste valiku ja kohaldamise tähtaja kohta ning Samson Minasjani taasühiskonnastamise huvides toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja palus vabastada S. Minasjan elektroonilise valve alla ning leidis, et viis kuud, mis vangla on ettepanekuks teinud, on piisav. Kontrollnõuete ajaks on vangla määranud 12 kuud ning kaitsja ei vaidle sellele vastu. Vangla on nüüdseks veendunud selles, et kinnipeetav on teinud tõsiseid jõupingutusi, et pääseda vabadusse ja teinud järeldused. Kaitsja usub, et 5 kinnipeetavaga ei pea uuesti kohtuma ja katseaja nõudeid ta rikkuma ei hakka. Uute kuritegude toimepanemise protsendid ei ole kõrged. Eelmisest vangistusest on möödas päris palju aega, kinnipeetav on saanud täiskasvanumaks ja tal on järelpõlv kasvamas. KarS § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Samson Minasjani võib viie kuulise elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada ja seda vaatamata sellele, et ta kannab karistust esimese astme rahvatervisevastase narkokuriteo toimepanemise eest, sest ainuüksi kuriteo raskus ei välista süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Kinnipeetava käitumisele vangistuses ei saa midagi ette heita. Kinnipeetav on läbinud programmi Sotsiaalsete oskuste treening, temaga on läbi viidud mitmeid motiveerivaid vestlusi. Kinnipeetav töötab alates 29.09.2014 Viru Vanglas köögitöölisena. Samson Minasjanil puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Kinnipeetaval puudub sõltuvusainete tarvitamisega seonduv risk. Kohtu hinnangul saab eeltoodu põhjal järeldada seda, et reaalselt vangistuses viibitud aeg on suure tõenäosusega täitnud oma eesmärgi ning isik on astunud konkreetseid samme õiguskuuleka elu suunas, olles juba muutunud ning edaspidigi motiveeritud muutuma. Kinnipeetaval on vabaduses kindel alaline elukoht oma ema juures ja garanteeritud töökoht xxxx xxxx ametikohal. Töökoht kindlustab isikule igakuise sissetuleku ning aitab vähendada rahalise kasu saamise eesmärgil uue võimaliku kuriteo toimepanemise riski. Kinnipeetaval on moraalset ja materiaalset toetust pakkuvad lähedased, eelkõige on selleks tema ema. Kinnipeetava puhul on üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul 14%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 30%, mis ei ole kõrge risk. Viru Vangla toetab Samson Minasjani tingimisi ennetähtaegset vabanemist elektroonilise valve alla. Elektrooniline valve on väga tugeva kontrollimehhanismiga, sest kriminaalhooldajal on võimalik igal ajal teada saada, kus Samson Minasjan viibib. Uue võimaliku kuriteo toimepanemise riski, saaks kohtu hinnangul veelgi maandada käitumiskontrolli ajaks Samson Minasjanile KarS § 75 lg 2 p 21,4,8,9 sätestatud kohustuste panemisega. Kohtu arvates vabanemine elektroonilise järelevalvega piirab teataval määral kinnipeetava Samson Minasjani elu, kuid ühtlasi aitab see tal esialgu kohaneda eluga vabaduses. Kohtu hinnangul tuleks Samson Minasjanile anda võimalus näidata seda, et tema käitumine ja hoiakud on vangistuses viibitud aja jooksul pöördumatult muutunud ning ta on asunud seaduskuulekale teele. Täiendavalt märgib kohus, et vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemise korral elektroonilise valve alla isik ei vabane karistusest, vaid kannab selle ära kergematel tingimustel. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384,
7. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik