1-15-6415 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse kuulutamise aeg ja koht 23.11.2015 Tallinn, Liivalaia kohtumaja 1-15-6415 (15913000039) kohtunik Ingrid Kullerkann rahvakohtuniku

§ 415

lg 1, § 418 lg 2 p 1 ja § 420 lg 1 järgi üldmenetluses Jüri Mengel, 35710240285, aadress xxx, viibib Vanglas, Eesti Vabariigi kodakondsus, algharidus, emakeel eesti keel, töökoht puudub 26.02.2015 27.02.2015 vahistamine Margo Põbo, asenduskaitsja Priit Palmiste Kriminaalasja number Kohtukoosseis Kohtuistungi sekretärid Prokurör Kriminaalasi Süüdistatav Kahtlustatavana kinnipidamine Tõkend Kaitsja RESOLUTSIOON 1. Jüri Mengel süüdi tunnistada

§ 415

lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks 4 (neli) aastat ja 6 (kuus) kuud vangistust. 2. Jüri Mengel süüdi tunnistada

§ 418

lg 2 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks 2 (kaks) aastat vangistust. 3. Jüri Mengel süüdi tunnistada

§ 420

lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks 4 (neli) kuud vangistust. 4.

§ 64

lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ning mõista Jüri Mengelile liitkaristuseks 4 (neli) aastat ja 6 (kuus) kuud vangistust. 5.

§ 73

lg 1 ja lg 2 alusel Jüri Mengelile mõistetud vangistusest (4 aastat ja 6 kuud) tuleb koheselt ära kanda 9 (üheksa) kuud. 6.

§ 68

lg 1 alusel arvestada Jüri Mengeli koheselt ärakandmisele kuuluva karistusaja algust tema kinnipidamisest s.o 26.02.2015. a. 7.

§ 73

lg 1-3 alusel Jüri Mengelile mõistetud vangistusest (4 aastat ja 6 kuud) ei pöörata osaliselt täitmisele vangistus 3 (kolm) aastat ja 9 (üheksa) kuud, kui Jüri Mengel ei pane 5 (viis) aastase katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. 8.

§ 78

p 1 alusel arvestada Jüri Mengelile määratud katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 23.11.

1. a.
2. Jüri Mengeli suhtes kohaldatud tõkend vahistamine tühistada kohtuotsuse jõustumisel või koheselt ärakandmisele kuuluva karistuse ärakandmisel, sõltuvalt sellest, milline asjaolu saabub varem.
3. KrMS § 274 lg 1 ja § 199 lg 1 alusel lõpetada 2 trasseeriva kuuliga vintpüssipadruni kaliibriga 7,62x51 mm NATO käitlemise episoodis kriminaalmenetlus

§ 418lg 1 järgi, kuna tegu vastab väärteo tunnustele.

11. Asitõendid ja muud äravõetud asjad - tulirelv TOZ-78-04M number xxx padrunisalve, optilise sihiku ja helisummutiga, ning siledaraudsest püssist Iž-ZK kaliiber 16 number XXX käsitöönduslikult ümberehitatud vintraudne püss optilise sihiku ja helisummutiga, mis asuvad Eesti Kohtuekspertiisi Instituudis,

§ 421ja § 83 lg 1 alusel konfiskeerida ja anda üle EKEI-le.

- relvaekspertiisiga tagastatud 316 padrunit ja helisummuti, mis asuvad Kaitsepolitseis,

§ 421ja § 83 lg 1 alusel konfiskeerida ja Kr

MS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisel. - 10 kapseldetonaatorit Sprengkapsel No.8 ning 6 XXXkäsigranaadi detonaatorit, mis asuvad hoiul Eesti Kohtuekspertiisi Instituudis,

§ 421ja § 83 lg 1 alusel konfiskeerida ja Kr

MS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisel. - relvaekspertiisiga tagastatud padrunilint, püssirihm ja 3 padrunisalve, mis asuvad Kaitsepolitseis, KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada kohtuotsuse jõustumisel Jüri Mengelile.

1. Välja mõista Jüri Mengelilt KrMS § 180 lg 1 alusel menetluskuluna: - KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale määratud tasu 96.00 eurot; - KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel ekspertiisikulu summas 2316.25 eurot; - KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 1 alusel sundraha 975.00 eurot.
2. Lähtudes KrMS § 313 lg 1 p 7 ja KrMS § 180 lg 3 tuleb menetluskulud summas 3387.25 eurot tasuda 12 (kaksteist) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest vastava kuu viimaseks kuupäevaks selliselt, et esimese 11 kuu jooksul tuleb tasuda iga kuu 282.00 eurot ja viimasel
3. kuul tuleb tasuda 285.25 eurot.
4. Jätta DNA-ekspertiisi kulu summas 4503.00 eurot riigi kanda. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank, EE401700017002872300 Nordea Pank või EE873300333499990003 Danske Pank ning makse tegemisel märkida viitenumber 99915700081409 ja selgitus „Menetluskulud kriminaalasjas nr 1-15-6415“. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS
5. peatüki kohaselt määruskaebekorras. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia 2 kohtumajale 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
6. Esitatud süüdistus ja poolte seisukohad 1.1 Jüri Mengelit süüdiststakse selles, et tema 1980 aasta paiku eeluurimisel tuvastamata ajal omandas ebaseaduslikult sileraudse püssi Iž-ZK nr XXX kaliibriga
7. J. Mengel hoidis seda tulirelva ebaseaduslikult enda valduses kuni 1980-ndate aastate keskpaigani, mil paigaldas selle sileraudsele relvarauale Xxxenda töökohas vintraudse relvaraua kaliibriga 9x19 mm, mille ta oli omandanud eeluurimisel tuvastamata ajal, kohas ja isikult. 1980-ndate aastate lõpus valmistas J. Mengel sellele tulirelvale samas kohas enda töökohas helisummuti. 1990-ndatel aastatel paigaldas J. Mengel sellele tulirelvale ka optilise sihiku. J. Mengel hoidis kõnealuselt optilise sihiku ja helisummutiga püssi Iž-ZK nr XXX ebaseaduslikult enda elukohas XXX kuni 26.02.2015, mil see Kaitsepolitseiameti ametnike poolt läbiotsimisega leiti ja ära võeti. Tulirelva soetamine, omamine, valdamine, edasitoimetamine, parandamine ja ümbertegemine on käsitletavad tulirelva käitlemisena RelvaS § 11 lg 2 mõistes. Püssi Iž-ZK nr XXX näol on tegemist xxxatud tsiviilkäibega tulirelvaga, mille käitlemiseks on vaja kas relvasoetamisluba, relvaluba või tegevusluba, millised väljastab Politsei- ja Xxxivalveamet. Relvaraua näol on RelvaS § 21 lg 1 kohaselt tegemist tulirelva olulise osaga, mille käitlemisele laieneb sama kord, mis on kehtestatud seda liiki relva käitlemisele. RelvaS § 32 lg 2 p 2 järgi annab soetamisluba selle omajale õiguse loal märgitud relvaliigi hulka kuuluva relva soetamiseks, selle järgnevaks hoidmiseks ja edasitoimetamiseks kuni relva registreerimiseni. RelvaS § 34 lg 2 järgi annab füüsilise isiku relvaluba selle omajale õiguse relvaloale kantud relva ja selle laskemoona ning helisummuti ja lasersihiku käitlemiseks relvaseaduses sätestatud tingimustel ja korras. RelvaS § 66 lg 1 p 5 järgi võib teenusena tulirelva hoida isik, kellel on vastav tegevusluba. RelvaS § 77 lg 2 kohaselt võib relva ümbertegemine toimuda üksnes ümbertegemisloa alusel. RelvaS § 201 lg 1 järgi on püssi Iž-ZK nr XXX helisummuti näol tegemist tulirelva lisaseadmega ning RelvaS § 201 lg 3 järgi on helisummuti tulirelvaga tulistamisel tekkiva heli summutamiseks ettenähtud seade, mille omandamise õiguse annab relvaluba, millele on kantud sporditulirelv. J. Mengelil puudusid relvaseaduses nimetatud load helisummutiga püssi Iž-ZK nr XXX käitlemiseks. Eeltooduga pani J. Mengel toime tulirelva olulise osa ning tulirelva ebaseadusliku käitlemise, s.o

§ 418

lg 1 sätestatud kuriteo, ning tulirelva helisummuti ebaseadusliku käitlemise, s.o

§ 420lg 1 sätestatud kuriteo.

Samuti süüdistatakse Jüri Mengelit selles, et tema eeluurimisel tuvastamata ajal, kohas ja isikult ebaseaduslikult omandas helisummuti, mille pihtamislaengu läbimõõt on kuni 7,8 mm. J. Mengel, olles nimetatud helisummuti omandanud, hoidis seda ebaseaduslikult enda xxx kuni 26.02.2015, mil see Kaitsepolitseiameti ametnike poolt läbiotsimisega leiti ja ära võeti. RelvaS § 201 lg 1 järgi on helisummuti näol tegemist tulirelva lisaseadmega ning RelvaS § 201 lg 3 järgi on helisummuti tulirelvaga tulistamisel tekkiva heli summutamiseks ettenähtud seade, mille helisummuti omandamise õiguse annab relvaluba, millele on kantud sporditulirelv. Helisummutit on lubatud omada ja vallata sporditulirelva kasutamise eesmärgil lasketiirus. 3 J. Mengelil puudus relvaseaduses nimetatud luba helisummuti käitlemiseks. Eeltooduga pani J. Mengel toime tulirelva helisummuti ebaseadusliku käitlemise, s.o

§ 420lg 1 sätestatud kuriteo.

