lg 2 p 4, 8 järgi Kokkuleppemenetluses Prokurör Elle-Mai Velling Süüdistatav Aleksei Martšuk Ik: 37807140295, kodakondsuseta, keskharidus, töökoht: puudub, elukoht: XXX. Tõkend: elukohast lahkumise keeld alates 09.12.2014. Varasem karistatus: varem kohtu poolt karistatud, viimati Harju Maakohtu 16.01.2014 otsusega
lg 2 p 4, 8 järgi vangistusega 4 kuud, mis jäeti
Karistus täitmisele pööratud Harju Maakohtu 04.08.2014 määrusega, vabanes karistuse kandmiselt 01.12.2014 Kaitsja Advokaat Argo Küünemäe RESOLUTSIOON 1. Aleksei Martšuk süüdi tunnistada
§-s 199 lg 2 p 4 ja 8 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista talle karistuseks tähtajaline vangistus 8 (kaheksa) kuud. 2.
lg 2 ja § 74 lg 5 alusel, suurendades käesoleva otsusega mõistetud karistust Harju Maakohtu 16.01.2014 otsusega mõistetud karistuse võrra, so 4 (neli) kuulise vangistuse võrra, mõista kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks tähtajalise vangistuse 1 (üks) aasta. Lugeda Harju Maakohtu 16.01.2014 otsusega mõistetud ja Harju Maakohtu 04.08.2015 määrusega täitmisele pööratud vangistus 4 kuud kantuks ja lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda tähtajaline vangistus 8 (kaheksa) kuud. 3.
lg 1 ja 3 alusel jätta Aleksei Martšukile mõistetud ja ärakandmata karistus, 1 s.o tähtajaline vangistus 8 kuud Aleksei Martšuki suhtes kohaldamata, jättes selle karistuse täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et Aleksei Martšuk temale määratud 2 (kaks) aasta ja 10 (kümme) kuulise katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle katseajaks
lg 1 p 1, 2, 3, 4, 5, 6 alusel pandud kontrollnõudeid ja
lg 2 p 9 sätestatud kohustust Tallinna Vangla Lääne-Harju Kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve all (Pärnu mnt 142 Tallinnas, tel 6 637 050). 4.
lg 1 p-de 1, 2, 3, 4, 5 ja 6 kohaselt kohustada Aleksei Martšukki järgima katseajal kontrollnõudeid: • elama alalises elukohas aadressil XXX; • ilmuma kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel Tallinna Vangla Lääne-Harju Kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; • alluma kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 5.
lg 2 p 9 alusel määrata Aleksei Martšukile kohustus alluda elektroonilisele valvele. 6.
lg 5 ja § 751 lg 3 p 1 alusel määrata elektroonilise valve tähtajaks 6 (kuus) kuud ning
lg 4 kohaselt algab elektroonilise valve tähtaeg kulgema päevast, mil elektroonilise valve seade kinnitatakse Aleksei Martšuki keha külge. 7.
p 1 kohaselt arvestada Aleksei Martšukile määratud 2 aasta ja 10 kuulise katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 20.11.
lg 2 p 4, 8 järgi kvalifitseeritava varguse toimepanemise eest, seega olles isik, kes on varem toime pannud varguse, uuesti 22.07.2014.a. ajavahemikul kella 06.40st kuni kella 17.30ni tungis varguse toimepanemise eesmärgil akna avamise teel sisse Tallinnas, XXX asuvasse korterisse, kust võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil varastas kannatanule XXXle kuuluva sülearvuti Acer maksumusega 100 eurot ning televiisori LG maksumusega 300 eurot, tekitades kokku vargusega kahju summas 400 eurot. Seega Aleksei Martšuk, olles isikuks, kes on varem toime pannud varguse, võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud sissetungimisega, pani toime
MS § 245 sätetest on 20.11.2015 sõlmitud Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokuröri Elle-Mai Velling, süüdistatava Aleksei Martšuk ja tema kaitsja Argo Küünemäe vahel järgnev kokkulepe: Aleksei Martšuk süüdi tunnistada
§-s 199 lg 2 p 4 ja 8 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista talle karistuseks tähtajaline vangistus 8 (kaheksa) kuud.
