← Eesti

2-15-1934/20

Obsah (14)§ 74§ 79§ 163§ 146§ 162§ 168§ 22§ 165§ 65§ 170§ 171§ 173§ 172§ 175

KOHTUMÄÄRUS EESTI VABARIIGI NIMEL Pankrotimenetluse lõpetamine Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamine Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Sirje Lahesoo Määruse tegemise aeg ja koht 13.novemb

§ 74

lg 4 kohaselt täidab sellise juhul pankrotitoimkonna ülesandeid võlausaldajate üldkoosolek. 25.08.2015 kinnitas kohus Ants Nurmberg’i pankrotimenetluses jaotusettepaneku pankrotihalduri esitatud kujul. 12.10.2015 kell 16.00 toimus võlausaldajate üldkoosolek, kus päevakorras oli muu hulgas ka Lõpparuande projekti läbiarutamine ja halduri tasu kinnitamine. Võlausaldajad olid kutsutud üldkoosolekule

§ 79lg 4 sätestatud korras.

Ükski võlausaldaja üldkoosolekule ei ilmunud. 12.10.2015 esitas pankrotihaldur kohtule pankrotimenetluse lõpparuande ning avaldas väljaandes Ametlikud Teadaanded

§ 163lg 1 kohase teate.

Pankrotihalduri aruanne koos lisadega on menetlusdokumendina võetud käesoleva tsiviilasja juurde. Lõpparuande kohaselt oli Ants Nurmberg’il pankroti väljakuulutamise seisuga kaks arvelduskontot: AS SEB Pank konto xxxxxxxxxxxxxxxxxxx, mille saldo oli xxxx eurot ja AS LHV Pank konto xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, mille saldo oli 0 eurot. Kontode jääk ei kuulu pankrotivara hulka. Pankrotimenetluse ajal on A.Nurmberg saanud Maksu- ja Tolliameti andmetel tulu (neto) xxxxxxxxxx Halduse AS-st märtsis-aprillis kummaski xxxxxx eurot, mais xxxxx eurot, juunis-juulis kummaski xxxxxxx eurot ja augustis xxxxxx eurot. Kuna A.Nurmberg saab riiklikku töövõimetuspensioni, mis alates aprillist 2015 on xxxxxx eurot (neto), palus haldur võlgniku tööandjat maksta A.Nurmberg’i töötasu osas, millele ei saa sissenõuet pöörata, st xxxxxx eurot võlgniku kontole AS-s SEB Pank ning seda summat ületav osa halduri ametialasele arvelduskontole EE092200221032800730. Töötasust on pankrotivarasse laekunud xxxxxxxxx eurot, kohtutäiturid on pankrotivarasse tagastanud pankrotimenetluse ajal nende kontodele laekunud xxxxxx eurot ning SEB Elu-ja pensionikindlustuse tagasiostust on laekunud xxxxxx eurot. Kuna müüdud ja müümata pankrotivara ei ole, on väljamakseteks xxxxxxxx eurot.