Samuti süüdistatakse Jüri Mengelit selles, et tema eeluurimisel tuvastamata ajal, kohas ja isikult ebaseaduslikult omandas lõhkeseadeldise olulise osa – Vene päritolu asfalteeritud kattega OŠA tüüpi 1,73 m süütenööri lõigu, mis sisaldab endas 10,38 g püssirohtu. J. Mengel, olles omandanud selle süütenööri lõigu, hoidis seda ebaseaduslikult enda elukohas Xxxkuni 26.02.2015, mil see Kaitsepolitseiameti politseiametnike poolt läbiotsimisega leiti ja ära võeti. Lõhkeseadeldiseks loetakse

§ 413järgi lõhkeainet ning plahvatust esile kutsuvat mehhanismi sisaldavat seadeldist. Lõhke

MS § 3 lg 1 p 2 järgi on lõhkeaine keemiline ühend või ainete mehaaniline segu, mis võib füüsikalise mõjutuse, keemilise reaktsiooni või teise aine detonatsiooni toimel plahvatada õhuhapnikuta. Lõhkeseadeldise olulise osa all mõistetakse selle koostisosa, ilma milleta ei ole lõhkeseadeldise toimimine võimalik. LõhkeMS § 3 lg 1 p 1 järgi on lõhkematerjal lõhkeaine ja lõhkeainet sisaldav toode, mida peetakse lõhkematerjaliks ÜRO ohtlike kaupade veoks antud soovitustes ja mis kuuluvad nimetatud soovituste kohaselt esimesse ohuklassi. LõhkeMS § 3 lg 1 p 2 järgi on lõhkeaine keemiline ühend või ainete mehaaniline segu, mis võib füüsikalise mõjutuse, keemilise reaktsiooni või teise aine detonatsiooni toimel plahvatada õhuhapnikuta. Ohtlike veoste autoveo eeskirja lisa nr 1 „Ohtlike veoste nimekiri ÜRO numbrite järjestuses“ kohaselt on püssirohi kantud esimesse ohuklassi. LõhkeMS § 14 lg 1 järgi peab isikul olema tegevusluba lõhkematerjali ja pürotehnilise toote valmistamiseks, lõhkematerjali hoidmiseks ning kasutamiseks ja § 14 lg 2 järgi annab tegevusluba õiguse ka lõhkematerjali omandamiseks ja võõrandamiseks. LõhkeMS § 21 järgi on tegevusloa andmise, muutmise, kehtivuse peatamise ja pikendamise ning kehtetuks tunnistamise ülesanne Tehnilise Järelevalve Ameti juurde moodustatud valitusasutuse komisjonil. J. Mengelil puudus LõhkeMS §-ides 12 lg 1 ja 14 lg 2 nimetatud tegevusluba lõhkeseadeldise või selle olulise osa käitlemiseks. Eeltooduga pani J. Mengel toime

§ 415

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o lõhkeseadeldise olulise osa ebaseadusliku käitlemise, mis seisnes selle omandamises ning hoidmises. Samuti süüdistatakse Jüri Mengelit selles, et 1990-ndate aastate paiku tema eeluurimisel tuvastamata ajal ja kohtadest Tallinna linnas ebaseaduslikult omandas lõhkeseadeldise olulised osad – 50 Saksa päritolu kapseldetonaatorit Sprengkapsel No.8 ja 19 Vene päritolu XXXkäsigranaadi detonaatorit. J. Mengel, olles need lõhkeseadeldise olulised osad omandanud, hoidis neid ebaseaduslikult enda elukohas Xxxkuni 26.02.2015, mil need Kaitsepolitseiameti ametnike poolt läbiotsimisega leiti ja ära võeti. Lõhkeseadeldiseks loetakse

§ 413

järgi lõhkeainet ning plahvatust esile kutsuvat mehhanismi sisaldavat seadeldist. Lõhkeseadeldise olulise osa all mõistetakse selle koostisosa, ilma milleta ei ole lõhkeseadeldise toimimine võimalik. LõhkeMS § 14 lg 1 järgi peab isikul olema tegevusluba lõhkematerjali ja pürotehnilise toote valmistamiseks, lõhkematerjali hoidmiseks ning kasutamiseks ja § 14 lg 2 järgi annab tegevusluba õiguse ka lõhkematerjali omandamiseks ja võõrandamiseks. LõhkeMS § 21 järgi on tegevusloa andmise, muutmise, 4 kehtivuse peatamise ja pikendamise ning kehtetuks tunnistamise ülesanne Tehnilise Järelevalve Ameti juurde moodustatud valitusasutuse komisjonil. J. Mengelil puudus LõhkeMS §-ides 12 lg 1 ja 14 lg 2 nimetatud tegevusluba lõhkeseadeldise või selle olulise osa käitlemiseks. Eeltooduga pani J. Mengel toime

§ 415

lg 1 sätestatud kuriteo, s.o lõhkeseadeldise olulise osa ebaseadusliku käitlemise, mis seisnes selle omandamises ning hoidmises. Samuti süüdistatakse Jüri Mengelit selles, et tema 1980-1990-ndatel aastatel eeluurimisel tuvastamata ajal Nõmme ja Aegviidu lähistelt tuvastamata isikutelt ebaseaduslikult omandas xxxatud tsiviilkäibega relvadele mõeldud laskemoona – 284 erineva kaliibriga padrunit [73 vintpüssipadrunit kaliibriga 7,62x54R; 6 püstolipadrunit kaliibriga 9x18 mm; 1 püstolipadrun kaliibriga 5,45x18 mm; 4 vintpüssipadrunit kaliibriga 7,92x57 mm; 122 vintpüssipadrunit kaliibriga 7,62x39 mm; 1 püstolipadrun kaliibriga 7,65x17 mm; 68 vintpüssipadrunit kaliibriga 5,45x39 mm; 4 püstolipadrunit kaliibriga 9x19 mm; 1 vintpüssipadrun kaliibriga 7,71x56,5R (.303 British); 1 vintpüssipadrun kaliibriga 7,62x63 mm (.30-06 Springfield); 3 sileraudse püssi padrunit kaliibriga 12] ja RelvaS § 20 lg 4 mõistes tsiviilkäibes keelatud laskemoona – 2 trasseeriva kuuliga vintpüssipadrunit kaliibriga 7,62x51 mm NATO. J. Mengel, olles nimetatud padrunid omandanud, hoidis neid ebaseaduslikult enda elukohas Xxxkuni 26.02.2015, mil need Kaitsepolitseiameti ametnike poolt läbiotsimisega leiti ja ära võeti. RelvaS § 19 lg 3 järgi võib xxxatud tsiviilkäibega relvadele mõeldud laskemoona soetada RelvaS §-des 32 ja 34 sätestatud soetamisloa või relvaloa alusel. J. Mengelil puudusid relvaseaduses nimetatud load xxxatud tsiviilkäibega relvadele mõeldud laskemoona käitlemiseks. Trasseeriva kuuliga padrunid on RelvaS § 20 lg 4 p 6 ja siseministri 11.12.2001 määruse nr 98 „Eriohtlikkusega relvade ja laskemoona liikide loetelu“ § 2 p 6 järgi tsiviilkäibes keelatud. Laskemoona soetamine, omamine, valdamine ning hoidmine on käsitletavad laskemoona käitlemisena RelvaS § 11 lg 2 mõistes. Eeltooduga pani J. Mengel toime

§ 418lg 1 sätestatud kuriteo, s.o laskemoona ebaseadusliku käitlemise.

Samuti süüdistatakse Jüri Mengelit selles, et tema eeluurimisel tuvastamata ajal 2014 aastal kuni kinnipidamiseni 26.02.2015, eeluurimisel tuvastamata kohas ja isikult ebaseaduslikult omandas tsiviilkäibes xxxatud relvadele mõeldud laskemoona – 188 padrunit kaliibriga 5,6 mm. J. Mengel, olles nimetatud padrunid omandanud, hoidis neid ebaseaduslikult enda elukohas Xxxkuni 26.02.2015, kui need Kaitsepolitseiameti ametnike poolt läbiotsimisega leiti ja ära võeti. RelvaS § 19 lg 3 järgi võib xxxatud tsiviilkäibega relvadele mõeldud laskemoona soetada RelvaS §-des 32 ja 34 sätestatud soetamisloa või relvaloa alusel, välja arvatud relvade, tulirelva osade või laskemoona valmistamisega, relvade, tulirelva osade või laskemoona müügiga või relvade ja tulirelva osade ümbertegemise ja parandamise teenuse osutamisega tegelemiseks. Laskemoona soetamine, omamine, valdamine ning hoidmine on käsitletavad laskemoona käitlemisena RelvaS § 11 lg 2 mõistes. 5 J. Mengelil puudusid relvaseaduses nimetatud load xxxatud tsiviilkäibega relvadele mõeldud laskemoona käitlemiseks. Eeltooduga pani J. Mengel toime

§ 418lg 2 p 1 sätestatud kuriteo, s.o.

