Obsah (12)
§ 168§ 172§ 423§ 75§ 371§ 238§ 660§ 173§ 171§ 177§ 175§ 178Tsiviilasi nr 2-15-11142 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number Tsiviilasi 2-15-11142 Määruse tegemise aeg ja koht 02.12.2015.a, Tallinn Kohtukoosseis Krista Kirspuu, Ulvi Loonurm,
) § 477 lg 1 ja § 423 lg 1 p 13 koostoimes jättis kohus avalduse läbi vaatamata, kuna kohus ei ole pädev asja lahendama. Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelise lepingu õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades artikli 21 lõike 1 esimese lause kohaselt, kui käesolev leping ei näe ette teisiti, on kummagi lepingupoole kohtud pädevad arutama tsiviil- ja perekonnaasju, kui kostjal on tema territooriumil elukoht. Kuna asjas on tuvastatud, et lapse ema püsielukoht on Venemaa Föderatsioonis, tuleb avaldajal lapse emaga suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks pöörduda Venemaa Föderatsiooni pädeva kohtu poole. Kuna kohus jättis põhiavalduse läbi vaatamata, puudus kohtul alus ka esialgse õiguskaitse kohaldamise taotluse menetlemiseks ning kohus jättis ka esialgse õiguskaitse kohaldamise taotluse rahuldamata.
§ 168
lg 2 ja § 172 lg 1 koostoimes jättis kohus lapse ema ja lapse isa menetluskulud nende endi kanda.
§ 172lg 3 alusel jättis kohus lapse esindaja tasu Eesti Vabariigi kanda. 2
(7)Tsiviilasi nr 2-15-11142
- Lapse isa esitas 28.10.2015.a määruskaebuse maakohtu määruse peale, paludes see tühistada osas, milles avaldus ja taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks jäi rahuldamata. Kohus võttis seisukoha, et laps ja lapse ema ei ela Eesti Vabariigi territooriumil tuginedes üksnes eestkosteasutuse arvamusele ja tsiviilasjas nr 2-14-62917 lapse isa poolt esile toodud informatsioonile, mis on aegunud ega ole enam asjakohane. Lapse isa on veendunud, et laps ja lapse ema elukohariik on Eesti Vabariik. Asjaolu, et lapse ja lapse ema võimalik asu- ja elukoht on väljaspool Eesti Vabariiki on käesoleva tsiviilasja menetluse käigus ilmnenud uus asjaolu, mille kohta oleks maakohus pidanud küsima ka lapse isa seisukohta. Juhul, kui maakohus oleks küsinud lapse isa arvamust, siis oleks lapse isal olnud võimalus anda maakohtule olulist informatsiooni lapse ja lapse ema asu- ja elukoha suhtes. Maakohus pole tuvastanud lapse ja lapse ema asukohta. Maakohtu otsus tugineb ainult kaudsetele asjaoludele, mille alusel pole võimalik asu- ja elukohta tuvastada. Eestkosteasutuse seisukoht tugineb üksnes lapse ema sõnadele, kes on huvitatud sellest, et kohus jätaks avalduse läbi vaatamata. Lapse isa tsiviilasjas nr 2-14-62917 esitatud informatsioon lapse ema võimaliku asu- ja elukoha suhtes tugines üksnes lapse ema suuliselt 2009.a avaldatud andmetele, mis võisid olla ekslikud ja tühised. Lapse isa leidis, et laps ja lapse ema elavad alaliselt Eestis, kuna laps on kodanikuportaalis olevate andmete järgi registreeritud aadressil XXXXXX XXXXX XX-XX, XXXXX, Tallinna linn. Lapsel on kehtiv ravikindlustus Eesti Haigekassas, mis viitab sellele, et laps elab Eestis. Laps ja lapse ema omavad Eesti Vabariigi alalist elamisluba, mis viitab sellele, et laps ja lapse ema elavad Eesti Vabariigi territooriumil. Välismaalaste seaduse (VMS) § 6 järgi Eestis püsiv elamine on Eesti kodaniku või Eesti elamisluba või elamisõigust omava välismaalase Eestis viibimine vähemalt 183 päeva aasta jooksul. VMS § 252 lg 1 järgi, kui elamisluba omav välismaalane soovib Eestist eemal viibida rohkem kui 183 päeva aasta jooksul, peab ta registreerima Eestist eemal viibimise Politsei- ja Piirivalveametis. VMS § 256 järgi, kui välismaalane viibis Eestist eemal rohkem kui 183 päeva aasta jooksul, kuid tal ei olnud mõjuval põhjusel võimalik oma eemalviibimist registreerida, võib Politsei- ja Piirivalveamet lugeda välismaalase Eestist eemalviibitud aja püsivalt Eestis elatud aja hulka. Lapse isa palus ringkonnakohtul esitada Politsei- ja Piirivalveametile päring ning tuvastada, kas laps ja lapse ema on viimase aasta jooksul olnud Eesti Vabariigi püsivad elanikud vastavalt VMS §-le