§ 146

lg 1 alusel on tehtud ja tuleb teha järgmised väljamaksed: ajutise halduri tasu ja kulud koos käibemaksuga xxxxx eurot, millest xxxxxx eurot (sisaldab käibemkasu) on välja mõistetud riigilt. Pankrotimenetluses on kindlaks määratud pankrotimenetluse kulud xxxx eurot. Pankrotihalduril on õigus saada tasu, mille ta on arvestanud tunnitasu (75 €/tund) alusel. Taotluse kohaselt on haldur kulutanud tööülesannete täitmiseks 8,5 tundi (erinevate teadete koostamine ja saatmine, vara ja võlgade nimekirja koostamine, I üldkoosoleku ettevalmistamine ja sellel osalemine, ettekande koostmaine pankrotivara kohta, nõudeavalduste ja nende lisade kontroll, nõuete kaitsmise koosoleku ettevalmistamine, läbiviimine, protokolli ja tunnustatud nõuete nimekirja ettevalmistamine, jaotusettepaneku ja taotluse selle kinnitamiseks koostamine, teate avaldamine, lõpparuande koostamine, korduvad vestlused ja selgitused võlgniku ja võlausaldajate esindajatega, arvelduskontol allkirjaõigusluse ümbervormistamine), mille eest on tasuxxxxx eurot + käibemaks xxxxx eurot, kokku xxx eurot. Seega kokku pankrotivarast tehtavaid väljamakseid xxxx eurot, millest xxxxx eurot koos käibemaksuga on riigi vahenditest hüvitatud. Pankrotivarast jääb hüvitada xxxxxx eurot. Tasu palub haldur määrata OÜ-le Sentire, st büroole, mille kaudu haldur tegutseb. Pankrotimenentluses ei ole esitatud vara välistamise ja tagasivõitmise nõudeid, võlgnikule ei ole makstud elatist. Jaotise alusel on välja makstud raha II järgu nõuete rahuldamiseks (I ja III järgu nõudeid ei ole) seitsmele võlausaldajale kokku 602,02 eurot. Lõpparuande koostamise ajaks ei ole seitse võlausaldajat saanud raha oma tunnustatud nõuete eest (II järgu nõuded) kokku 4096,73 eurot. Pandiga koormatud vara ei ole, mistõttu ei saanud haldur ka pankrotivara valitseda. Müümata vara, samuti teistelt isikutelt saadaolevat vara haldurile teadaolevalt ei ole. Hagisid haldur pankrotimenetluses esitanud ei ole ega kavatsegi esitada. Seetõttu pole menetluses ka kohtukulusid. Maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on vastutustundetu käitumine laenude võtmisel, st muu asjaolu pankrotiseaduse mõttes. KOHTU SEISUKOHT 1. Pankrotiseaduse (

) § 157 p 5 kohaselt pankrotimenetlus lõpeb lõpparuande kinnitamisega.

§ 162

lg 1 p 2 kohaselt esitab haldur pankrotitoimkonnale ja kohtule lõpparuande, kui pankrotivara on müüdud ja jaotiste alusel raha välja makstud.

§ 163

lg-te 1 ja 2 kohaselt avaldab haldur väljaandes Ametlikud Teadaanded teate kus ja millal võib lõpparuandega tutvuda ning selgitab lõpparuandele vastuväite esitamise võimalust. Võlausaldajad võivad lõpparuandele esitada vastuväite 10 päeva jooksul arvates tutvumisteate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohus, tutvunud lõpparuande, selle lisade ning muude tsiviilasja materjalidega leiab, et halduri 12.10.2015 lõpparuanne vastab

§ 162lg 1 p 2 nõuetele.

Kooskõlas

§ 163

lg-tega 1 ja 2 on haldur 12.10.2015 avaldanud väljaandes Ametlikud Teadaanded teate lõpparuandega tutvumise võimaluse kohta ning selgitanud lõpparuandele vastuväite esitamise võimalust, tähtaega ja korda. Vastuväiteid lõpparuandele ei esitatud. Asjaolud, et käesolevas pankrotimenetluses ei ole pankrotitoimkonda moodustatud ning vaatamata, et haldur oli ettenähtud korras kutsunud võlausaldajaid 12.10.2015 kell 16 toimuvale üldkoosolekule muu hulgas ka lõpparuande projekti läbiarutamiseks ja halduri tasu kinnitamiseks ning et ükski võlausaldaja Tsiviilasi nr 2-15-1934 2