laskemoona ebaseadusliku käitlemise vähemalt teist korda. Samuti süüdistatakse Jüri Mengelit vähemalt teistkordses tulirelva ebaseaduslikus käitlemises, mis seisnes järgnevas: 2009 aasta kevadel-suvel eeluurimisel tuvastamata ajal omandas XxxSoome Vabariigist optilise sihiku helisummutiga laskekõlbmatuks muudetud vintpüssi TOZ-78-04M nr xxx, mille toimetas Eesti Vabariiki. Xxx, olles jõudnud laevatranspordiga Eestisse, toimetas selle laskekõlbmatuks muudetud vintpüssi optilise sihiku ja helisummutiga Xxx(Xxx) elukohta Xxxkinnistule, kus muutis selle 2009 aasta suve paiku ebaseaduslikult laskekõlbulikuks ning hoidis seda helisummuti ja optilise sihikuga tulirelva seal ca viis aastat kuni 2014 aasta suvel tuvastamata ajal toimetas selle Xxx(Xxx) elukohta Xxx. 2014 aastal eeluurimisega tuvastamata ajal pöördus J. Mengel Xxxpoole sooviga omandada ebaseaduslik helisummutiga vintpüss. Xxxpöördus selleks omakorda Xxxpoole. Xxxõnnestus teada saada et temalt on võimalik seesugune helisummutiga tulirelv hankida hinnaga ligi 10001300 eurot. Xxx toimetas relva enda sõidukiga 11.09.2014 V. Xxxe xxx kinnistult Tallinna linna, kus andis selle Võru tn 16 maja lähistel ebaseaduslikult üle Xxx, kes toimetas selle enda sõidukiga Kia Sportage, reg nr xxx, enda elukohta aadressil Xxx. Xxxteavitas Xxx, et tema poolt tellitud helisummutiga vintpüss on kohal ning andis kohaletulnud Xxxkõnealuse helisummuti ja optilise sihikuga vintpüssi TOZ-78-04M nr xxx üle. Xxxtoimetas selle enda sõidukiga elukohta aadressil Xxx, ning teavitas J. Mengelilt, et tema poolt tellitud helisummutiga vintpüssile võib järgi tulla. Nädala jooksul käis J. Mengel XXX elukohas aadressi Xxx relval järel. Mõne päeva möödudes tasus J. Mengel Xxxselle eest 1300 eurot, millest 1150 eurot andis XxxXxx ning 1000 eurot andis XxxXxxile. J. Mengel toimetas selle helisummutiga vintpüssi enda elukohta aadressil XXX, kus hoidis seda kuni 26.02.2015, mil see Kaitsepolitseiameti ametnike poolt läbiotsimisega leiti ja ära võeti. Vintpüssi TOZ-78-04M nr xxx näol on tegemist xxxatud tsiviilkäibega tulirelvaga, mille käitlemiseks on vaja kas relvasoetamisluba, relvaluba või tegevusluba, millised väljastab Politsei- ja Piiriivalveamet. RelvaS § 32 lg 2 p 2 järgi annab soetamisluba selle omajale õiguse loal märgitud relvaliigi hulka kuuluva relva soetamiseks, selle järgnevaks hoidmiseks ja edasitoimetamiseks kuni relva registreerimiseni. RelvaS § 34 lg 2 järgi annab füüsilise isiku relvaluba selle omajale õiguse relvaloale kantud relva ja selle laskemoona ning helisummuti ja lasersihiku käitlemiseks käesoleva seaduse ning selle alusel antud õigusaktidega kehtestatud tingimustel ja korras. RelvaS § 66 lg 1 p 5 järgi võib teenusena tulirelva hoida isik, kellel on vastav tegevusluba. Vintpüssi TOZ-78-04M nr xxx helisummuti näol on RelvaS § 201 lg 1 järgi tegemist tulirelva lisaseadmega ning RelvaS § 201 lg 3 järgi on helisummuti tulirelvaga tulistamisel tekkiva heli summutamiseks ettenähtud seade, mille helisummuti omandamise õiguse annab relvaluba, millele on kantud sporditulirelv. Helisummutit on lubatud omada ja vallata sporditulirelva kasutamise eesmärgil lasketiirus. Tulirelva soetamine, omamine, valdamine, edasitoimetamine, parandamine ja ümbertegemine on käsitletavad tulirelva käitlemisena RelvaS § 11 lg 2 mõistes. 6 J. Mengelil puudusid relvaseaduses nimetatud load helisummutiga vintpüssi TOZ-78-04M nr xxx käitlemiseks. Eeltooduga pani J. Mengel toime

§ 418

lg 2 p 1 sätestatud kuriteo, s.o tulirelva ebaseadusliku käitlemise vähemalt teist korda, ning

§ 420sätestatud kuriteo, s.o tulirelva helisummuti ebaseadusliku käitlemise.

1.2 Jüri Mengel tunnistab talle etteheidetud kuritegude toimepanemist. 1.3 Kaitsja seisukoht - Jüri Mengel tunnistab oma süüd täies ulatuses ning kahetseb siiralt oma tegusid. Jüri Mengelil puuduvad kehtivad kriminaalkaristused ning oma tegevusega ei tekitanud kahju. Samuti puudus Jüri Mengelil tahtlus, oskused ja võimalused lõhkeseadeldiste valmistamiseks.

1. Kohtus uuritud tõendid Kohus uuris järgmisi kirjalikke tõendeid: - 26.02.2015 läbiotsimisprotokoll koos fototabeliga (II kd tl 1-14) - 22.05.2015 ekspertiisiakt nr 15E-GE0335 DNA ekspertiisi teostamise kohta (II kd tl 15-30) - 29.05.2015 ekspertiisiakt nr 15E-TB0025 tulirelva ekspertiis teostamise kohta ja fototabel (II kd tl 21-52) - 07.05.2015 ekspertiisiakt nr 15E-PL0010 lõhkeseadeldise ja plahvatuse ekspertiisi teostamise kohta ja fototabel (II kd tl 54-61) - Politsei- ja Xxxivalveameti 30.07.2015 vastus päringule (II kd tl 64-66) - Kaitseliidu 25.06.2015 vastus päringule (II kd tl 69-71) - Strateegilise kauba komisjoni 01.06.2015 vastus järelepärimisele (II kd tl 74-75) - Tehnilise Järelevalve Ameti 05.06.2015 vastus järelepärimisele (II kd tl 78-79) - 29.07.2015 jälitustoimingu protokoll ja videosalvestus (II kd tl 80-86) - kahtlustatavana kinnipidamise protokoll (II kd tl 101-102) Kohus kuulas üle süüdistava ning tunnistajatena Xxxi, Xxxja Xxxi.
2. Kohtu seisukoht Kohus, tutvunud kriminaalasjas avaldatud ja uuritud tõenditega, asub seisukohale, et teo asetleidmine ja toimepanemine Jüri Mengeli poolt on tõendamist leidnud. Jüri Mengelile on esitatud süüdistus karistusseadustiku
3. peatükis sätestatud süütegude toimepanemises. Üldohtlike süütegudega kaitstavaks õigushüveks on eelkõige inimese elu, tervis, vara, aga ka keskkond. 3.1 Süüdistus

§ 415

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises

§ 415

lg 1 näeb ette vastutuse lõhkeseadeldise või selle olulise osa, välja arvatud lõhkeaine, ebaseadusliku valmistamise, omandamise, hoidmise, edasitoimetamise, võõrandamise, üleandmise või muu ebaseadusliku käitlemise eest. Jüri Mengelile on esitatud süüdistus lõhkeseadeldise olulise osa, s.o Vene päritolu asfalteeritud kattega OŠA tüüpi 1,73 m süütenööri lõigu, mis sisaldab endas 10,38 g püssirohtu ning 50 Saksa päritolu kapseldetonaatori Sprengkapsel No.8 ja 19 Vene päritolu XXXkäsigranaadi 7 detonaatori, ebaseaduslikus käitlemises. Käitlemine seisnes süüdistuse kohaselt omandamises ja hoidmises. Kohtus leidis tõendamist, et Jüri Mengeli elukohast leiti 26.02.2015 läbiotsimisel süütenöör pikkusega 172 cm, 50 kapseldetonaatorit ja 19 silindrikujulist sütikut (II kd tl 1-2). Jüri Mengeli poolt antud ütluste kohaselt omandas ta Saksa päritolu kapseldetonaatorid Sprengkapsel No.8 ja Vene päritolu XXXkäsigranaadi detonaatorid 75ndatel-85ndatel aastatel. Jüri Mengeli sõnul leidis ta need ja hoidis laua sahtlis (I kd tl 20), kust need läbiotsimisprotokolli kohaselt ka leiti. Eeltoodust tulenevalt on üheselt tõendamist leidnud, et Jüri Mengel käitles kuni 26.02.2015 süüdistuses nimetatud süütenööri, kapseldetonaatorit ja käsigranaadi detonaatorit. Lõhkeseadeldise või selle olulise osa valdamine on vältav kuritegu. Vältavaks nimetatakse selliseid süütegusid, mille puhul süüteokoosseisus kirjeldatud tegu seisneb mitte üksnes õigusvastase olukorra loomises, vaid ka selle säilitamises ehk taastootmises (RKKK 3-1-1-11705 p 13). Lõhkeseadeldise mõiste avab

§ 413

, mille kohaselt lõhkeseadeldiseks käesoleva seaduse tähenduse mõistes loetakse lõhkeainet ning plahvatust esile kutsuvat mehhanismi sisaldavat seadeldist. Lõhkematerjaliseaduse (edaspidi LMS) § 3 lg 1 p 2 kohaselt on lõhkeaine keemiline ühend või ainete mehaaniline segu, mis võib füüsikalise mõjutuse, keemilise reaktsiooni või teise aine detonatsiooni toimel plahvatada õhuhapnikuta. Plahvatust esilekutsuva mehhanismi all tuleb mõelda seadeldist, mille eesmärk on energia ülikiire vabanemise põhjustamine koos aine oleku muutuse, temperatuuri järsu tõusu ja lööklainega. Lõhkeseadeldis moodustub, kui lõhkeaine ühendatakse plahvatust esile kutsuva mehhanismiga1. Kohtus on tõendamist leidnud, et Jüri Mengeli elukohast leitud OŠA tüüpi süütenööri lõiku pikkusega 1,73 m kasutatakse viiteelemendina kapseldetonaatorite initsieerimiseks või näiteks püssirohulaengute süütamiseks. Süütenööri saab kasutada tulesüütega initsieeritava(te) lõhkeseadeldis(t)e osa(de)na. Samuti on tõendamist leidnud, et Jüri Mengeli elukohast leitud Saksa päritolu kapseldetonaatorit Sprengkapsel No.8 kasutatakse detonatsiooni esilekutsumiseks brisantlõhkeainetes tulesüütega lõhkamisel. Kapseldetonaatoreid saab kasutada lõhkeseadeldis(t)e osa(de)na. Jüri Mengeli juurest leitud 19 silindrikujulist sütikut on Vene päritolu XXXkäsigranaadi detonaatorid, mis on tööstuslikult valmistatud lõhkeseadeldiste (käsigranaatide) osad ning mida kasutatakse ettenähtud viiteaja möödumisel granaatide plahvatama panemiseks. Eeltoodu nähtub lõhkeseadeldise ja plahvatuse ekspertiisi teostamise 07.05.2015 ekspertiisiaktist nr 15E-PL0010 (II kd tl 54-61). Ekspertiisiakti kohaselt olid süütenöör ja kapseldetonaatorid kasutuskõlblikud ja käsigranaadi detonaatorid tõenäoliselt kasutuskõlblikud ning kõik nimetatud objektid sisaldasid kasutuskõlblike lõhkeaineid: OŠA tüüpi süütenöör arvutuslikult 10,38 g musta püssirohtu, Saksa päritolu kapseldetanaatorid Sprengkapsel No.8 initsieerivat lõhkeainet pliiasiidi või pliitrinitroresortsinaati (TNRS) ja tugevajõulist brisantlõhkeainet tetrüüli, heksogeeni või TEN-i kokku 1-1,3 g igaüks ning XXXkäsigranaatide detonaatorid initsieerivat lõhkeainet paukelavhõbedat ja tugevajõulist brisantlõhkeainet tetrüüli, kokku ca 3,5 g igaüks. Nimetatud objektidest oli tehniliselt võimalik koostada lõhkeseadeldis. Iseseisvalt esitatud objektid lõhkeseadeldist ei moodusta (II kd tl 54-61). 1 J. Sootak, P. Pikamäe. Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne, lk 989 8 Lõhkeseadeldise olulise osa käitlemise ebaseaduslikkus.

