KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Tiina Pappel ja Agu Timmi 12.11.2015, Tartu 3-14-193 Gert-Erik Rudissaare kaebus Tartu Vangla 08.01.
- a käskkirja nr 6-2/18 tühistamiseks Tartu Halduskohtu 14.05.
- a otsus Gert-Erik Rudissaare apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Gert-Erik Rudissaar, esindaja Monica Meristo Vastustaja Tartu Vangla RESOLUTSIOON
- Jätta Tartu Halduskohtu 14.05.
- a otsus muutmata ja Gert-Erik Rudissaare apellatsioonkaebus rahuldamata.
- Kaebaja poolt apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud jätta tema enda kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast, s.o hiljemalt 14.detsembril
- Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- Tartu Vangla 08.01.
- a käskkirjaga nr 6-2/18 karistati kinnipeetavat Gert-Erik Rudissaart distsiplinaarkorras Tartu Vangla kodukorra p-i 1.6.3 nõuete süülise rikkumise eest ühe lühiajalise kokkusaamise keelamisega. Käskkirja kohaselt ei käitunud G.-E. Rudissaar 08.12.2013 kella 23.25 ajal vanglateenistuse ametniku suhtes viisakalt, kasutades sidepidamissüsteemi Ringmasteri vahendusel ametnikuga suhtlemisel väljendit „toksi pihku“.
- G.-E. Rudissaar esitas Tartu Vanglale vaide 08.01.
- a käskkirja nr 6-2/18 tühistamiseks. Tartu Vangla 18.02.
- a vaideotsusega nr 1-11/27-2 jäeti vaie rahuldamata.
- G.-E. Rudissaar esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla 08.01.2014 käskkirja nr 6-2/18 tühistamiseks. Kaebuse kohaselt on väidetav süütegu tõendamata ja seda ei saagi tõendada, kuna kaebaja ei ole niisugust tegu toime pannud. Kaebaja ei kasutanud valvuriga suhtlemisel väljendit „toksi pihku“, vaid küsis, miks valvur toksis vastu ust nagu rähn. Öeldut ei saa pidada solvavaks, sest tegu on piltliku ja rahvapärase võrdlusega. Kahetsusväärne on asjaolu, et valvuri kõrvakuulmine võis teda petta. Üle kuulamata jäeti kaebaja kambrikaaslane ja ümberkaudsetes kambrites viibinud kinnipeetavad, kes oleksid öövaikuses kindlasti toimunut kuulnud. Samuti keeldus vangla videosalvestise säilitamisest. Valvuril oli motiiv esitada teadvalt vale ettekanne, et ennetada ja diskrediteerida kaebaja eeldatavat kaebust valvuri suhtes. Valvur pani toime rikkumise ning vangla käitub õigusvastaselt, diskrimineerib inimesi ja suhtub põlgusega võrdse kohtlemise ideesse, kahjustades sellega kogu Eesti õigussüsteemi. HALDUSKOHTU LAHEND
- Tartu Halduskohtu 14.05.
- a otsusega ei rahuldatud G.-E. Rudissaare kaebust ja menetluskulud jäeti tema enda kanda. Kohtuotsuse kohaselt on valvur T. Tubli nii ettekandes kui ka distsiplinaarmenetluse käigus kinnitanud, et ta kuulis kaebaja poolt avaldatut selgelt ja üheselt mõistetavalt ning kaebaja distsipliinirikkumine on valvur T. Tubli ettekandega kinnitust leidnud. Usutavad ega usaldusväärsed ei ole kaebaja väited, et tema ei ole valvuriga suhtlemisel kasutanud selliseid väljendeid nagu on ettekandes märgitud. Välistada tuleb kaebaja viide võimalusele, et valvur ei kuulnud tema poolt öeldut õigesti, kuna vastustaja kinnitas, et valvur T. Tubli vastab teenistuses olevale ametnikule kehtestatud tervisenõuetele, mistõttu pole alust arvata, et T. Tubli ei kuule ajal mil eluosakond on