- Juhul, kui laps ja lapse ema viibisid välismaal viimase aasta jooksul rohkem, kui 183 päeva palus lapse isa ringkonnakohtul kohustada Politsei- ja Piirivalveametit esitama ringkonnakohtule informatsiooni, kas laps ja lapse ema on registreerinud oma Eestist eemal viibimise Politsei- ja Piirivalveametis vastavalt VMS § 252 lg-le
- Juhul, kui laps ja lapse ema pole registreerinud oma Eestist eemal viibimist Politsei- ja Piirivalveametis vastavalt VMS § 252 lg-le 1, palus lapse isa ringkonnakohtul kohustada Politsei- ja Piirivalveametit esitama kohtule oma seisukoht, kas lugeda laps ja lapse ema Eestist eemal viibitud aeg püsivalt Eestis elatud aja hulka või mitte. Lapse isa andmetel kasutab lapse ema Eesti Vabariigi registreerimisnumbritega sõidukit, mis lapse isa arvates viitab sellele, et lapse ema elukoht on Eesti. Lapse isa palus ringkonnakohtul kontrollida, kas lapse ema on kantud mistahes mootorsõiduki tehnilisse passi omaniku või kasutaja rollis.
- Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Eestkosteasutus, lapse ema ning lapsele määratud esindaja palusid määruskaebuse jätta rahuldamata ning määruse muutmata. Määruse põhjendused
- Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab et Harju Maakohtu 09.10.2015.a määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle 3
(7)Tsiviilasi nr 2-15-11142 tühistamiseks. Vastavalt
§-le 659 ja § 657 lg 1 p-ile 1 tuleb maakohtu määrus jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. 7. Maakohus leidis õigesti, et asi tuleb
§ 423lg 1 p 13 alusel jätta läbi vaatamata.
Maakohus peab
§ 75
lg 1 esimese lause alusel avalduse saamise järel kontrollima, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule. See säte ei välista rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgimise kontrollimist ka hiljem, kui avaldusest ei tulene, et puudutatud isikud ei ela Eestis (nagu praegusel juhul). Rahvusvahelise kohtualluvuse sätete kontrollimist menetluse kestel ei välista ka see, kui hagi menetlusse võtmata jätmise alusena eristab
§ 371
lg 1 p-des 1 ja 2 kohtu pädevuse või kohtualluvuse puudumist, siis
§ 423
sätestab hagi läbi vaatamata jätmise alusena sõnaselgelt lg 1 p-s 13 vaid pädevuse puudumise. Riigikohtu praktika kohaselt tuleb pädevuse puudumine
§ 423
lg 1 p 13 tähenduses vajalikel juhtudel võrdsustada analoogia alusel rahvusvahelise kohtualluvuse puudumisega (RKTKm 3-2-1-179-14, p 10).
- Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul ei ole Eesti kohtul pädevust asja menetleda Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahel sõlmitud lepingu õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades (edaspidi õigusabileping) art 32 lg 1 koosmõjus art 30 lg-ga 2 kohaselt. Õigusabilepingu art 30 lg 1 kohaselt määratakse vanemate ja laste õigussuhted selle lepingupoole seadusandlusega, kelle territooriumil neil on ühine elukoht. Sama artikli lg 2 kohaselt kui üks vanem ja lapsed elavad teise lepingupoole territooriumil, määratakse nende õigussuhted selle lepingupoole seadusandlusega, kelle kodanik laps on. Õigusabilepingu art 32 kohaselt on artiklites 29-31 märgitud õigussuhetes otsuste langetamiseks pädevad selle lepingupoole kohtud, kelle seadusi tuleb nendel juhtudel kohaldada. Eeltoodust tulenevalt sõltub käesoleval juhul asja lahendus sellest, kus on lapse ema kui ühe vanema elukoht. Vaidlust ei ole selles, et lapse isa elukoht on Eesti Vabariigis (seda on avaldanud avaldaja ise ning sellele pole lapse ema vastu vaielnud, tl 2). Vaidlus on selles, kus on lapse ema elukoht. Juhul kui lapse ema elukoht on samuti Eesti Vabariigis, siis oleks Eesti kohus pädev asja lahendama art 32 lg 1 koosmõjus 30 lg 1 alusel. Kui lapse ema elukoht on aga Vene Föderatsioonis, kohaldub art 32 koosmõjus artikli 30 lg-ga 2, mille kohaselt oleks pädev see kohus, kelle kodanik laps on (kodakondsuse kriteeriumiga seob kohaldatava õiguse ja pädeva kohtu ka õigusabilepingu art 31). Rahvastikuregistri kohaselt on lapsel ainult Vene kodakondsus ning lapsele on Eestis elamiseks väljastatud elamisluba. Elamisloa olemasolu on kinnitanud ka lapse isa (tl 41). Eeltoodud põhjustel loeb ringkonnakohus tuvastatuks, et lapsel on Vene kodakondsus. Seega sõltub pädev kohus vaid ema elukohast.