§ 415

sätestatud kuriteokoosseisu kohaldamisala seisukohalt on oluline üksnes lõhkeseadeldise käitlemise ebaseaduslikkus. Kuna kehtiv õiguskord ei sätesta eraldi nõudeid lõhkeseadeldise käitlemisele, siis tuleb selle ebaseaduslikkuse tuvastamisel lähtuda lõhkeseadeldise immanentse osa – lõhkeaine ja –materjali – käitlemisele LMS-iga kehtestatud nõuetest2. Ekspertiisiaktiga tuvastatu kohaselt kõik nimetatud objektid sisaldasid kasutuskõlblikke lõhkeaineid (II kd tl 5461). LMS § 14 lg 1 kohaselt isikul peab olema tegevusluba järgmistel tegevusaladel tegutsemiseks: lõhkematerjali ja pürotehnilise toote valmistamine; lõhkematerjali hoidmine; lõhkematerjali kasutamine. LMS § 14 lg 2 kohaselt tegevusluba annab õiguse ka lõhkematerjali omandamiseks ja võõrandamiseks. Tegevusluba lõhkematerjali valmistamiseks või kasutamiseks annab ühtlasi õiguse lõhkematerjali hävitamiseks. LMS § 21 kohaselt komisjon on Tehnilise Järelevalve Ameti juurde valitsusasutuste esindajatest moodustatud organ, kelle ülesanded on tegevusloa andmine, muutmine, kehtivuse peatamine ja pikendamine ning tegevusloa kehtetuks tunnistamine. LMS § 70 lg 1 kohaselt isiku pädevuse nõuetele vastavuse tõendamiseks väljastatakse pädevustunnistus. Pädevustunnistus annab õiguse tegutseda pädevustunnistusel märgitud tegevusalal ja pädevuse ulatuses. Kohtus on tõendamist leidnud, et Jüri Mengelil puudub LMS § 21 nimetatud komisjoni poolt väljastatud lõhkaja, lõhkemeistri, lõhkematerjali käitlemise korraldaja pädevustunnistus ja lõhkematerjali käitlemisluba. Nimetatud asjaolu on tõendatud Tehnilise Järelevalve Ameti 05.06.2015 vastusega järelepärimisele (kd II tl 78-79). KrMS § 60 lg 3 alusel kohus kontrollis otsuse tegemisel Eesti Mäetööstuse Ettevõtete Liit kodulehel3 lõhkajatele ja lõhkemeistritele väljastatud kutsetunnistusi. Kontrolli tulemusel selgus, et Jüri Mengelile sellist kutsetunnistust väljastatud ei ole. Samuti kohus kontrollis SA Kutsekoda kodulehel4 kutsetunnistuste registrist, millest nähtuvalt ei ole Jüri Mengelile ühtegi kutsetunnistust väljastatud. Eeltoodust tulenevalt käitles Jüri Mengle lõhkeseadeldise olulisi osi ebaseaduslikult. Riigikohus on oma 3-1-1-3-15 lahendis sedastanud:

§ 415

alla ei saa subsumeerida lõhkeseadeldise mistahes osa käitlemist - see osa peab olema oluline. Olulisuse kindlakstegemisel tuleb lähtuda eespool kirjeldatud lõhkeseadeldise kahjustuspotentsiaalist. Kui lõhkeseadeldise osa kannab endas seda kahjustuspotentsiaali piisaval määral, on tegu olulise osaga, vastupidisel juhul aga mitte. Kohus leiab, et süütenöör, kapseldetonaator ja käsigranaadi detonaator sisaldavad endas küllaldasel määral lõhkeseadeldise kahjustuspotentsiaali, et lugeda neid lõhkeseadeldise oluliseks osaks. Süütenööri kasutatakse viiteelemendina kapseldetonaatorite initsieerimiseks või näiteks püssirohulaengute süütamiseks. Kapseldetonaatoreid kasutatakse detonatsiooni esilekutsumiseks brisantlõhkeainetes tulesüütega lõhkamisel ning käsigranaadi detonaatoreid kasutatakse ettenähtud viiteaja möödumisel granaatide plahvatama panemiseks. Nimetatud objektid on väga efektiivsed vahendid, sest on toodetud tööstuslikult (lõhkeseadeldise ja plahvatuse ekspertiisi teostamise akt) ja on sellest lähtudes ülimalt töökindlad. Teiseks sisaldasid need kasutuskõlblikke lõhkeaineid. Objektidest oli tehniliselt võimalik koostada lõhkeseadeldis. Paljude lõhkeseadeldiste detoneerimine ilma süütenöörita on mõeldamatu või vähemalt mõeldamatu sellisel moel, et plahvatuse esilekutsuja end ise ei kahjustaks. Seetõttu kätkevad süütenöör, kapseldetonaator ja käsigranaadi detonaator endas suurel määral lõhkeseadeldise kahjustuspotentsiaali, mistõttu on tegu lõhkeseadeldise olulise osaga

§ 415mõttes.

2 J. Sootak, P. Pikamäe. Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne, lk 993-994 http://www.emtel.ee//?s=J%C3%BCri+Mengel 4 http://www.kutsekoda.ee/et/kutseregister/kutsetunnistused 3 9 Jüri Mengel on teo toime pannud vähemalt otsese tahtlusega. Ta sai aru, et süütenööri, kapseldetonaatori ja käsigranaadi detonaatori hoidmine enda käes on ebaseaduslik (I kd tl 21). Isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda.

§ 415

puhul on tegemist abstraktse ohudeliktiga, mis on oma olemuselt teodelikt, kus on kriminaaliseeritud tegu, mille karistusväärsus põhineb teo üldisel ohtlikkusel, kuna koosseisupärane tegu asetab juba iseenesest õigushüve ohtu. Ohu saabumine, ohtliku olukorra tekkimine pole süüteokoosseisu jaoks oluline.5 Eeltoodust johtuvalt tuleb Jüri Mengeli tegevus kvalifitseerida

§ 415lg 1 järgi.

3.2 Süüdistus

§ 418

lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises

§ 418

lg 2 p 1 näeb ette vastutuse tulirelva, selle olulise osa või laskemoona ebaseadusliku käitlemise eest, välja arvatud laskemoona ebaolulises koguses ebaseaduslik käitlemine, vähemalt teist korda. RelvaS § 11 lg 2 kohaselt relva ja laskemoona käitlemine on käesoleva seaduse tähenduses relvade ja laskemoona valmistamine, müük, soetamine, omamine, valdamine, hoidmine, hooldamine, kandmine, edasitoimetamine, vedu, sissevedu, väljavedu, võõrandamine, pärimine, leidmine ja hävitamine ning relvade parandamine, ümbertegemine, laskekõlbmatuks muutmine, lammutamine ja laenutamine. 3.2.1 Sileraudse püssi Iž-ZK nr XXX ja relvaraua käitlemine Jüri Mengelit süüdistatakse sileraudse püssi Iž-ZK nr XXX kaliibriga 16 omandamises 1980 aasta paiku ja hoidmises kuni 26.02.