lg 2 alusel suurendada uue kuriteo eest mõistetavat karistust, 8 (kaheksa) kuud vangistust 16.01.2015 Harju Maakohtu otsusega mõistetud karistuse , vangistuse 4 kuud, ärakandmata osa võrra. Käesolevaks ajaks on A.Martšuk 16.01.2015 mõistetud karistuse ära kandnud. Seega lõplikuks liitkaristuseks mõista 8 (kaheksa) kuud vangistust.
lg 1 ja 3 alusel määrata, et karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui A.Martšuk ei pane temale määratud 2 (kahe) aasta 10 (kümne) kuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab
lg 1 ettenähtud kontrollnõudeid.
lg 2 p 9 alusel kohustub A.Martšuk alluma elektroonilisele valvele, mille kohta A.Martšuk on andnud oma nõusoleku. 3
lg 5 ja
lg 3 p 1 alusel vabastada A.Martšuk tingimisi karistusest, allutades ta elektroonilisele valvele tähtajaga 6 (kuus) kuud Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta, prokuröri ja kaitsja arvamused kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 173 lg 1 p-st 1 ja lg-st 2; § 175 lg 1 p-dest 4 ja 9; § 179 lg 1 p-st 2; § 180 lg-test 1 ja 3; § 248 lg 1 p-st 5; §-st 249; §-st 311; §-st 313;
§-st 199 lg 2 p 4, 8; § 65 lg-st 2, § 74 lg-test 1 ja 3; §-st 75; §-st 751; §-st 78 asub kohus seisukohale, et Aleksei Martšuk kuulub temale
§-s 199 lg 2 p 4 ja 8 ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb mõista karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetletavas kriminaalasjas on süüdistatava menetluskuludeks määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses, riiklikul ekspertiisiasutusel ekspertiiside tegemisega kaasnenud kulu ja süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest. Ankeetandmete kohaselt süüdistatav käesoleval tööga hõivatud ei ole ning süüdistatava sissetulekuks on pension. Peale selle tuleb menetluskulude tasumise võimalikkuse hindamisel arvesse võtta ka isikule kuuluvat vara tervikuna, s.t võimalust tasuda menetluskulud isiku kogu vara arvelt. Süüdistataval mingit vara tuvastatud ei ole ning ta elab üürikorteris, mille üüri maksab süüdistatava ema. Lisaks rõhutab kohus, et menetluskulude väljamõistmisel ei tule silmas pidada mitte ainult isiku faktilist maksevõimet, vaid selle küsimuse lahendamisel tuleb lähtuda ka süüdimõistetud isiku resotsialiseerumise väljavaadetest. Senise kohtupraktika kohaselt tuleb menetluskulude vähendamise korral esmajoones silmas pidada selle meetme võimalikku positiivset eripreventiivset toimet. Isiku poolt toimepandud süütegu võib olla n.ö juhuslikku laadi ning kui menetluskulude riigi kanda jätmine annab täiendava positiivse tõuke isiku seaduskuulekusele, on alust selle põhimõtte rakendamiseks. Süüdistatavat on aga eelnevalt samalaadse kuriteo toimepanemise eest karistatud ja ta on teadlik sellest, et iga järgmise kriminaalmenetlusega kaasnevad menetluskulud. Inkrimineeritud süütegude toimepanemine on olnud süüdistatava vaba ja teadlik valik. Samas on ilmselge, et süüdistataval puuduvad piisavad rahalised vahendid kõigi menetluskulude tasumiseks ning seejuures peab ta hüvitama ka tsiviilhagi. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatavale tuleb välja mõista osa määratud kaitsjale makstud kulust ning sundraha, jättes riiklikul ekspertiisiasutusel ekspertiiside tegemisel tekkinud kulu riigi kanda, jättes riigi kanda ka eelmises kohtumenetluses määratud kaitsjale makstud tasu. Seejuures tagastas kohus kriminaalasja prokuratuurile ning kaitsjale makstud kulu ei olnud seotud süüdistatava käitumisega. Samas leiab kohus menetluskulude suurusest lähtuvalt ja arvestades asjaolu, et süüdistataval puudub hetkel alaline töökoht ning sellest tulenevalt ka pidev sissetulek, samuti lasub süüdistataval tsiviilhagi hüvitamise kohustus, on süüdistatava taotlusest tulenevalt põhjendatud võimaldada süüdistataval tasuda menetluskulusid osade kaupa (KrMS § 180 lg 3, KrMS § 313 lg 1 p-d 7 ja 12), s.o kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu vältel. Kohus selgitab ka, et menetluskulude tähtaegse tasumata jätmise korral loetakse 4 maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.