- Lapse isa leidis, et lapse ema elukoht on Eestis, kuid lapse ema vaidles sellele vastu. Maakohus, lapse esindaja ja eestkosteasutus nõustusid lapse emaga ning leidsid, et kuna ema elukoht on Vene Föderatsioonis, tuleb asi jätta läbi vaatamata. Õigusabilepingus ei ole sätestatud elukoha mõistet ega reguleeritud elukoha kindlaksmääramist, seega kohaldub rahvusvahelise eraõiguse seadus (REÕS). REÕS § 10 kohaselt kohaldatakse füüsilise isiku elukoha kindlaksmääramisel Eesti õigust. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 14 lg 1 kohaselt on isiku elukoht koht, kus isik alaliselt või peamiselt elab. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt võib elukoht olla üheaegselt ka mitmes kohas ning lg 3 kohaselt loetakse elukoht muutunuks, kui isik asub mujale elama viisil, millest võib järeldada isiku tahet oma elukohta muuta, ning lg 4 kohaselt kui isiku elukohta ei saa kindlaks määrata, loetakse tema elukohaks tema igakordne viibimiskoht. Lapse ema ja eestkosteasutus esitasid lapse ema elukoha tõendamiseks järgmised dokumendid: 1) Pihkva lasteaia 30.09.2015.a tõendi, mille kohaselt käib laps Pihkva linna „XXXXXXXXXX“ lasteaias (tl 64); 2) XXXXXX XXXXXXX XXXXXXXX 08.10.2015.a tõendi, mille kohaselt õpib lapse ema ülikoolis, olles vastu võetud 4
(7)Tsiviilasi nr 2-15-11142 esimesele kursusele alates 01.04.2015.a ning 03.09.2015.a üle viidud
- kursusele, kusjuures eeldatav lõpetamise aeg on 30.06.2016.a (tl 68); 3) Vene Föderatsiooni Maksuameti 30.09.2015.a tõendi füüsilise isiku sissetuleku kohta, millest nähtub, et lapse ema on töötanud Pihkvas äriühingus OCO „E“ ning saanud sealt töötasu alates 2015.a aasta algusest (tl 70); 4) Pihkva lasteaia 09.09.2015.a tõendi lapse psühholoogilise ja pedagoogilise iseloomustuse kohta, mille kohaselt külastab laps lasteaeda hästi ning pikki külastamise vaheaegu pole olnud (tl 56). Nii ema seisukohas (tl 62), Vene Maksuameti kui ka Pihkva lasteaia 09.09.2015.a tõendis on lapse ema ja lapse aadressina kajastatud XXXXXXXXXXXXXXX XX XX-XX, Pihkva linn, Vene Föderatsioon. Eeltoodud tõenditest nähtub, et Pihkva linn on koht, kus laps ja lapse ema peamiselt elavad. Samuti nähtub, et lapse ema on asunud Vene Föderatsiooni elama viisil, millest võib järeldada lapse ema tahet oma elukohta muuta, kuna lapse ema on töötanud seal vähemalt alates 2015.a algusest ning on maksnud Vene Föderatsioonis töötasu pealt ka makse (tl 70), laps käib järjepidevalt Pihkva lasteaias (tl 64 ja 56) ning lapse ema õpib XXXXXX XXXXXXXX alates 01.04.2015.a, olles üle viidud teisele kursusele alates 03.09.2015.a. Ringkonnakohus leiab, et eeltoodud tõendite alusel saab järeldada, et lapse ema elukoht ei ole enam Eestis ning nendest saab järeldada, et lapse ema on viinud TsÜS § 14 lg 3 kohaselt enda elukoha Vene Föderatsiooni. Asjaolu, et lapse ema käib koos lapsega aeg-ajalt vajadusel ja võimalusel Eestis, ei anna alust arvata, et tal oleks elukoht Eestis. Lapse ema on ka ise avaldanud, et ei välista, et kunagi tulevikus asuvad nad alaliselt Eestisse elama. Seega on maakohus jõudnud õigele järeldusele, et lapse ema elukoht on hetkel Vene Föderatsioonis ning maakohus jättis õigesti avalduse läbi vaatamata ning esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.