1. Jüri Mengel paigaldas sileraudsele relvarauale vintraudse relvaraua kaliibriga 9x19 mm, mille ta oli omandanud eeluurimisel tuvastamata ajal. Seejärel valmistas nimetatud tulirelvale helisummuti, samuti paigaldas optilise sihiku. Kohtus leidis tõendamist, et Jüri Mengeli elukohast leiti 26.02.2015 läbiotsimisel helisummutiga vintraudne tulirelv optilise sihikuga (II kd tl 1-14). Nimetatud relva erinevatelt osadelt (kaba, kukk, päästik, esilaad) ja optiliselt sihikult võetud DNA-proovidest leiti Jüri Mengelile kuuluvad DNA-profiilid (II kd tl 15-30). Jüri Mengeli sõnul sileraudse püssi Iž-ZK nr XXX omandas ta 70-80 aastatel ja hoidis seda oma elukohas. Samuti tunnistas Jüri Mengel, et ehitas jahipüssi vintraudseks püssiks ning valmistas sellele helisummuti (I kd tl 19 pöördel, 20 pöördel). Eeltoodust tulenevalt on üheselt tõendamist leidnud, et Jüri Mengel käitles kuni 26.02.2015 püssi Iž-ZK nr XXX ning sileraudsele relvarauale vintraudse relvaraua kaliibriga 9x19 mm paigaldamisega (relva ümbertegemine) selle olulist osa - relvarauda. Püssi Iž-ZK nr XXX ümbertegemisele pidi eelnema ka relvaraua omandamine, kuivõrd käitlemise osategusid ei ole antud juhul võimalik teisest osateost lahus toime panna (omandamine ja ümbertegemine). Tulirelva ekspertiisi teostamise kohta 29.05.2015 koostatud ekspertiisiaktiga nr 15E-TB0025 on kohtus tõendamist leidnud, et ekspertiisiks esitatud laskekõlblik üheraudsest sileraudsest püssist Iž-ZK kaliiber 16 nr XXX käsitööstuslikult ümberehitatud vintraudne püss kaliibriga 5 J. Sootak, P. Pikamäe. Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne, lk 974 10 9x19 optilise sihiku ja käsitööstuslikult valmistatud kasutuskõlbliku helisummutiga, kuulub tulirelvade ja helisummuti tulirelva lisaseadmete hulka (II kd tl 21-52). Eeltoodust tulenevalt kuulub püss Iž-ZK nr XXX xxxatud tsiviilkäibega relvade hulka vastavalt RelvS § 19 lg 1 p
2. RelvS § 19 lg 2 sätestab, et xxxatud tsiviilkäibega relvi võib soetada käesoleva seaduse §-s 32 sätestatud relvasoetamisloa (edaspidi soetamisluba) alusel. Relvaraud on tulirelva oluline osa, mille käitlemisele laieneb sama kord, mis käesoleva seadusega on kehtestatud seda liiki relva käitlemisele, kui seadus otseselt ei sätesta teisiti (RelvaS § 21 lg 1 ja lg 2). 3.2.2 Vintpüssi TOZ-78-04M nr xxx käitlemine Samuti süüdistatakse Jüri Mengelit helisummuti ja optilise sihikuga vintpüssi TOZ-78-04M nr xxx omandamises septembris 2014 ja hoidmises kuni 26.02.
3. Kohtus leidis tõendamist, et Jüri Mengeli elukohast leiti 26.02.2015 läbiotsimisel vintpüss TOZ-78-04M nr xxx koos helisummutiga, optilise sihiku ja salvega (II kd tl 1-14). Nimetatud relva erinevatelt osadelt ja optiliselt sihikult võetud DNA-proovidest ekspert möönis Jüri Mengeli DNA sisaldumise võimalikkust, märkides „ei saa välistada Jüri Mengelilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist“ ja „ei saa kindlalt välistada Jüri Mengelilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist“. Kaitsepolitseiamet teostas 11.09.2014 Xxxsuhtes jälitustoimingut, mille kohta on koostatud jälitustoimingu protokoll (II kd tl 80-86). Nimetatud protokolliga on tõendatud Jüri Mengeli poolt nimetatud vintpüssi koos helisummuti ja optilise sihikuga omandamise asjaolud. Nimelt nähtub jälitustoimingu protokollist, riimuvalt tunnistajate Xxxja Xxxütlustega, kuidas Xxxannab 11.09.2015 kõnealuse vintpüssi üle Xxx. Jüri Mengel soetas relva Xxx, kes omakorda soetas selle Xxx. Xxx, Xxxja Xxxütlused kinnitavad vintpüssi koos helisummuti ja optilise sihikuga omandamise asjaolusid. Xxxandis nimetatud vintpüssi üle Xxx, kes omakorda andis üle Xxxselle üleandmiseks Jüri Mengelile. Xxxütluste kohaselt palus Xxxteda anda vintpüss üle Jüri Mengelile. Jüri Mengeli ütlused riimuvad tunnistajate ütlustega – Jüri Mengel omandas vintpüssi
4. a sügisel Xxxkäest ning hoidis seda oma elukohas (I kd tl 20). Eeltoodust tulenevalt on üheselt tõendamist leidnud, et Jüri Mengel käitles kuni 26.02.2015 vintpüssi TOZ-78-04M nr xxx koos helisummuti ja optilise sihikuga, s.o pani toime tulirelva ebaseadusliku käitlemise vähemalt teist korda. Tulirelva ekspertiisi teostamise kohta 29.05.2015 koostatud ekspertiisiaktiga nr 15E-TB0025 on kohtus tõendamist leidnud, et ekspertiisiks esitati laskekõlblik vintpüss TOZ-78-04M nr xxx kaliiber 5,6 mm padrunisalve, optilise sihiku, tööstuslikult valmistatud kasutuskõlbliku helisummuti ja püssirihmaga. Vintpüss kuulub tulirelvade, padrunisalv relvaosade ja helisummuti tulirelva lisaseadmete hulka (II kd tl 21-52). 3.2.3 Laskemoona käitlemine Samuti süüdistatakse Jüri Mengelit 284 erineva kaliibriga padruni (73 vintpüssipadrunit kaliibriga 7,62x54R; 6 püstolipadrunit kaliibriga 9x18 mm; 1 püstolipadrun kaliibriga 5,45x18 mm; 4 vintpüssipadrunit kaliibriga 7,92x57 mm; 122 vintpüssipadrunit kaliibriga 7,62x39 mm; 1 püstolipadrun kaliibriga 7,65x17 mm; 68 vintpüssipadrunit kaliibriga 5,45x39 mm; 4 püstolipadrunit kaliibriga 9x19 mm; 1 vintpüssipadrun kaliibriga 7,71x56,5R (.303 British); 1 vintpüssipadrun kaliibriga 7,62x63 mm (.30-06 Springfield); 3 sileraudse püssi padrunit kaliibriga 12) ja 2 trasseeriva kuuliga vintpüssipadruni kaliibriga 7,62x51 mm NATO omandamises 1980-1990 aastatel ja hoidmises kuni 26.02.
5. Samuti süüdistatakse Jüri Mengelit tsiviilkäibes xxxatud relvadele mõeldud laskemoona – 188 padrunit kaliibriga 5,6 mm omandamises 2014 aastal ja hoidmises kuni 26.02.
6. 11 Kohtus leidis tõendamist, et Jüri Mengeli elukohast leiti 26.02.2015 läbiotsimisel vintpüssi TOZ-78-04M nr xxx salv 7 padruniga, 15 tk laskemoon kaliibriga 22.LR, 1 padrun kaliibriga .22LR, 145 tk erineva kaliibriga tulirelva laskemoon, 211 tk erineva kaliibriga tulirelva laskemoon, 33 tk erineva kaliibriga tulirelva laskemoon, 40 tk erineva kaliibriga tulirelva laskemoon, kaks automaatrelva Kalašnikov salved 30 padruniga. Vintpüssi TOZ-78-04M nr xxx salves olnud padrunilt nr 2 võetud DNA-proovist leiti Jüri Mengelile kuuluvad DNAprofiilid. Samas salves olnud padrunitelt 3 ja 4 võetud DNA-proovidest ekspert möönas Jüri Mengeli DNA sisaldumise võimalikkust märkides „ei saa kindlalt välistada Jüri Mengelilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist“ (II kd tl 15-30). Jüri Mengel on andnud kohtus ütlusi, et tema elukohast leitud erinevaid padruneid kogus ta terve elu. Esimeste padrunite aastaarv on 1890, millal nad on toodetud ning osa jäi vanematest. Jüri Mengeli sõnul hoidis ta padruneid kollektsioneerimise eesmärgil. Tulirelva ekspertiisi teostamise kohta 29.05.2015 koostatud ekspertiisiaktiga nr 15E-TB0025 on kohtus tõendamist leidnud, et ekspertiisiks esitatud 481 padrunit, mis leiti Jüri Mengeli elukohast, kuuluvad tulirelva laskemoona hulka. Ekspertiisiks esitatud tulirelva laskemoonast olid kaks laskekõlblikku vintpüssipadrunit kaliiber 7,62x51 mm NATO trasseeriva kuuliga. Riigikohus on oma 3-1-1-40-11 lahendi p 16.1 sedastanud

§ 418

on abstraktne ohudelikt, millega kaitstakse ühiskonnas üldiselt eksisteerivat turvalisust. Esemed, mille käitlemine on selle sättega kriminaliseeritud, on koosseisuga määratletud - nendeks on tulirelv, selle oluline osa ja ka laskemoon. Neist esemeist tulenev abstraktne oht on olemuslikult erinev (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 13. märtsi 2006. a otsus asjas nr 3-1-1-158-05, p 12). Seetõttu on seadusandja näinud

§ 418

lg-st 1 ette erandi, mille kohaselt padrunite ja muu laskemoona ebaolulises koguses ebaseaduslik käitlemine on karistatav väärteona RelvS § 8913 järgi ja sedagi üksnes juhul, kui käitlejal puudus juurdepääs nende padrunite kasutamiseks ettenähtud tulirelvadele. Kuna karistusseadustik ei anna padrunite ebaolulise koguse mõistet, tuleb selle hindamisel lähtuda eelkõige RelvS § 46 lg-s 5 füüsilisele isikule hoidmiseks lubatud laskemoona kogusest (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. aprilli
2. a otsus asjas nr 3-1-1-8-11, p 19). RelvS § 46 lg 5 lubab isikul hoida kuni 100 püstoli- või revolvripadrunit, kuni 300 padrunit iga vint- või sileraudse jahirelva kohta ja kuni 1000 padrunit iga sportrelva kohta. Kohus arvestab laskemoona arvulise koguse hindamisel RelvS § 46 lg 5 füüsilisele isikule hoidmiseks lubatud laskemoona kogustega. Jüri Mengeli elukohast leitud 189 ääretulepadrunit, mis on ette nähtud laskmiseks püstolitest ja revolvritest (II kd tl 21-52), 14 püstolipadrunit, 275 vintpüssipadrunit ja 3 sileraudse püssi padrunit ületab hoidmiseks lubatud laskemoona kogust RelvS § 46 lg 5 p 1, 3 ja 4 tähenduses. Eeltoodust tulenevalt Jüri Mengeli valduses olevate erinevate xxxatud tsiviilkäibega relvade laskemoona üldkogus on üle RelvS § 46 lg-s 5 sätestatud madalaimat xxxmäära

§ 418lg 1 p 2 järgi kvalifitseeritud teod toime pannud otsese tahtlusega.

