lg 1 kohaselt kompromissiga alljärgnevatel tingimustel: - vastustaja loeb kaebaja õppekavaga sätestatud lõpetamistingimuse, millega kaebaja on omandanud ühes võõrkeeles Euroopa keeleõppe raamdokumendi taseme B2, täidetuks; 1
) § 152 lg-s 3 sätestatud menetluse lõpetamise alusest ning
lg-s 4 ja 5 sätestatud haldusasja kompromissiga lõpetamise õiguslikest tagajärgedest. KOHTU PÕHJENDUSED 4.
lg 1 kohaselt võivad pooled kuni kaebuse kohta tehtud lõpliku lahendi jõustumiseni lõpetada menetluse kompromissiga. Kui kompromiss piirab kolmanda isiku õigusi, peab kompromissiga nõustuma ka kolmas isik. Kohus ei kinnita kompromissi, kui see on õigusvastane, riivab menetlusse kaasamata isiku õigusi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus leiab, et kompromissi on võimalik täita, kompromisslepe on kohtu hinnangul õiguspärane ega riiva menetlusse kaasamata isikute õigusi. Kohus lähtub eelkõige asjaolust sellest, et menetlusosalised on saavutanud vaidlusalustes küsimustes üksmeele ning see ei riiva menetlusse kaasamata isikute õigusi. Menetlusosalised on ka kinnitanud, et on nad on teadlikud kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise tagajärgedest. Olenemata eelnimetatud kinnitusest selgitab kohus täiendavalt
lg 1 p 2 sisu, mille kohaselt ei ole halduskohtule kaebuse esitamine lubatud, kui sama isik on halduskohtule juba esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning selle kohta on jõustunud kohtumäärus menetluse lõpetamise kohta. 5.
lg 4 kohaselt kinnitab kohus kompromissi määrusega.
lg 1 p 3 järgi lõpetab kohus määrusega haldusasja menetluse, kui kohus kompromissi kinnitab. Kohus ei pea vajalikuks kompromissi kinnitamiseks ja menetluse lõpetamiseks istungit pidada. Lähtuvalt eeltoodust kinnitab kohus menetlusosaliste vahel sõlmitud kompromissi ning lõpetab haldusasja menetluse
6.
lg 2 sätestab, et kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina asendab kokkuleppe notariaalset tõestamist. 7.
lg 7 teise lause kohaselt jäävad menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, kui nad ei ole kompromissi sõlmides menetluskulude jagamises kokku leppinud. Menetlusosalised on kompromissis leppinud kokku, et poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda ning kaebaja ei taotle menetluskulude hüvitamist. Seega jäävad menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. 8.
lg 6 p 1 kohaselt tagastatakse kompromissi sõlmimise korral pool asjas tasutud riigilõivust, kui riigilõivu suurus ületab 31,94 eurot. Kaebaja on tasunud kaebuselt riigilõivu 15 eurot. Seega ei kuulu asjas riigilõivu tagastamisele. /allkirjastatud digitaalselt/ Kadriann Ikkonen kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.