- Lapse isa ei ole määruskaebuses toonud esile asjaolusid, millest saaks järeldada Eesti kohtu õigust vaidlust lahendada. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. Ringkonnakohus ei nõustu lapse isaga, et asjaolust, et lapse ema rahvastikuregistrisse kantud aadressist, saab järeldada, et lapse ema elab alaliselt Eestis. Rahvastikuregistri seaduse (RRS) § 6 lg 1 kohaselt registriandmetel on informatiivne ja statistiline tähendus. Käesoleva vaidluse lahendamisel ei ole registriandmetel õiguslikku tähendust (RRS § 6 lg 2). Seda, et lapse emal on Eestis elukoht ei saa järeldada ka sellest, et lapsel on kehtiv ravikindlustus Eesti Haigekassas, kuivõrd alla 19-aastastele isikutele (sh elamisluba omavatele isikutele) on ravikindlustus garanteeritud sõltumata sellest, kas nende vanemad töötavad või mitte (ravikindlustuse seaduse § 5 lg 1 ja lg 4 p 2). Samuti ei saa Eestis elukohta järeldada ka sellest, et lapse emal ja lapsel on kehtiv elamisluba, kuna elamisluba ei kohusta isikut Eestis elama, vaid lubab seda. Lisaks eeltoodule ei kuulu elukoha määramisel kohaldamisele välismaalaste seadus (VMS), vaid TsÜS. Seega ei saa lähtuda VMS §-s 6 toodud püsiva elamise mõistest ning kohus leiab, et Politsei- ja Piirivalveametilt (PPA) puudub vajadus küsida infot ning tuvastada, kas lapse ema ja laps on püsivad elanikud VMS mõttes. Lapse ema ei ole kohtule esitanud tõendit, et ta oleks registreerinud eemalviibimise ning isegi kui lapse ema ei ole registreerinud enda Eestist eemalviibimist PPA-s VMS-ist tulenevalt, ei saa sellest järeldada, et isik ei ole elukohta vahetanud TsÜS mõttes, vaid registreerimata jätmine võib kaasa tuua haldusõiguslikke tagajärgi vastavalt VMS-ile (mh et Eestist eemalviibitud aega ei loeta tema Eestis elatud aja hulka VMS § 256 alusel). Eeltoodust tulenevalt, leiab ringkonnakohus, et lapse isa taotlus küsida PPA-lt informatsiooni, kas lapse ema ja lapse eemalviibimine on registreeritud, tuleb jätta rahuldamata
§ 238lg 1 alusel, kuivõrd sellel tõendil ei ole asjas tähtsust.
Tõendil on tähtsust siis, kui see võiks mõjutada lõpplahendit. Lapse ema on aga esitatud tõenditega muutnud usutavaks selle, et lapse ema elukoht on hetkel Vene Föderatsioonis. Seoses lapse isa palvega kohustada PPA-l esitada enda seisukoht, kas lapse ema Eestist eemalviibitud aeg loeti Eestis elatud aja hulka või mitte märgib ringkonnakohus, et nimetatud asjaolu ei oma samuti tähtsust asja lahendamisel. Kohus teeb ise õiguslikud järeldused esitatud asjaolude alusel ning käesoleval juhul on võimalik lapse ema poolt esitatud tõendite alusel järeldada, et lapse ema 5
(7)Tsiviilasi nr 2-15-11142 elukoht on Vene Föderatsioonis, olenemata sellest, kas PPA-s on eemalviibimine registreeritud või kas PPA luges eemalviibitud aja Eestis elatud aja hulka. Liiklusregistrist nähtub küll, et lapse ema omab Eestis registreeritud sõidukit, kuid ka sellest ei saa teha järeldust, et isiku elukoht on Eestis, eriti kuivõrd tegemist on liigutatava varaga, mida saab kasutada ka Vene Föderatsioonis. Ka liiklusregistrist andmete kogumise taotlus tuleb jätta rahuldamata. Kõik isa poolt väljatoodud asjaolud kogumis ei anna samuti alust kahelda, et lapse ema elukoht on Vene Föderatsioonis, kuivõrd nimetatud asjaolude puhul on tegemist pigem kaudsete asjaoludega, mille alusel saaks järeldada elukohta juhul, kui puuduksid otsesed tõendid isiku elukoha kohta. Käesoleval juhul ei saa lapse isa poolt väljatoodud asjaoludest ka välja lugeda, et lapse emal oleks jäänud Eestiga selline seos, millest saaks teha järelduse, et lapse emal oleks mitu elukohta, sh üks nendest Eestis. Tõendite kogumisest keeldumise peale ei saa määruskaebust esitada (
§ 660lg 1).
