← Eesti

3-15-2830/2

Obsah (5)§ 130§ 136§ 120§ 1361§ 59

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Lea Kuuse Määruse tegemise aeg ja koht 13. november 2015, Tallinn Haldusasja number 3-15-2830 Haldusasi Maksu- ja Tolliameti taotlus loa saamiseks täitm

) § 136¹ lg 1 alusel 12.11.2015 Tallinna Halduskohtule taotluse täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa saamiseks, paludes anda luba pöörata sissenõue K-Capital OÜ rahalisele õigusele Oilseeds Trade AS-i vastu summas 7327,80 eurot Eesti Vabariigi kasuks (MTA kaudu). Taotlusest nähtuvalt alustas MTA 26.10.2015 korralduse nr 12.2-3/035081-1 alusel K-Capital OÜ käibemaksu arvestamise õigsuse kontrolli perioodil september

  1. a. Taotluse kohaselt on K-Capital OÜ kontrollimenetluse käigus MTA tuvastanud, et ettevõte on jätnud esitamata september
  2. a käibedeklaratsiooni ning jätnud deklareerimata kontrolliperioodil toimunud tehingute käibe ning käibelt arvestatud käibemaksu. K-Capital OÜ on kontrolliperioodil väljastanud arveid käibemaksuga. Oilseeds Trade AS