Ta soetas esimese relva 1980 aastate paiku ja teise 2014. aastal. Tema poolt antud ütlustest nähtub, et ta tahtis proovida kas saab teha sileraudsest püssist vintpüssi ja ehitas selle ümber, paigaldades sileraudsele relvarauale vintraudse relvaraua. Samuti ütles Jüri Mengel, et kollektsioneeris erinevaid padruneid. Ta sai aru oma teo keelatusest ja möönis seda. Isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Eeltoodust johtuvalt tuleb Jüri Mengeli tegevus (v.a 2 trasseeriva kuuliga vintpüssipadruni kaliibriga 7,62x51 mm NATO käitlemine) kvalifitseerida

§ 418lg 2 p 1 järgi.

3.2.4 Kahe trasseeriva kuuliga vintpüssipadruni kaliibriga 7,62x51 mm NATO käitlemine Tulirelva ekspertiisi teostamise kohta 29.05.2015 koostatud ekspertiisiaktiga nr 15E-TB0025 on kohtus tõendamist leidnud, et ekspertiisiks esitatud laskemoonast oli kaks laskekõlblikku vintpüssipadrunit kaliiber 7,62x51 mm NATO trasseeriva kuuliga. Jüri Mengeli elukohas leitud 2 trasseeriva kuuliga vintpüssipadrunit kaliibriga 7,62x51 mm NATO on RelvaS § 20 lg 4 p 6 mõistes tsiviilkäibes keelatud laskemoon. Tsiviilkäibes keelatud laskemoon on: eriohtlikkusega tulirelvade laskemoon. RelvS § 20 lg 5 alusel on eriohtlikkusega relvade ja laskemoona liikide loetelu kehtestatud siseministri 11.12.2001 määrusega nr 98 „Eriohtlikkusega relvade ja laskemoona liikide loetelu“, mille § 2 p 6 kohaselt eriohtlikkusega laskemoona liigid on trasseeriva kuuliga padrun. Eeltoodust tulenevalt ei ole nende kahe padruni näol tegemist xxxatud tsiviilkäibega laskemoona ebaseadusliku käitlemisega ning seega ei saa nimetatud 2 trasseeriva kuuliga vintpüssipadruni kaliibriga 7,62x51 mm NATO käitlemist subsumeerida

§ 418alla.

13

§ 418koosseisu objektiivsele küljele vastab Relv

S § 19 lg 3 mõttes xxxatud tsiviilkäibega tulirelvadele mõeldud laskemoona ebaseaduslik käitlemine.6 Järgnevalt kohus kontrollib, kas tsiviilkäibes keelatud laskemoona ebaseaduslik käitlemine on kvalifitseeritav

§ 4181

järgi.

§ 4181

lg 1 on ette nähtud vastutus tsiviilkäibes keelatud tulirelva, selle olulise osa või laskemoona ebaseadusliku käitlemise eest, välja arvatud laskemoona ebaolulises koguses ebaseaduslik käitlemine. Tsiviilkäibes keelatuse tõttu tuleb

§ 4181

mõttes laskemoona ebaolulise koguse hindamisel eeskätt lähtuda üksikul juhul käideldava laskemoona liigist ja selle üldohtlikkuse astmest7. Süüdistuses ei ole sisustatud 2 trasseeriva kuuliga vintpüssipadruni üldohtlikust. Samuti ei ole kohtule esitatud ühtegi tõendit, millest saab kohus lähtuda hindamaks laskemoona üldohtlikust. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et Jüri Mengeli elukohast leitud 2 tsiviilkäibes keelatud trasseeriva kuuliga vintpüssipadrunit on ebaoluline kogus, mis vastab RelvS § 8913 ette nähtud väärteokoosseisule. Seega puuduvad 2 trasseeriva kuuliga vintpüssipadruni kaliibriga 7,62x51 mm NATO käitlemises

§ 4181sätestatud kuriteotunnused. Eeltoodust tulenevalt kohus lõpetab kriminaalmenetluse Kr

MS § 274 lg 1 ja § 199 lg 1 alusel osas, milles Jüri Mengelit süüdistatakse 2 trasseeriva kuuliga vintpüssipadruni kaliibriga 7,62x51 mm NATO ebaseaduslikus käitlemises, kuna tema tegevus vastab väärteo tunnustele. 3.3 Süüdistus

§ 420

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises

§ 420

lg 1 näeb ette vastutuse tulirelva helisummuti, laser- või öösihiku ebaseadusliku käitlemise eest. Jüri Mengelit süüdistatakse kolme helisummuti ebaseaduslikus käitlemises. Süüdistuse kohaselt omandas Jüri Mengel 1980 aasta paiku sileraudse püssi Iž-ZK nr XXX kaliibriga 16 ning valmistas nimetatud tulirelvale helisummuti. Samuti omandas Jüri Mengel septembris 2014 helisummuti ja optilise sihikuga vintpüssi TOZ-78-04M nr xxx. Teo toime panemine on tõendatud kohtuotsuse p 3.2.1 ja p 3.2.2 nimetatud tõenditega. Samuti omandas Jüri Mengel tuvastamata ajal helisummuti ja hoidis seda kuni 26.02.2015 enda elukohas. Kohtus leidis tõendamist, et Jüri Mengeli elukohast leiti 26.02.2015 läbiotsimisel tulirelva helisummuti (II kd tl 1-14). Tulirelva ekspertiisi teostamise kohta 29.05.2015 koostatud ekspertiisiaktiga nr 15E-TB0025 on kohtus tõendamist leidnud, et ekspertiisiks esitatud käsitöönduslikult valmistatud kasutuskõlblik helisummuti, mis kuulub tulirelva lisaseadmete hulka ja sobib kasutamiseks relvadega, mille pihtamislaengu läbimõõt on kuni 7,8 mm, sobiva adapteri olemasolul ka ekspertiisiks esitatud vintpüssiga TOZ-78-04M (II kd tl 2152). Jüri Mengeli sõnul valmistas ta helisummuti ise, et paigaldada see jahipüssile (I kd tl 20 pöördel). Eeltoodust tulenevalt on üheselt tõendamist leidnud, et Jüri Mengel käitles kuni 26.02.2015 kolme helisummutit. Tulirelva osana käsitatakse selle lisaseadet helisummutit (RelvS § 201 lg 1). Helisummuti all mõeldakse seadist, mis on ette nähtud tulirelvaga tulistamisel tekkiva heli summutamiseks. Helisummutit on lubatud omada ja vallata sporditulirelva kasutamise eesmärgil lasketiirus. Helisummuti omandamise õiguse annab relvaluba, millele on kantud sporditulirelv (RelvS § 6 7 J. Sootak, P. Pikamäe. Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne, lk 998 J. Sootak, P. Pikamäe. Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne, lk 1002 14 201 lg 3). Füüsilise isiku relvaluba annab selle omajale õiguse relvaloale kantud relva ja selle laskemoona ning helisummuti ja lasersihiku käitlemiseks (RelvS § 34 lg 2). Politsei- ja Xxxivalveameti ja Kaitseliidu vastustest päringule nähtub, et Jüri Mengelile ei ole väljastatud relvaseaduses nimetatud luba tulirelva, selle olulise osas või laskemoona käitlemiseks (II kd tl 64-66, tl 69-71). Eeltoodust tulenevalt puudus Jüri Mengelil relvaluba ning seega käitles ta helisummutit ebaseaduslikult. Jüri Mengel on

§ 420lg 1 järgi kvalifitseeritud teod toime pannud otsese tahtlusega.

Jüri Mengel valmistas kaks helisummutit jahipüssile paigaldamiseks ning omandas relva koos helisummutiga. Isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Eeltoodust johtuvalt tuleb Jüri Mengeli tegevus kvalifitseerida

§ 420lg 1 järgi.

Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei tuvastatud. Jüri Mengel on süüvõimeline ning

1. ptk
2. jaos sätestatud süüd välistavaid asjaolusid ei esine.
3. Karistus

§ 415

lg 1 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kahe- kuni kümneaastase vangistuse.

§ 418

lg 2 p 1 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse.

§ 420näeb karistusena rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse.

Karistuse liik.

§ 56kohaselt karistamise alus on isiku süü.

Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Riigikohus on

1. mai
2. a otsuses nr 3-1-1-52-13 selgitanud, et karistuse mõistmisel tuleb võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus (nt süüdistatava teoeelne ja -järgne käitumine, kannatanu käitumine jms) ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. See karistuse määr võib jääda kas üles- või allapoole sanktsiooni keskmist määra. Selliselt saadud süüle vastava karistuse ülemmäära korrigeeritakse eri- ja üldpreventsiooni kaalutlustest tulenevalt. Süü suurusele hinnangut andes tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki, kuid ilmneda ka karistust kergendatavates ning raskendavates asjaoludes (3-1-1-113-12 p 9.1).

§ 415

lg 1 järgi karistatava teo toimepanemises loeb kohus isiku teosüüd keskmisest väiksemaks tulenevalt asjaolust, et ta käitles lõhkeseadeldise olulisi osi, mitte lõhkeseadeldisi.

§ 418lg 2 p 1 osas loeb kohus isiku teosüüd tulenevalt käideldud laskemoona kogusest ja tulirelvade arvust

§ 420järgi loeb kohus isiku teosüüd samuti keskmiseks.