(4)üldkoosolekule ei ilmunud, annavad põhjendatud aluse järeldada, et võlausaldajatel ei ole vastuväiteid ei halduri koostatud lõpparuande ega ka halduri tehtud töö mahu, kvaliteedi ja tasu suuruse osas. Eelkirjeldatud asjaolusid arvestades leiab kohus, et lõpparuanne on esitatud nõuetekohaselt. Võlgniku pankrotimenetluses on tunnustatud seitsme võlausaldaja nõuded kokku summas 4698,75 eurot, kõik teise järgu nõuetena. Vaidlusi nõuete ja rahuldamisjärkude üle ei ole. Arvestades, et võlgniku arvelduskontode jäägid pankroti väljakuulutamise seisuga ei kuulu täitemenetluse § 131 lg 1 p-st 2 ja § 132 lg-st 1 tulenevalt pankrotivara hulka; et müüdud ega müümata pankrotivara käesolevas menetluses ei ole ning pankrotivarasse toimunud laekumis võlgniku töötasust (xxxxxxxx €), kohtutäituri tagastustest (xxxxxx €) ja SEB Elu-ja pensionikindlustuse tagasiostust (xxxxx €), on käesolevas pankrotimenetluses vahendeid väljamakseteks xxxxxx eurot.

§ 146

kohased pankrotimenetlusega seotud ja lõpparuande koostamise ajaks kinnitatud väljamakseteks on ajutise halduri tasu ja kulud xxxx eurot (koos käibemaksuga), millest xxxxx eurot (koos käibemaksuga) on välja mõistetud riigi vahenditest, samuti pankrotimenetluse kulud 100 eurot. Lisaks on pankrotihalduril õigus saada ka tasu täidetud tööülesannete eest. Pankrotihaldur on tasu arvestanud 8,5 tunni töö eest tunnihinnaga 75 eurot, st tasu xxxxxxx eurot + käibemaks xxxxx eurot, kokku xxx eurot. Hinnates taotluses märgitud halduri tehtud töö vajalikkust ja mahtu koosmõjus töö kvaliteediga leiab kohus, et pankrotihalduri töö on käesolevas pankrotimenetluses olnud usutavalt põhjendatud. Samuti on tasu arvestamisel kasutatud tunnitasu kooskõlas tööülesannete mahu ja keerukusega. Eeltoodut arvestades on pankrotivarast

§ 146lg 1 alusel tehtavaid väljamakseid kokku 1825 eurot.

Arvestades, et xxxxxx eurot (koos käibemaksuga) on riigivahenditest hüvitatud, jääb pankrotivarast hüvitamiseks xxxxxxx eurot. See omakorda tähendab, et võlausaldajate nõuete rahuldamiseks jääb pankrotivarasse vahendeid xxxxxx eurot. Lõpparuandest nähtub, et võlausaldajatele ongi jaotiste alusel välja makstud raha kokkuxxxxxx eurot. Lõpparuande koostamise ajaks jääb tunnustatud nõuetest võlausaldajatel raha saamata kokku xxxxxxxxx eurot. Kuna käesolevas pankrotimenetluses vara ei olnud, ei saanud pankrotihaldur pankrotivara ka hallata. Vara puudumise tõttu pole ka müümata vara, samuti pole haldurile teadaolevat teistelt isikutelt saadavat vara.

§ 168

kohaselt ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesolev kohtumäärus pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas täitedokumendiks järgmiselt: Krediidikaitse Grupp OÜ xxxxxxxx eurot, OÜ Aktiva Finants xxxxx eurot, OÜ Koduliising xxxxxxxx eurot, Placet Group OÜ xxxxxxx eurot, Eesti Vabariik Maksu-ja Tolliameti kaudu xxxxxx eurot, IPF Digital Estonia OÜ xxxxxx eurot ja BB Finance OÜ xxxxxxx eurot. Kohtule esitatud lõpparuandest ei nähtu võlgniku ega võlausaldajate õiguste rikkumisi, mis oleks alus lõpparuande kinnitamata jätmiseks (

§ 163lg 6).

Võlgniku maksejõuetust ei põhjustanud kuriteo tunnustega tegu ega raske juhtimisviga. Võlgniku maksejõuetus tekkis muul põhjusel

§ 22lg 5 mõttes, st majandusliku olukorra halvenemisest tingitud asjaoludest.