(11141531)september
  1. a tagastusnõude menetluse käigus selgus, et Oilseeds Trade AS on kontrolliperioodil soetanud K-Capital OÜ-lt teravilja järgmiste arvete alusel: 7-09 (07.09.2015), 8-09 (08.09.2015), 1609-1 (14.09.20159), 1609-3 (16.09.2015), 0110-1 (30.09.2015) ja 0110-2 (30.09.2015). Nimetatud arvete kohaselt müüs K-Capital OÜ septembris Oilseeds Trade AS-ile teravilja summas 43 966,80 eurot, sh käibemaks 7327,
  2. Arved on digitaalselt allkirjastatud K-Capital OÜ tehinguaegse juhatuse liikme Martti Ildi poolt. Arvete lisalehel on viidatud, millise kuupäeva saatelehega seoses (saateleht märgib aega, mil on kaup Oilseeds Trade AS kokkuostupunkti saabunud) on arve vormistatud. Oilseeds Trade AS on telefonivestluses selgitanud, et arved kauba kohta koostatakse peale kauba kätte saamist. Seega on nimetatud arvete puhul tekkinud kauba käive septembris
  3. a, kui on kaup üle antud (käibemaksuseaduse § 11 lg 1 p 1). Maksuhaldur kohustas korraldusega nr 12.2-3/035081-1 K-Capital OÜ-d esitama dokumente ning andma teavet kontrolliperioodil toimunud majandustehingute kohta 30.10.2015 maksuhalduri ametiruumides. Korraldus oli isikule edastatud elektroonselt e-maksuametisse ja saadetud tähtkirjaga äriregistrisse märgitud aadressile ning tähtkirja saabumise kohta jäeti isikule teade 30.10.
  4. Täitmise tähtajal äriühing maksuhalduri korraldust ei täitnud ega esitanud ka taotlust korralduse täitmise tähtaja pikendamiseks. 03.11.2015 väljastas maksuhaldur KCapital OÜ-le kontrollakti nr 12.2-3/035081-2, millega andis isikule võimaluse esitada enda seisukoht tuvastatud asjaolude kohta, kuid kontrollaktis toodud tähtajal 09.11.2015 ega käesoleva taotluse esitamiseni ei ole isik eriarvamust esitanud. Kuna maksukohustuslane ei ole täitnud temal lasuvat kaasaaitamiskohustust maksumenetluses ning isik ei ole esitanud koostatud kontrollaktile eriarvamust, on maksuhaldur koostamas maksuotsust, mille tulemusel tuleb K-Capital OÜ-l tasuda 7327,80 eurot käibemaksu. K-Capital OÜ on kustutatud käibemaksukohustuslaste registrist 20.10.2015 maksuhalduri otsusega nr 12.2-3/034525 käibemaksuseaduse § 22 lg 3¹ alusel, kuna isik ei täitnud maksuhalduri korraldusi ning ei tõendanud, et tegeleb ettevõtlusega Eestis. Eelnev kinnitab maksuhalduri seisukohta, et isik hoiab kõrvale suhtlusest maksuhalduriga, et vältida seeläbi maksukohustuste deklareerimist ja tasumist. K-Capital OÜ juhatus on vahetunud
  5. aastal kolmel korral. Kuni 08.06.2015 oli ettevõtte juhatuse liikmeks J. S. (sünd. xx.xx.xxxx), perioodil 29.05.2015-20.10.2015 M. I.(sünd. xx.xx.xxxx) ja alates 20.10.2015 Läti kodanik D. L. Selline tihe juhatuse liikmete vahetus ning juhatuse liikme vahetus vahetult peale kontrolliperioodi viitab, et äriühing on maha jäetud ning äriühingu nimel tehtud tehingud on soovitud jätta deklareerimata ning nendelt tekkinud maksukohustus tasumata. Kinnisturegistri andmete kohasel ei kuulu ettevõttele kinnisvara ning isik ei oma Eesti väärtpaberi keskregistri andmete kohaselt väärtpaberid. Väikelaeva registri kohaselt ei kuulu ettevõttele väikelaevu. Maanteeameti liiklusregistri andmete kohaselt ei kuulu isikule sõidukeid. K-Capital OÜ on asutatud 20.09.2013 ning perioodi 20.09.2013-31.12.2014 kohta koostatud majandusaasta aruande kohaselt K-Capital OÜ-l tegevusala puudus ning majandusaasta kasum oli 11 eurot.
  6. a käibedeklaratsioonidelt nähtub küll tegevus, kuid alates maist
  7. a, mil vahetus ka juhatuse liige, on ettevõtte käibedeklaratsioonil deklareeritud käibemaks (arvestatud maksustatavalt käibelt) peaaegu võrdne deklareeritud sisendkäibemaksuga, mistõttu on ettevõte tasunud käibemaksu igakuiselt ligikaudu 100-240 eurot. Seejuures on ettevõtte käibed vahemikus 16 500-107 479,17 eurot. Eelnevast nähtuvalt on ettevõtte poolt igakuiselt teenitud tulu käibe mahtudega võrreldes märkimisväärselt väike, mistõttu on maksuhalduril kahtlus, et ettevõttel ei pruugi olla vahendeid tulevikus tekkiva maksukohustuse täitmiseks. Samuti ei ole K- Capital OÜ täitnud maksumenetluses kaasaaitamiskohustust ega esitanud 2
(5)andmeid enda majandusliku seisu kohta käesoleval hetkel (pole esitatud pearaamatu väljavõtet, pangakonto väljavõtet), mis tagaks maksuhaldurile võimaluse hinnata isiku maksevõimet tema poolt esitavast infost lähtuvalt. Arvestades eeltoodut ja kontrolli tulemusena K-Capital OÜ-le maksuotsusega määratava võimaliku rahalise nõude suurust kokku summas 7327,80 eurot, on maksuhalduril tekkinud põhjendatud kahtlus, et pärast kohustuse määramist K-Capital OÜ-le võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Maksuhaldur analüüsis K-Capital OÜ varalist seisu ning tuvastas, et K-Capital OÜ-l on rahaline nõue AS-i Oilseeds Trade vastu seoses sellega, et AS Oilseeds Trade ei ole tasunud K-Capital OÜ poolt väljastatud arvete nr 0110-1 ja 0110-2 eest. AS Oilseeds Trade on andnud maksuhaldurile teavet ning esitanud dokumente selle kohta, et taotluse väljastamise hetkel on K-Capital OÜ-l nõue AS-i Oilseeds Trade vastu summas 8327,17 eurot. Nimetatud arvete tasumise tähtajad olid 30.10.2015. Maksuhaldur on seisukohal, et

§ 130

lg-s 1 loetletud täitetoimingutest on sissenõude pööramine rahalisele nõudele kõige sobivam meede. Seda põhjusel, et kolmanda isiku vastu suunatud rahalise nõude sissenõudmisele pööramine ei takista ebaproportsionaalselt isiku igapäevast majandustegevust. Lisaks on käesoleval juhul nõue, millele maksuhaldur soovib sissenõudmist pöörata, tehingupartneri vastu, kellega teostatud tehingud on isik jätnud deklareerimata ning maksukohustuse tasumata. Tulenevalt maksukohustuslase kaasaaitamiskohustuse täitmata jätmisest puudub maksuhalduril info isiku pangakontodel olevate vahendite kohta, mistõttu ei saa maksuhaldur olla veendunud, et isiku pangakontodel on rahalisi vahendeid, mille arvelt tekkivat maksukohustust täita. Samuti puudub maksuhalduril info isiku majandustegevuse kohta, mistõttu ei saa maksuhaldur olla kindel, et pangakonto arestimine ei oleks ebaproportsionaalselt isiku tegevust takistav. Lisaks eeltoodule ei oma K-Capital OÜ registervara. Kokkuvõttes on MTA seisukohal, et