15 Jüri Mengel on sündinud 1957. aastal ja alustanud oma ebaseaduslikku tegevust nõukogude okupatsiooni tingimustes. Nimetatud ajal oli ühiskonna suhtumine vana laskemoona ja relvade omamisse erinev praegusest. Samuti oli praegusest oluliselt erinev ühiskonna suhtumine vajadusse täita kehtestatud seadusi. Nimetatu koosmõjus madala haridustasemega ei ole Jüri Mengelil võimaldanud täiel määral aduda oma tegevuse ühiskonnaohtlikkust. Kohtuotsuse tegemise ajaks on süüdistatav olnud vahistatud ligemale 9 kuud. Kohtu hinnangul on karistuse eripreventiivne eesmärk šokivangistuse näol täidetud. Jüri Mengel ei ole avaldanud menetluse käigus sõnaselget kahetsust. Pooled on küll viidanud kahetsuse avaldamisele kohtueelses menetluses, kuid kohtule sellist avaldust ei esitatud. Samas on Jüri Mengeli üldisest olekust nähtav, et ta on aru saanud oma teo ebaõigusest ja kahetseb tehtut. Nimetatud järelduseks annab alust süüdistatava käitumine kohtusaalis (tema väljenduslaad ja kehakeel). Tallinna Ringkonnakohus on kohtuasjas 1-14-9564 hinnanud sellise asjaolu arvestamise lubatavaks. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistuse üldpreventiivsete eesmärkide juures arvestab kohus seda, et ühiskond vajab teadmist turvalisusest ning sellest, et tulirelva, laskemoona ja lõhkeseadeldiste oluliste osade ebaseaduslikule käitlemisele järgneb arvestatav karistus. Eeltoodu alusel tuleb Jüri Mengel süüdi tunnistada:

§ 415

lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks 4 (neli) aastat ja 6 (kuus) kuud vangistust.

§ 418

lg 2 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks 2 (kaks) aastat vangistust.

§ 420

lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks 4 (neli) kuud vangistust.

§ 63

lg 2 kohaselt kui isik on toime pannud mitu tegu, mis vastavad mitmele eri kuriteokoosseisule ja teda ei ole nendest ühegi eest varem karistatud, mõistetakse eraldi karistus iga teo eest ning liitkaristus käesoleva seadustiku § 64 järgi.

§ 64

lg 1 kohaselt samaliigiliste põhikaristuste korral mõistetakse liitkaristus mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel või loetakse kergem karistus kaetuks raskeima karistusega. Süüdistatava poolt toime pandud teod on kõik sarnased, ühiskonna üldist turvalisust ohustavad. Kohtu hinnangul on mõistetud raskeim karistus süü suurusele ja eesmärkidele juba vastav, mistõttu loetakse kergemad karistused kaetuks raskeimaga. Kohus mõistab Jüri Mengelile liitkaristuseks 4 (neli) aastat ja 6 (kuus) kuud vangistust.

§ 73

lg 1 kohaselt kui kohus, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ja süüdlase isikut, leiab, et mõistetud tähtajalise vangistuse ärakandmine või rahalise karistuse tasumine süüdlase poolt ei ole otstarbekas, võib ta määrata, et tingimisi jäetakse karistus süüdlase suhtes kohaldamata. Sellisel juhul ei pöörata mõistetud karistust täielikult või osaliselt täitmisele, kui süüdlane ei pane kohtu määratud katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ning käesoleva paragrahvi lõigetest 4 ja 5 ei tulene teisiti. 16 Riigikohus on kohtuasjas 3-1-1-116-12- p 11 asunud seisukohale: Kui karistuse mõistmise aluseks on peamiselt isiku süü, siis

§-de 73 ja 74 alusel isiku karistusest tingimisi vabastamise aluseks on kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, millised iseseisvalt või koostoimes muudavad põhikaristuse ärakandmise ebaotstarbekaks. Jüri Mengeli näol on tegemist juba vanema inimesega, kellel on enda sõnul mitmeid erinevaid terviseprobleeme ning kohtuistungil tajutu pinnalt on terviseprobleemide esinemine ka eluliselt usutav. Enda sõnul on tal tuvastatud püsiv töövõimetus 60%. Karistusregistri teatise kohaselt on tegemist karistamata isikuga. Eeltoodut arvestades ei pea kohus mõistetud vangistuse täielikku ära kandmist otstarbekaks. Arvestades, et toime on pandud mitu ühiskonna turvalisust ohustavat tegu, on eriprventiivsetel kaalutlustel põhjendatud lasta isikul tajuda vangistuse tegelikku mõju šokivangistuse näol. Riigikohus on kohtuasjas 3-1-1-90-06 p 21 asunud seisukohale:

§-dest 73 või 74 esimestest lõigetest lähtuval osalisel karistusest tingimuslikul vabastamisel tuleb kohesele ärakandmisele määratavat karistust käsitada lühiajalise, s. o igal juhul vaid kuudes vältava lühivangistusena (nn šokivangistusena). Selline lühivangistuse määramine võib kõne alla tulla siis, kui kohus pärast seda, kui on kirja pannud veenvad põhjendused isiku tingimuslikult karistusest vabastamiseks, leiab siiski, et katseaja toime võiks sellele konkreetsele isikule mõjuda oluliselt distsiplineerivamalt, kui ta on vahetult kogenud, mida kujutab endast ja milliste tegelike vabadusexxxangutega on vangistus seotud. Eeltoodust johtuvalt tuleb Jüri Mengelil

§ 73

lg 1 ja lg 2 alusel mõistetud vangistusest (4 aastat ja 6 kuud) koheselt ära kanda 9 (üheksa) kuud.

§ 68

lg 1 alusel arvestada Jüri Mengeli koheselt ärakandmisele kuuluva karistusaja algust tema kinnipidamisest s.o 26.02.2015. a.

§ 73

lg 1-3 alusel Jüri Mengelile mõistetud vangistusest (4 aastat ja 6 kuud) ei pöörata osaliselt täitmisele vangistus 3 (kolm) aastat ja 9 (üheksa) kuud, kui Jüri Mengel ei pane 5 (viis) aastase katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu.

§ 78

p 1 alusel arvestada Jüri Mengelile määratud katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 23.11.

1. a.
2. Asitõendid ja muud äravõetud asjad KrMS § 306 lg 1 p 13 kohaselt kohtuotsuse tegemisel lahendab kohus küsimuse kuidas toimida asitõendite ja kriminaalmenetluses äravõetud, arestitud või konfiskeerimisele kuuluvate muude objektidega.

§ 421

kohaselt kohus võib kohaldada käesolevas jaos sätestatud süüteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud eseme konfiskeerimist vastavalt käesoleva seadustiku §-s 83 sätestatule.

§ 83

lg 1 kohaselt kohus võib konfiskeerida tahtliku süüteo toimepanemise vahendi, kui see kuulub otsuse või määruse tegemise ajal toimepanijale. Eesti Kohtuekspertiisi Instituut on esitanud Kaitsepolitseiametile taotluse, mille kohaselt on tulirelv TOZ-78-04M number xxx padrunisalve, optilise sihiku ja helisummutiga, ning siledaraudsest püssist Iž-ZK kaliiber 16 number XXX käsitöönduslikult ümberehitatud vintraudne püss optilise sihiku ja helisummutiga vajalikud EKEI relvakogu täiendamiseks (II kd tl 53). RelvS § 101 alusel kehtestatud justiitsministri 11.12.2009 nr 40 määruse „Ekspertiiside tegemiseks kasutatavate, riigi omandis olevate relvade ja laskemoona käitlemise kord“ § 5 lg 1 p 1 kohaselt riiklik ekspertiisiasutus võib relvi ja laskemoona vastu võtta või 17 soetada järgmistest allikatest: ekspertiisiks esitatud ja kohtu poolt konfiskeeritud relvade ja laskemoona hulgast. KrMS § 126 lg 3 p 2, 4 kohaselt kohtuotsuses nähakse asitõendi suhtes ette järgmised meetmed: muu asitõend, mille kuuluvust ei ole vaidlustatud, tagastatakse omanikule või seaduslikule valdajale; väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber. KrMS § 126 lg 5 kohaselt käesoleva paragrahvi lõikeid 1–3 kohaldatakse ka kriminaalmenetluses äravõetud objekti suhtes, mis ei ole asitõend. Kriminaalasja materjalide juures asuvate asitõendite ja kriminaalmenetluses äravõetud objektidega otsustab kohus alljärgnevat: - - - - tulirelv TOZ-78-04M number xxx padrunisalve, optilise sihiku ja helisummutiga ning siledaraudsest püssist Iž-ZK kaliiber 16 number XXX käsitöönduslikult ümberehitatud vintraudne püss optilise sihiku ja helisummutiga, mis asuvad Eesti Kohtuekspertiisi Instituudis,

§ 421ja § 83 lg 1 alusel konfiskeerida ja anda üle EKEI-le.

relvaekspertiisiga tagastatud 316 padrunit ja helisummuti, mis asuvad Kaitsepolitseis,

§ 421ja § 83 lg 1 alusel konfiskeerida ja Kr

MS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisel. 10 kapseldetonaatorit Sprengkapsel No.8 ning 6 XXX käsigranaadi detonaatorit, mis asuvad hoiul Eesti Kohtuekspertiisi Instituudis,

§ 421ja § 83 lg 1 alusel konfiskeerida ja Kr

MS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisel. relvaekspertiisiga tagastatud padrunilint, püssirihm ja 3 padrunisalve, mis asuvad Kaitsepolitseis, KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada kohtuotsuse jõustumisel Jüri Mengelile.

