Obsah (6)

§ 4§ 10§ 43§ 104§ 121§ 204

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-15-2988 Määruse kuupäev 2. detsember 2015.a Kohtunik Karin Jõks Kohtuasi Osaühingu KEKKI KINNISVARA & ÕIGUSBÜROO kaebus Virumaa Rannaka

) § 121 lg 1 p 1 alusel, kuna kaebuse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses.

§ 4

lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine. Õigusteooria ja kohtupraktika kohaselt tuleb avalik-õigusliku suhte all mõista õigussuhet, mida reguleerivad esmajoones avaliku õiguse normid. Õigussuhte üheks pooleks peab olema avaliku võimu kandja ning eraisiku tegevuse peale kaevates tuleb esmalt tuvastada see, kas eraisik täitis sellel konkreetsel juhul avalikku ülesannet (Halduskohtumenetluse seadustiku kommenteeritud väljaanne, koostanud K. Merusk ja I. Pilving, kirjastus Juura 2013, § 4 kommentaar lk 36-42 ja seal viidatud kohtupraktika).

1. Praeguses asjas vaidlustab kaebaja mittetulundusühingu juhatuse otsust, millega kaebajat ei võetud mittetulundusühingu liikmeks. Mittetulundusühingu liikmete vastuvõtmist ning üldkoosoleku ja teiste organite otsuste vaidlustamist reguleerib mittetulundusühingute seadus (MTÜS), see õigusakt kuulub eraõiguse valdkonda. MTÜS § 24 lg 1 ja 7 sätestavad selge sõnaga, et üldkoosoleku või mittetulundusühingu muu organi otsuse saab kohus kehtetuks tunnistada mittetulundusühingu vastu esitatud hagi alusel. Hagi esitatakse aga tsiviilkohtumenetluses maakohtule. Eeltoodut ei muuda asjaolu, et Virumaa Rannakalurite Ühing on kohalik algatusrühm kalandusturu korraldamise seaduse (KTKS) tähenduses. KTKS § 25 lg 6 kohaselt täidab kohalik algatusrühm tõepoolest ülesandeid, mida saab käsitleda avalike ülesannetena, sealhulgas võtab vastu, kontrollib ja hindab projektitoetuse taotlusi ning teeb PRIA-le ettepaneku taotluste paremusjärjestuse, rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta. Kui kohalik algatusrühm teeb otsuseid eeltoodud ülesannete täitmisel, siis on need otsused vaidlustatavad halduskohtus. Praeguses asjas vaidlustatud otsus ei ole aga tehtud avalike ülesannete täitmise käigus. Kohaliku algatusrühma kaudu antavate toetuste taotlemisel ei ole vastava ühingu liikmeks olemine toetuse saamise eeldus ega tingimus ja ei anna toetuse taotlemisel eeliseid. Vastupidi, Euroopa parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 34 p 3 b tuleneb, et kohaliku algatusrühma valikukriteeriumid peavad olema mittediskrimineerivad, läbipaistvad ja objektiivsed. Ka asjaolu, et kohaliku algatusrühma tegevust kontrollib PRIA (KTKS § 52) ja et kohaliku algatusrühma tegevust rahastatakse Euroopa Liidu fondidest antava toetuse abil, ei muuda käesolevat vaidlust avalik-õiguslikuks.
2. Ka esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tuleb kohtul kõigepealt kontrollida taotluse lubatavust, sh seda, kas põhivaidluse ese kuulub halduskohtu pädevusse. Kui taotlus ei ole lubatav, siis tuleb kohtul see tagastada. Erandina on kohtul võimalik lahendada esialgse õiguskaitse taotlus vale kohtualluvuse puhul (

§ 10lg 2).

Halduskohtumenetluse 2 seadustik ei anna kohtule võimalust lahendada esialgse õiguskaitse taotlus, kui kaebus kuulub tagastamisele halduskohtu pädevuse puudumise tõttu. Seega jätab kohus esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata. Kuna kohtul puudub igal juhul võimalus taotlust läbi vaadata, siis puudub vajadus taotluse täpsustamiseks.

1. Kohus märgib, et esialgse õiguskaitse kohaldamine kaebaja nõude osas ei ole kohtu hinnangul üldse võimalik. Esialgset õiguskaitset (hagi tagamist) kohaldatakse nii haldus- kui tsiviilkohtumenetluses juhul, kui kaebaja poolt esitatud nõude rahuldamine või kohtuotsuse täitmine oleks hiljem raskendatud või võimatu. Kaebaja eesmärk kaebuse esitamisel on saada mittetulundusühingu liikmeks. Puudub igasugune põhjus, miks see on võimalik praegu, kuid ei ole võimalik hiljem, pärast kohtumenetluse lõppemist. Kaebajat ei arvatud vaidlustatud otsusega mittetulundusühingu liikmete seast välja. Kui kohus peaks kaebaja nõude rahuldama (vaidlustatud juhatuse otsus tühistatakse või tunnistatakse kehtetuks), siis ei tähenda see, et kaebaja on võetud mittetulundusühingu liikmeks, vaid seda, et kaebaja avaldus on lahendamata. Õigusaktid ei võimalda võtta mittetulundusühingusse liikmeid vastu tagasiulatuvalt. See tähendab, et kaebajal puudub praegu ühingus positsioon, mida esialgse õiguskaitsega tagada või kindlustada. Kui kaebaja kunagi tulevikus mittetulundusühingu liikmeks võetakse, siis sellest ajahetkest tekivad kaebajal ka liikme õigused. Praegu ei ole kaebajal õigust nõuda, et mittetulundusühing talle mingeid liikme õigusi annaks või tema poolt soovitud viisil tegutseks. Kui ühing võtab vastu otsuse, mis otseselt mõjutab kaebaja õigusi või kohustusi, siis saab kaebaja vaidlustada seda konkreetset otsust. Kohus selgitab kaebajale, et kaebaja saab valesti aru MTÜS § 24 lg
2. See säte ei välista üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist, vaid ütleb, et kui üldkoosolek on oma varasemat otsust uue otsusega kinnitanud, siis tuleb vaidlustada mitte varasem, vaid hilisem otsus. 7.

§ 43

lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. 8.

§ 104

lg 5 p 2 kohaselt tagastatakse riigilõiv, kui kohus tagastab kaebuse selle esitajale, välja arvatud juhul, kui see toimub halduskohtumenetluse seadustiku § 121 lg 2 alusel. Kuna kohus tagastab kaebuse

§ 121

lg 1 p 1 alusel ja jätab esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata, siis kuulub riigilõiv tagastamisele. Kohus tagastab riigilõivu arvele, millelt see tasuti (tl 46). 9.

§ 204

lg 1 ja § 252 lg 7 kohaselt tuleb määruskaebus üldjuhul esitada ringkonnakohtule selle halduskohtu kaudu, kelle määrust vaidlustatakse, esialgse õiguskaitse määruse või esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmise määruse peale aga otse kõrgemalseisvale kohtule. Selle põhjal tuleks kaebajal juhul, kui ta soovib vaidlustada kogu käesolevat määrust, esitada kaks määruskaebust: resolutsiooni punkti 1 suhtes Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu ja resolutsiooni punkti 2 suhtes otse Tartu Ringkonnakohtule. Sel juhul tuleb ka riigilõiv tasuda mõlema määruskaebuse eest. Kaebaja võib esitada ühe ühtse määruskaebuse, sel juhul tuleb see esitada Tartu Halduskohtu kaudu. (allkirjastatud digitaalselt) Karin Jõks Kohtunik 3