vaikne, siseselektori kaudu edastatud sõnumit või ei saa sellest aru. Samas kambris viibinud kaaskinnipeetav Aivar Kuldnokk, kellelt võeti distsiplinaarmenetluse käigus seletus, ebaviisaka käitumise kohta oma seisukohta ei avaldanud. Seega on kaebaja etteheited kaaskinnipeetava mitteülekuulamise osas paljasõnalised. Alusetud ja oletuslikud on kaebaja väited valvuri motiividele esitada teadvalt vale ettekanne. Usutav ei ole, et valvur toob ettekandes välja aset leidnud asjaolud, millele lisab tõele mittevastava väite kaebaja käitumise kohta. Solvavate ja ebaviisakate väljendite kasutamise eest on kaebajat distsiplinaarkorras karistatud ühel korral enne vaidlustatud käskkirja ja kolmel korral pärast vaidlustatud käskkirja. Kaebaja käitumisest järeldub, et ebaviisakas käitumine on tema puhul tavapärane ning solvavaid väljendeid võib ta kasutada ka teiste isikute juuresolekul. Kinnipeetava distsiplinaarüleastumise toimepanemise tõendamiseks piisab reeglina distsipliinirikkumist märganud või selle juures viibinud vanglaametniku ettekandest. Ettekanne ja selles toodud rikkumise kirjeldus on käsitatavad distsipliinirikkumise ühe tõendina, mida tuleb hinnata kogumis teiste tõenditega. Puuduvad usaldusväärsed ja veenvad tõendid, et distsipliinirikkumist ei toimunud. Tähtsust ei oma asjaolu, et ka ametniku ettekannet kinnitavaid tõendeid ei ole. On ilmne, et teatud laadi distsipliinirikkumisi, kus rikkumise tunnistajaks on ainult vanglaametnik ja rikkumisest ei jää muid tõendeid, saabki tõendada vaid vanglaametniku ettekandega. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
- G.-E. Rudissaar esitas apellatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu otsus tühistada ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse kohaselt ei ole kaebajale määratud karistus raske, kuid ebaõiglane, sest ta ei ole talle inkrimineeritud tegudes süüdi. Halduskohus ei põhjendanud kohtuotsust, vaid kopeeris vastustaja seisukohad otsusesse, millega rikkus halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 157 lg-t
- Kaebust ei ole sisuliselt 2 2 lahendatud ja poolte argumente analüüsitud. Halduskohus ei põhjendanud, kuidas ja miks ta jõudis seisukohale, et kaebaja väited ei ole usutavad ega usaldusväärsed. Tõenditeks on kinnipeetava ja ametniku vastandlikud ütlused. Kambrikaaslast A. Kuldnokka üle ei kuulatud. Halduskohus laskus seoses valvuri valesti kuulmise võimalusega demagoogiani, mida ei saa nimetada ausaks menetluseks. Vaidlus käib selle üle, kas olukorras, kus sõna on sõna vastu ja objektiivsed tõendid puuduvad, saab inimest süüdi mõista üksnes seetõttu, et üks sõna kuulub ametnikule ja teine kinnipeetavale. Kohus ei selgita, kust tuleb reegel, et rikkumise tõendamiseks piisab vanglaametniku ettekandest, sest ükski seadus selleks alust ei anna. Kõigi isikute tunnistusi tuleb käsitleda samaväärselt. Kui tunnistused on vastandlikud ja muid tõendeid ei ole, tuleb järeldada, et tõde ei õnnestunud välja selgitada ning puudub alus kellegi karistamiseks. Halduskohus ei järginud süütuse presumptsiooni põhimõtet, et tõendada tuleb rikkumise toimumist, mitte seda, et rikkumist ei toimunud ja astus vastu kogu Eesti õigussüsteemi alustele.