Eeltoodust tulenevalt ja arvestades, et lõpparuande kinnitamist välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud, kinnitab kohus Ants Nurmberg’i pankrotimenetluses koostatud lõpparuande pankrotihalduri esitatud kujul. Lõpparuande kinnitamisega pankrotimenetlus lõpeb.

§ 165

lg 3 kohaselt vabastab kohus Ly Müürsoo Ants Nurmberg’i pankrotihalduri kohustustest. 2. Pankrotihalduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu ning lisaks nõuda oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist (

§ 65lg 1, § 66 lg 1).

Kohus on määruse punktis 1 analüüsinud halduri tehtud töö ja selleks kulutatud aja vajalikkust, mahtu ja kvaliteeti, samuti tunnitasu suurust ja leidnud, et need on käesolevas menetluses põhjendatud. Seega on halduril õigus saada tasu xxxxxx eurot, millele lisanud käibeks xxxxxx eurot, kokku xxxx eurot.

§ 65

lg 1 alusel määrab kohus halduri tasu halduri taotluses nimetatud büroole, mille kaudu haldur tegutseb. Ants Nurmberg on avaldanud kohtule kirjaliku nõusoleku kinnitada halduri tasu taotletud ulatuses. 3. Pankrotiavaldusega koos on Ants Nurmberg esitanud ka

§ 170lg 1 kohase avalduse võlgniku kohustustest vabastamiseks.

Avalduses on A.Nurmberg kinnitanud, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid tema kohustustest vabastamise välistada ning et ta kohustub täitma pankrotiseaduse §-s 173 nimetatud kohustusi. Ka kohtule ei ole teada asjaolusid

§ 171

lg 2 mõttes, mis välistaksid A.Nurmberg’i kohustustest vabastamise menetluse algatamise. Võlausaldajad on kohustustest vabastamise menetluse avaldusest teadlikud, kuid ei nemad ega ka pankrotihaldur pole esitanud vastuväidet A.Nurmberg’i kohustustest vabastamise menetluse algatamisele. Eeldused kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks on täidetud, mistõttu kohus algatab Ants Numberg’i kohustustest vabastamise menetluse. 3.1. Pankrotihaldur kutsus ettenähtud korras võlausaldajad üldkoosolekule 12.10.2015 kell 16 ja teatas, et muu hulgas tuleb arutamisele ka usaldusisiku nimetamise ja talle tasu maksmise otsustamine. Ükski võlausaldaja üldkoosolekule ei ilmunud. 10.06.2015 nõuete kaitsmise koosolek on otsustanud, et Ants Nurmberg’i kohustustest vabastamise menetluse algatamisel ja usaldusisiku nimetamisel makstakse usal3

(4)Tsiviilasi nr 2-15-1934 dusisikule tasu 10% summast, mis kuuluks kohustustest vabastamise menetluse jooksul võlausaldajatele väljamakseteks. Pankrotihaldur on teinud lõpparuandes ettepaneku määrata tema A.Nurmberg’i usaldusisikuks ja maksta talle tasu 10.06.2015 koosoleku otsustatud ulatuses. Kohus on seisukohal, et Ly Müürsoo on sobilik isik olema A.Nurmberg’i usaldusisik. Ly Müürsoo on andnud ka vastavasisulise nõusoleku ning kinnitanud oma sõltumatust nii võlgnikust kui võlausaldajatest. Kuna võlausaldajad on 10.06.2015 võlanõuete kaitsmise koosoleku pidanud vajalikuks otsustada maksta võlgniku kohustustest vabastamise menetluses usaldusisikule tasu otsusega, määrab kohus A.Nurmberg’i usaldusisikule tasu võlausaldajate otsustatud ulatuses. 3.2.

§ 173

kohaselt on võlgnik (Ants Nurmberg) kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Eelnimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma.

§ 172

lg 2 kohaselt peab usaldusisik võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma.

§ 172

lg 4 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. 3.3.

§ 175

lg 1 kohaselt pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse.

§ 175

lg 1¹ kohaselt võib kohus oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Sirje Lahesoo Kohtunik 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.