lg 1 sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast päevast kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. EDASIKAEBAMISE KORD Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Kohus võib asja arutada kirjalikus menetluse, kui ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks. HAGI ALUSEKS OLEVAD FAKTILISED ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
Hagiavalduse kohaselt sõlmis A. K. Kiviõli Kinnsivarahoolduse OÜ-ga 17.11.2003.a hoolduslepingu, mille p 4.1 järgi on korteriomanik kohustatud iga kuu 25. kuupäevaks tasuma Kiviõli Kinnisvarahoolduse OÜ poolt osutatavate teenuste eest vastavalt Kiviõli Linnavalitsuse kehtestatud tariifile. Hageja märgib, et nõue A. K.i vastu tuleneb poolte vahel sõlmitud lepingust. Nõue M. K. vastu aga käsundita asjaajamisest. Ajavahemikus 31.12.2005 – 31.01.2009 on kinnisvarahooldus esitanud kostjatele tasumiseks arveid kokku summas 1 964, 72 eurot, sellest tasutud on 1 417, 04 eurot. Võlgnevus seega 547, 68 eurot. Kostjate põhivõlg hagiavalduse esitamise esisuga on 547, 68 eurot. Hageja arvestab nõudelt vastavalt
K. suhtes seadusjärgses määras (0,022% põhinõudest päevas) alates kostjatele esitatud viimase arve 31.01.2009 nr 327673 tasumise tähtpäevale järgnevast päevast alates so 26.02.2009 kuni hagi esitamiseni (25.09.2015) 2402 viivitatud päeva eest kokku 289, 41 eurot. Kostja A. K.i suhtes arvestab hageja viivist hoolduslepingu p 10 sätestatud määras so 0,07% tasumisega viivitatud summast iga viivitatud päeva eest. Hageja arvestab viiviseid alates kostjale esitatud viimase 31.01.2009.a arve nr 327673 tasumise päevale järgnevast päevast so alates 26.02.2009 kuni hagi esitamiseni. Hagi esitamise seisuga on A. 2 K.i viivisevõlg hageja ees 2 631, 05 eurot, mida hageja vähendab kuni 162, 91 euroni. Hageja palub esialgses hagis kostjatelt solidaarselt välja mõista põhinõue 547, 68 eurot ja hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivised kokku 452, 32 eurot. Hageja palub menetluskulud jätta solidaarselt kostjate kanda ning välja mõista menetluskuludena riigilõiv 175 eurot ja esindaja tasu 240 eurot. KOSTJA M. K. VASTUS
) § 2 lg 1 mõttes, mis õigustaks hagejat nõudma kostjalt kulutuste hüvitamist või tasu maksmist. Vastavalt
võib võlasuhe tekkida lepingust või seaduses sätestatud lepinguvälisest või lepingusarnasest võlasuhtest. Hageja väidab, et nõue tuleneb käsundita asjaajamisest (
Condor Inkasso OÜ ja M. K. sõlmisid 02.04.2014 a võlatunnistuse ja võlgnevuse tasumise ajatamise kokkuleppe, mille kohaselt kostja kinnitab, et võlg 02.04.2014.a seisuga on Kiviõli Kinnisvarahoolduse OÜ (keda esindab Condor Inkasso OÜ) ees 1 938 eurot. Võlaõigusseaduse (
) § 30 lg 1 kohaselt on võlatunnistus leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu. Poolte tahet luua just konstitutiivne kohstus või senine kohustus asendada, peab tõendama võlausaldaja / hageja. Vastasel juhul tuleb lähtuda sellest, et tegemist on deklaratiivse võlatunnistusega (vt Riigkohtu 24.04.2006 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-21-06). Kostja tahet luua iseseisev võlaõiguslik suhe, poolte vahel sõlmitud kokkuleppest ei tulene. Kuna tõendatud ei ole, et võlatunnistus oli konstitutiivne, lähtub kohus sellest, et võlatunnistus on deklaratiivne. Deklaratiivse võlatunnistuse põhitagajärg on tõendamiskoormuse ümberpööramine, st võlgnik peab kohustusest vabanemiseks ja hagi rahuldamata jätmiseks tõendama, et tal ei ole võlatunnistusega tunnistatud võlga või see on lõppenud (vt Riigikohtu 06.02.2012 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-149-11). 4 Kostja ei ole millegagi tõendanud, et võlatunnistusega tunnistatud võlga tal ei ole või selle täitnud täies ulatuses. Kohtule jääb selgusetuks, millise ajavahemiku eest võlgnevust võla tasumise kokkuleppes märgitud võlasumma hõlmab ja mida sisaldab (kas üksnes põhinõuet või põhinõuet koos kõrvalnõuetega). Kohus lähtub asja lahendamisel hagile lisatud arvelduste seisust tl 31-35, kostja pangakonto väljavõttest tl 48-50, arvelduste seisust tl 51 ja hagi täpsustusest). 10.
Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine (
). Kohustuse rikkumine annab võlausaldajale õiguse kasutada õiguskaitsevahendeid võlgniku vastu. Muuhulgas võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja nõuda viivist (
lg 1 p 1 ja 6) Hagiavaldusele lisatud arvelduste seisust tulenevalt on hageja kostjale esitanud ajavahemikul 31.12.2005.a -31.01.2009.a osutatud teenuste eest arveid kokku summas 1 964, 72 eurot. Vaidlust ei ole selles, et kostja on tasunud 15.08.2012 -25.03.2015.a OÜ Condor Inkasso OÜ arvelduskontole 1 191, 90 eurot ning 17.12.2006-28.02.2012.a Kiviõli Kinnisvarahoolduse OÜ arvelduskontole 491, 83 eurot. Kostja on võlgnevuse katteks tasunud kokku 1 683, 73 eurot (491, 83 eurot + 1 191, 90 eurot). Põhinõue on seega 280, 99 eurot (1 964, 72 - 1 683, 73 eurot). 11. Hageja arvestab viiviseid võlatunnistuse ja võla tasumise ajatamise kokkuleppe nr NL 120623-35 p 6 võla jäägi tagastamise tähtajale 18.04.2015.a järgnevast päevast so alates 19.04.2015 kuni hagi esitamiseni vastavalt kokkuleppe p 6 0,2% põhinõudest päevas iga viivitatud päeva eest so 280, 99 x 0,2% x 159 = 89, 35 eurot Tulenevalt TsMS § 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud , väljamõistmist kohtult kindla summana, vaid protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja palub kostjalt välja mõista lisanduva viivise ühe aasta eest (280, 99 x 0,2% x 365 päeva), ning vähendab seda summani 191, 64 (summani, mis liidetuna sissenõutavaks muutunud viivisega ei ületaks põhinõuet). Lisanduva viivise osas märgib kohus järgmist: Viivis on seadusest tulenev õiguskaitsevahend rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel, kandes kompensatsioonilist iseloomu. Viivise suurust tuleb võrrelda kohustise rikkumisest võlausaldajale tekkinud kahju suurusega ning hinnata selle proportsionaalsust. Kohus nõustub, et kostja ei ole kohustust täitnud kohaselt, kuid leiab, et kostja kohustuse rikkumisest ei ole hagejale tekkinud sedavõrd suurt kahju, mis õigustaks viivise väljamõistmist põhinõudega samas ulatuses. Viivise väljamõistmine hageja nõutud ulatuses oleks kostja jaoks aga põhjendamatult koormav ning vastuolus hea usu põhimõttega (
). Vastavalt
lg 2, ei kohaldata võlasuhtele seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. Hea usu põhimõtte kohaldamine on õiguse kohaldamine, mida kõigi astmete kohus saab teha sõltumata poolte õiguslikest väidetest (vt nt Riigikohtu 05.01.2011. a otsus tsiviilasjas nr 32-1-116-10, p 39, lahend tsiviilasjas 3-2-1-43-13 p 14). Selle poolest erineb see viivise 5 vähendamisest
lg 8 ja § 162 lg 1 järgi, mida saab nende sätete kohaselt teha üksnes kohustatud lepingupoole nõudmisel. Kohus jätab lisanduva viivise nõude rahuldamata.
MS § 177 lg 4. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.