- Lapse isa väide, et maakohtu lahend oli üllatuslik osas, milles maakohus leidis, et lapse ema elab väljaspool Eesti Vabariigi territooriumit ei lähe kokku lapse isa varasemate seisukohtadega, mille kohaselt lapse isa on 19.12.2014.a teises menetluses avaldanud, et lapse ema on asunud elama Venemaale oma vanaema juurde juba pärast lapse sündi (tl 30) ning ka enda 22.07.
- a avalduses märgib lapse isa, et Rahvastikuregistris registreeritud aadressil lapse ema ei ole võimalik kätte saada ning lapse ema varjab last lapse isa eest (tl 2-3). Samuti märkis lapse isa enda 24.09.2015.a taotluses, et lapse isal on kahtlus, et lapse ema võib lahkuda Eesti Vabariigist Vene Föderatsiooni ning seda oli lapse ema ka lapse isale teatanud ning lapse isa palus taotluses tuvastada lapse ema ja lapse elukoht (tl 19-20). Eeltoodust tulenevalt ei ole usutav, et lapse isale oli üllatuslik, et lapse ema on kolinud Vene Föderatsiooni. Hagi läbivaatamata jätmise aluse ilmnemisel ei ole kohustuslik küsida teiselt poolelt seisukohta.
- Vastavalt
§ 173
lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Kuna ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata, ei ole alust muuta ka maakohtu menetluskulude jaotust. Menetluskulude jaotust eraldiseisvalt ei vaidlustatud. Seoses sellega, et määruskaebus jääb rahuldamata, jätab ringkonnakohus aga määruskaebemenetluses tekkinud menetluskulud määruskaebuse esitaja kanda (
§ 171lg 1).
Menetluskulude nimekirja esitas 26.11.2015.a tähtaegselt puudutatud isik MS, paludes avaldajalt välja mõista 152,46 eurot, sh lepingulise esindaja kulud 80 eurot ja tõlkekulud 72,46 eurot.
§ 177
lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks mh menetlust lõpetavas määruses.
§ 175
lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. MS esindaja on kulutanud materjalidega tutvumisele, seisukoha koostamisele ja esitamisele 1,33 tundi tunnihinnaga 60 eurot ehk kokku ümardatult 80 eurot. Ringkonnakohus leiab, et nimetatud ajakulu on vajalik ja põhjendatud, arvestades materjalide mahtu ning sisu. Tunnihind 60 eurot on arvestades asja keerukust samuti põhjendatud ja vajalik. Lisaks on MS palunud välja mõista ka tõlkekulud summas 72,46 eurot (5000 rubla). Asja materjalidest nähtuvalt on MS esitanud kohtule kolm A4 venekeelse dokumendi tõlget, mis olid käesoleva asja lahendamiseks tähtsust omavad. Seega leiab ringkonnakohus, et sellises mahus ja sisuga dokumentide tõlkekulud summas 72,46 eurot on põhjendatud ja vajalikud. Eeltoodust tulenevalt tuleb määruskaebuse esitajalt ASilt mõista välja puudutatud isiku MS kasuks menetluskulud kokku summas 152,46 eurot.
§ 178
lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Kuivõrd käesoleval juhul menetluskulude summa ei ületa 200 eurot, ei saa selle peale kaevata. 6
(7)Tsiviilasi nr 2-15-11142 Krista Kirspuu /allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm /allkirjastatud digitaalselt/ Kaupo Paal /allkirjastatud digitaalselt/ 7
(7)