§ 130

lg 1 p-des 1, 2, 4 ja 5 nimetatud täitetoimingute sooritamine ei ole antud asjas võimalik või suure tõenäosusega tulemuslik. Tulenevalt

§ 136

¹ lg 2 p 3 lõpetab maksuhaldur konkreetse isiku vastu suunatud täitetoimingu, kui K-Capital OÜ on esitanud tagatise

§ 120

lg 1 p 3, § 121 kohaselt suuruses 8793,36 [7327,80 + 1465,56 (20% nõude summast on maksuhalduri praktika kohaselt täitemenetluse võimalik kulu)], valides tagatise liigi vastavalt

§-s 122 loetelule. Kui K- Capital OÜ soovib tagatissumma kanda deposiiti, siis on kantava deposiidi väärtuseks 7327,80 eurot. KOHTU PÕHJENDUSED 2. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 264 lg 1 kohaselt seadusega sätestatud juhtudel annab kohus haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt taotluse loa saamiseks esitab selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega. Kohus võib nõuda täiendavate tõendite või seletuste esitamist. HKMS § 264 lg 4 kohaselt otsustab kohus loa andmise viivitamatult kirjaliku määrusega ainuisikuliselt lihtmenetluses.

§ 1361

ei sätesta maksukohustuslase seletuse esitamist maksuhalduri täitetoimingute sooritamiseks loa andmise menetluses. Kuna antud juhul seadus ei näe ette seletuse küsimist isikult, kelle suhtes sooritatavaks toiminguks loa andmist otsustatakse, samuti ei tulene seadusest kohustust otsustada asi kohtuistungil, siis otsustab kohtunik loa andmise ainuisikuliselt, viivituseta ja kohtuistungit pidamata. 3

(5)3.

§ 1361

lg 1 sätestab, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada

-i § 130 lg-s 1 sätestatud täitetoimingud. Maksuhalduril on muu hulgas õigus pöörata sissenõue rahalisele õigusele

-ga ja täitemenetlust reguleerivate õigusaktidega sätestatud korras (

§ 130lg 1 p 3).

4.

§ 1361

lg-s 1 nimetatud loa andmine eeldab esiteks seda, et maksuhaldur on läbi viimas menetlust, mille eeldatavaks tulemuseks on isiku maksukohustuse kindlaksmääramine ning teiseks peab esinema põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Kohus ei kontrolli seejuures üksikasjalikult seda, kas käimasoleva maksumenetluse tulemusena maksuhalduri poolt eelduslikult tehtav maksuotsus oleks õiguspärane. Võimaliku maksuotsuse sisuline kohtulik kontroll on võimalik pärast sellise otsuse tegemist esitatava kaebuse alusel.

§ 1361

lg 1 nimetatud loa andmisel saab kohus lähtuda maksuhalduri kinnitusest, et maksumenetlus on käimas. Taotluse rahuldamiseks ei oleks alust, kui maksuhalduri esitatud andmete põhjal oleks kavandatava maksuotsuse või vastutusotsuse tegemine ilmselgelt õigusvastane. Halduskohus otsustab maksuhaldurile täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa andmise olukorras, kus tuleb tegutseda ennetavalt ja puuduvad kindlad tõendid isiku käitumise kohta tulevikus. Seega on tegemist prognoosiga, kus maksuhalduril ja halduskohtul tuleb hinnata isiku käitumise võimalikkust ja kahjulike tagajärgede saabumise tõenäosust. 5.