- Tartu Vangla palub vastuses apellatsioonkaebusele jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja menetluskulud kaebaja enda kanda. Vastuse kohaselt on halduskohus piisava põhjalikkusega selgitanud, millistele tõenditele tuginedes ja miks on kohus sellisele järeldusele jõudnud ning nõustuda ei saa kaebaja seisukohaga, et kohus jättis asja sisuliselt läbi vaatamata. Ka vastustaja seisukohtadega nõustumine ning nende väljendamine kohtuotsuses ei tähenda põhjenduste puudumist või asja puudulikku läbivaatamist. Kohus on põhjendanud, miks ei ole kaebaja väited usutavad. Rikkumine leidis aset öörahu ajal, mil vaikne on nii eluosakond, valvuriruum kui ka selle ees asuv koridor. Eluliselt ei ole usutav, et hea kõrvakuulmisega ametnik ei kuule ja ei saa aru ilma olulise kõrvalmürata keskkonnas temale sidepidamissüsteemi kaudu öeldust. Samuti ei ole usutav, et kaebaja väidetud lausest kuulis valvur kahesõnalist väljendit või, et ta kuulis valesti. Kaebaja on otseselt huvitatud menetluse tulemusest, mistõttu on mõistetav tema soov anda ennast õigustavaid või vabandavaid selgitusi vältimaks distsiplinaarkaristuse määramist. Kohus tugines otsuse tegemisel kogutud tõenditele, mistõttu on alusetud kaebaja väited, et kohus ei ole rajanud otsust tõenditele. Kaebaja ei ole esitanud tõendeid, mis kinnitaksid tema poolt valvurile öeldut ja millest võiks tekkida põhjendatud kahtlus ettekandes märgitus. Seega on kaebaja väited tõendamata ning halduskohus ei saa rajada otsust kaebaja oletustele. Kohus jõudis järeldusele, et rikkumist kinnitavate tõendite ümberlükkamise kohta usaldusväärsed tõendid puuduvad. See aga ei tähenda, et kohus oleks asunud seisukohale, et menetluse käigus on vajalik tõendada rikkumise puudumist, mitte rikkumise toimepanemist. Tegemist on kaebaja eksliku seisukoha ja tõlgendusega, mis ei anna alust otsuse tühistamiseks. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 14.05.
- a otsus tuleb jätta muutmata ja G.-E. Rudissaare apellatsioonkaebus rahuldamata. Halduskohus on õigesti hinnanud asjas kogutud tõendeid ja kohaldanud seadust. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu vaidlustatud otsuses toodud põhjendustega ja HKMS § 201 lg 4 alusel ei pea vajalikuks neid korrata. Seoses apellatsioonkaebusega peab ringkonnakohus vajalikuks märkida järgmist.
- Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuses toodud seisukohaga, et halduskohus pole üldse analüüsinud asjas kogutud tõendeid ja on otsuse tegemisel tuginenud ainult vastustaja seisukohtadele. Halduskohus on andnud oma hinnangu nii kaebaja seletustele kui ka valvur T. Tubli ettekandele. Halduskohus on ringkonnakohtu hinnangul õigesti leidnud, et puudub alus kahelda T. Tubli ettekandes toodu õiguses. Vangla ametnikul puudub igasugune alus anda kaebaja suhtes valeütlusi. Ka kaebaja ei ole viidanud sellele, et tal oleks olnud varasemalt mingeid arusaamatusi valvur T. Tubliga, mille tõttu oleks viimane andnud tema suhtes valeütlusi. Peale selle on halduskohus õigesti viidanud ka sellele, et kuna vestlus kaebaja ja valvuri vahel toimus öörahu ajal, siis ei olnud võimalik valvuril kaebaja poolt öeldust valesti aru saada. Mis puudutab kaebaja väidet, et tema kambrikaaslast ei ole üle kuulatud, siis ka see väide ei vasta tõele. A. Kuldnokk on oma 06.01.2014 antud seletuskirjas kinnitanud, et tema ei tea juhtunust midagi (tl 22). Pealegi ei ole ka kaebaja välja toonud mingit tõendit, mida 3 3 vastustaja ei oleks uurinud, et välja selgitada kogu tõde juhtunu kohta. Ringkonnakohus leiab, et kaebajat oli võimalik distsiplinaarkorras karistada ka ainult valvur T. Tubli ettekandes toodu alusel. Halduskohus on hinnanud ettekandes toodut ja leidnud, et puudub alus kahelda selles toodu õigsuses. Pealegi on halduskohus õigustatult viidanud ka sellele, et kuna kaebajat on enne vaidlustatud käskkirja andmist ühel korral ja pärast seda kolmel korral karistatud distsiplinaarkorras solvavate ja ebaviisakate väljendite kasutamise eest, siis ka see viitab sellele, et kaebaja tõepoolest vaidlusalusel korral kasutas valvuri suhtes solvavat väljendit. Peale selle on vastustaja õigustatult viidanud ka sellele, et kaebaja poolne solvava väljendi kasutamise eitamine on inimlik, kuna ta on huvitatud distsiplinaarkaristuse määramise vältimisest. Seega on halduskohus lõppkokkuvõttes õigustatult jätnud kaebaja kaebuse rahuldamata.
- Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad kaebaja poolt apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk 4 /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel 4 /allkirjastatud digitaalselt/ Agu Timmi