1. Kriminaalmenetluse kulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 175 lg 1 p 3, 4 ja 9 kohaselt menetluskulud on: 3) riiklikul ekspertiisiasutusel, muul riigiasutusel või juriidilisel isikul seoses ekspertiisi tegemise või joobe tuvastamisega tekkinud kulud; 4) määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses; 9) süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus on: esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 kuupalga alammäära. Antud kriminaalasjas on teostatud järgmised ekspertiisid: 1) lõhkeseadeldise ja plahvatuse ekspertiis, mille kohta on koostatud 07.05.2015 ekspertiisiakt nr 15E-PL
2. Ekspertiisi maksumus 430.00 eurot (kd II tl 61). 2) DNA ekspertiis, mille kohta on koostatud 22.05.2015 ekspertiisiakt nr 15E-GE
3. Ekspertiisi maksumus 7011.00 eurot (kd II tl 20). Ekspertiisiaktile lisatud õiendi kohaselt ekspertiisimaksumus on 7011.00 eurot, mis moodustub analüüsiobjektide arvu 123 ja ühiku hinna 57,00 eurot korrutisest. Nimetatud ekspertiisiaktist nähtub, et DNA ekspertiisi käigus viidi läbi 123 reaktsiooni, mida käsitletakse õiendis ekspertiisi maksumuse kohta analüüsiobjektide arvuna (II kd tl 19). Ekspertiisiaktist nähtub, et vastuvõetud ekspertiisimaterjalidest võeti 48 proovi. 18 KES § 261 kohaselt on ekspertiisiasutuses tehtud ekspertiisi maksumuseks kohtuekspertiisiseadusega kehtestatud ekspertiisi hind või ekspertiisi käigus uuritud ekspertiisiobjektide arvu ja ühe ekspertiisiobjekti ekspertiisi hinna korrutis või toksikoloogiaekspertiisi käigus kasutatud metoodikate maksumuse summa ja ekspertiisiobjektide arvu korrutis. KES § 273 kohaselt on DNA-ekspertiisi hind ühe analüüsiobjekti kohta 57 eurot, seega on tegemist objektipõhise hinnaga. KES § 26 lg 2 sätestab, et ekspertiisikulude arvestus peab olema arusaadav, õige, detailne ja järjepidev. 20.01.
4. a vastu võetud kohtuekspertiisiseaduse, kriminaalmenetluse seadustiku, tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja surma põhjuse tuvastamise seaduse muutmise seadusega tunnistati Vabariigi Valitsuse 21.12.
5. a määrus nr 438 „Riiklikes ekspertiisiasutustes tehtavate ekspertiiside hinnakiri“ kehtetuks ning kehtestati ekspertiiside hinnakirjad seadusega. Eelnõu seletuskirja kohaselt on ekspertiisiobjekt ekspertiisiülesande esemeks olevat teavet kandev või sisaldav asi, aine, jälg, sündmuskoha olustik või muu nähtus, mida ekspert uurib ekspertiisi tegemisel. KrMS § 106 lõike 2 punkti 4 ja § 107 lõike 1 punkti 6 kohaselt esitatakse ekspertiisiobjektide andmed ekspertiisimääruses ja -aktis. Konkreetse ekspertiisi maksumus kujuneb uuritud objektide ja objekti hinna korrutisena või toksikoloogiaekspertiisi käigus kasutatud metoodikate (näiteks aluseliste narkootiliste ainete ja ravimite toimeainete määramine gaasikromatograafi-massispektromeetriga) maksumuste summa, mida korrutatakse vastavate metoodikatega uuritud ekspertiisiobjektide arvuga. Tallinna Ringkonnakohus oma lahendis kriminaalasjas nr 1-14-4268 on sedastanud järgmist. Arutataval juhul on ekspertiisiülesande esemeks olevat teavet kandvaks jäljeks ekspertiisiks esitatud materjalidelt võetud proovid, mis sisaldavad DNA-profiile. Seega on ringkonnakohtu hinnangul käesoleval juhul DNA-ekspertiisi analüüsiobjektiks proovid, mida ekspertiisiakti kohaselt oli
6. Märkimist väärib ka asjaolu, et ekspertiisiaktis on ekspertiisiobjektidena loetletud just proove (tl 48). Reaktsioonid on ringkonnakohtu hinnangul käsitletavad analüüsimetoodikana, mitte aga analüüsiobjektidena. KES § 26 lg 5 kohaselt kohus, uurimisasutus, prokuratuur või kohtuväline menetleja kannab ekspertiisikulud menetluskuludesse ja need nõutakse sisse või jäetakse sisse nõudmata menetlusseadustes ettenähtud korras. Eeltoodust johtuvalt kohus leiab, et DNA-ekspertiisi summat tuleb vähendada summani, mis vastab analüüsiobjektide (proovide) arvule - DNA ekspertiisi nr 15E-GE0335 kulu summas 2736.00 eurot (48x57). DNA-ekspertiisi käigus võeti proovid kahelt väikese kaliibrilise tulirelva salvedelt (II kd tl 18). Riigikohus on oma lahendis nr 3-1-1-121-13 sedastanud järgmist: Kriminaalmenetluse seadustiku § 180 lg 1 esimese lause kohaselt peab süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitama menetluskulud süüdimõistetu. Ekspertiisi kulu on KrMS § 175 lg 1 p 3 järgi vaieldamatult üks menetluskulu liik, mis tuleb süüdimõistetul üldjuhul hüvitada. Samas tuleb silmas pidada, et KrMS § 105 lg 1 kohaselt korraldatakse ekspertiis menetleja määruse alusel vaid siis, kui seda tingib tõendamisvajadus. See tähendab, et ekspertiis määratakse üksnes juhul, kui konkreetse isiku süüdistuse tõendamiseseme asjaolude kindlakstegemise eelduseks on ka eriteadmistele tuginevad uuringud. Prokuratuuril ja uurimisasutusel on kuriteo asjaolude väljaselgitamisel muu hulgas õigus otsustada, kas nad korraldavad tõendite kogumiseks ekspertiise või mitte. Kui ekspertiis on määratud ja tehtud, on selle tegemisega tekkinud kulu KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt menetluskulu, ent süüdistatavale saab panna selle hüvitamise kohustuse vaid juhul, 19 kui ekspertiisi tingis tõendamisvajadus ja ekspertiisiaktis kirjeldatud uuringu tulemus aitab tõendina kaasa süüdistatava kriminaalasja lahendamisele (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
7. detsembri
8. a kohtumäärus kriminaalasjas nr 3-1-1-120-12). Nimetatud kahe padrunisalve käitlemises ei ole Jüri Mengelile süüdistust esitatud. Samuti ei vasta padrunisalve käitlemine ühegi karistusseadustiku koosseisule. Tegemist ei ole relva olulise osaga RelvS § 21 mõttes. Eeltoodust tulenevalt, kohus leiab, et DNA ekspertiisiks ei olnud vajalik esitada kaks väikese kaliibrilise tulirelva salve ning seega jätab kohus DNA ekspertiisi summa nimetatud proovide osas s.o summas 228.00 eurot (4x57) Jüri Mengelilt välja mõistmata. Kohus jätab DNA-ekspertiisi kulu summas 4503.00 eurot (7011-2736+228) riigi kanda. 3) tulirelva ekspertiis, mille kohta on koostatud 29.05.2015 ekspertiisiakt nr 15E-TB
9. Ekspertiisi maksumus 420.00 eurot (kd II tl 52). Prokuröri sõnul tulirelva TOZ-78-04M number xxx padrunisalve, optilise sihiku ja helisummutiga käitlemisega olid seotud ka Xxx, Xxxja Xxx. KES § 277 p 20 kohaselt on relvaekspertiis, sealhulgas tulirelvaekspertiis maksumus määratud ühtse summana sõltumata ekspertiisiks esitatud objektidest. Seega ei olnud tulirelva ekspertiisi maksumusel oluline asjaolu, et ekspertiisiks esitati peale tulirelva TOZ-78-04M ka muid ekspertiisiobjekte, mis oli seotud üksnes Jüri Mengeli süüdistusega. KrMS § 180 lg 2 kohaselt kaassüüdistatavad vastutavad nende vahel jagatava menetluskulude hüvitamiskohustuse täitmise eest osavõlgnikena. Eeltoodust johtuvalt mõistab kohus tulirelva ekspertiis nr 15E-TB0025 kuludest Jüri Mengelilt välja 1/4, s.o 105.00 eurot. Kuivõrd tulirelva TOZ-78-04M number xxx padrunisalve, optilise sihiku ja helisummutiga käitlemisega olid seotud ka Xxx, Xxxja Xxx, tuleb Jüri Mengelilt väljamõistetavat DNA ekspertiisi nr 15E-GE0335 summat vähendada tulirelva TOZ-78-04M võetud proovide osas järgmiselt. Nimetatud tulirelvalt võeti 17 proovi, mida kohus käsitleb ekspertiisiobjektidena (vt p 6 alapunkt 2). Seega tuleb DNA ekspertiisi kulust summa 969.00 (17x57) välja mõista 1/4 s.o 242.25 eurot. Eeltoodust johtuvalt mõistab kohus DNA ekspertiisi nr 15E-GE0335 kuludest Jüri Mengelilt välja 1781.25 eurot (2736-228-726.75). Süüdistataval tuleb hüvitada järgmised menetluskulud: - määratud kaitsjale määratud tasu 96.00 eurot - ekspertiisikulu summas 2316.25 eurot - sundraha 975.00 eurot. KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerimise väljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Lähtudes KrMS § 313 lg 1 p-st 7 on kohus kohtuotsuse tegemisel pädev kaaluma kohtuotsuse täitmise asjaolusid ja tal on seejuures õigus määrata kohtukulude vabatahtlikuks hüvitamiseks ka ühest kuust pikem tähtaeg. Kohus asub seisukohale, et süüdistatava kaitsja taotlus menetluskulude ajatamiseks kuulub rahuldamisele. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks 20 riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Eeltoodust tulenevalt tuleb menetluskulud summas 3387.25 eurot tasuda 12 (kaksteist) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest vastava kuu viimaseks kuupäevaks selliselt, et esimese 11 kuu jooksul tuleb tasuda iga kuu 282.00 eurot ja viimasel
10. kuul tuleb tasuda 285.25 eurot. Kohus selgitab, et süüdimõistetul on mõjuvate põhjuste olemasolu korral kohtulahendi täitmise staadiumis, s.o pärast süüdimõistva otsuse jõustumist ja täitmisele pööramist, õigus KrMS § 423 ja § 424 alusel taotleda kriminaalmenetluse kulude tasumise tähtaja pikendamist või ajatamist kuni ühe aasta võrra. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Ingrid Kullerkann Ülle Eismel Õie Havi 21