§ 1361

lg 2 kohaselt peavad taotluses olema märgitud järgmised andmed: 1) põhjendus, millest nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või võimatus; 2) võimaliku rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus; 3) andmed tagatise kohta, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud; 4) üks või mitu

-i § 130 lg 1 või täitemenetluse seadustikus sätestatud täitetoimingutest ning põhjendus, miks maksuhaldur peab valitud toimingu tegemist vajalikuks. 6. Kontrollinud taotluse lubatavust ja seaduse nõuetele vastavust, leiab kohus, et taotlus vastab

§ 1361

lg-s 2 sätestatud nõuetele ning on vajalikul määral põhistatud, maksuhaldur on esitanud taotluse lahendamiseks vajalikud tõendid ja selgitused. Maksuhaldur on kinnitanud, et toimetab K-Capital OÜ osas kontrolli, mis hõlmab 2015. a septembrikuus toimunud majandustehinguid. Sellise,

§ 59

lg 2 p-s 1 nimetatud üksikjuhtumi kontrolli tunnustele vastava kontrollimenetluse läbiviimist kinnitab MTA 26.09.2015 korraldus nr 12.2-3/035081-1, millega kohustati kontrollitavat maksukohustuslast seletuste andmiseks ja dokumentide esitamiseks. Kõnealuse kontrollimenetluse tulemusena on võimalik K-Capital OÜ maksuotsuse tegemine, millega määratakse kindlaks täiendav maksukohustus. Seega on

§ 1361lõikes 1 sätestatud esimene eeldus täidetud.

Maksuhaldur on põhistanud oma seisukohta, et kontrolli tulemuseks on tõenäoliselt maksukohustust suurendava maksuotsuse (summas 7327,80 eurot) tegemine. Taotluses välja toodud asjaolude pinnalt ei saa väita, et maksuotsuse tegemine oleks välistatud või ilmselgelt võimatu. Seega on täidetud

§ 1361

lg-s 1 sätestatud eeldus, et kontrolli tõenäoliseks tulemuseks on rahalise nõude või kohustuse määramine. 7. Samuti on täidetud

§ 1361

lg-s 1 sätestatud eeldus, et kontrolli tulemusel antava haldusakti sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks tulenevalt maksukohustuslase tegevusest. Maksuhaldur on selgitanud, miks tal on põhjendatud kahtlus, 4

(5)et pärast maksuotsuse koostamist võib selles sisalduva rahalise nõude sundtäitmine osutuda maksukohustuslase tegevuse ning varalise seisu tõttu oluliselt raskemaks või võimatuks. Kohus nõustub selle seisukohaga, kuna põhjendamatuks ei saa pidada maksuhalduri kartust olukorras, kus maksuhaldur on selgitanud, et isikul puudub mistahes registervara, mille realiseerimise tulemusel oleks võimalik maksunõue täita. Kaasaaitamiskohustuse täitmata jätmisest tulenevalt puudub maksuhalduril info isiku pangakontodel olevate vahendite kohta, mistõttu ei saa maksuhaldur olla veendunud, et isiku pangakontodel on rahalisi vahendeid, mille arvelt tekkivat maksukohustust täita. Samuti puudub maksuhalduril info isiku majandustegevuse kohta, mistõttu ei saa maksuhaldur olla kindel, et pangakonto arestimine ei oleks ebaproportsionaalselt isiku tegevust takistav (taotluse p 4). Äriühing hoidub kõrvale koostööst maksuhalduriga ning ei ole esitanud maksuhalduri nõutud dokumente ega seletusi; äriühing võib seda tegevust ka tulevikus jätkata, sh võimalike rahaliste vahendite laekumisel need äriühingust välja viia. 8. Taotluses on märgitud, et maksuhaldur lõpetab täitetoimingud isiku suhtes, kui isik esitab

§ 120

lg 1 p 3, § 121 ja § 122 kohase tagatise ning valitud tagatise väärtus peab olema vähemalt 8793,36 eurot (maksukohustus + 20% võimalikud täitekulud). Samas kui isik soovib kanda summa deposiiti, on deposiiti kantavaks summaks eeldatav maksukohustus, s.o 7327,80 eurot. 9. Kohus leiab, et arvestades taotleja põhjendusi ja maksumenetluse ja võimaliku kohtumenetluse pikkust, on vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud täitmist tagavate toimingute sooritamine enne rahalise nõude või kohustuse määramist, kuna ennetavate meetmete mitterakendamise korral võib haldusakti täitmine olla raskendatud või koguni muutuda võimatuks. Seega vastab taotlus üldjoontes seaduses sätestatud nõuetele ja tuleb rahuldada. (allkirjastatud digitaalselt) Lea Kuuse kohtunik 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.