Tsiviilasi nr: 2-15-2414 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Krista Kirspuu, Gaida Kivinurm, Tiit Kollom Otsuse tegemise aeg ja koht 15.10.2015, Tallinn Tsivii

tja (apellatsioonimenetluses apellant): AR (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXX X-XX XXXXX, e-post: XXX@XXX ) Kohtuistungi aeg 25.09.2015 Istungil osalenud isikud

tja AR, tema nõustaja AR RESOLUTSIOON:

1. Pärnu Maakohtu 15.06.2015 otsus tühistada osaliselt, osas, millega Pärnu Maakohus mõistis AR-lt välja viivise 42 eurot ületavas osas, jaotas menetluskulud ja mõistis AR-lt välja OÜ Paide Elamuhooldus kasuks menetluskulud summas 844,75 eurot.
2. AR apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
3. Kohtuotsuse tervikresolutsioon on järgmine: 1

tja menetluskulud ringkonnakohtus jätta 20 % ulatuses tema enda kanda ja 80 % ulatuses hageja kanda.

1. Mõista välja OÜ-lt Paide Elamuhooldus AR kasuks ringkonnakohtus kantud menetluskulud summas 100 eurot.
2. Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
3. 16.02.2015 esitas OÜ Paide Elamuhooldus (hageja) Pärnu Maakohtule hagiavalduse AR (

tja) vastu rahalises nõudes. Hageja nõude aluseks on haldusteenuse eest esitatud arved.

1. Kinnistusraamatu väljavõttest tulenevalt on Paide linnas Kure 9 asuva korteri nr 16 omanik AR.
2. Hagiavalduse kohaselt on Kure 9 korterelamu 29.05.2012 kordus-üldkoosoleku protokolli ja otsuse nr 11 kohaselt nimetatud korterelamu valitsejaks alates 01.01.2013 OÜ Paide Elamuhooldus tähtajaga kuni 5 aastat. OÜ Paide Elamuhooldus on eelnimetatud korteri osas osutanud haldusteenust, mille eest

tja kui vastava korteri omanik on kohustatud tasuma. 4.

tja ei ole hageja poolt teenuse osutamise eest tasumiseks esitatud arveid nõuetekohasel viisil tasunud ning hageja on arvestanud

tja võlgnevust osutatud teenuse eest 4 arve alusel (TE308827, TE403662, TE406728 ja TE407672) kokku summas 326,53 eurot ning eelpoolnimetatud arvete tasumisega viivitamisel tekkinud viivist seisuga 31.01.2015 kokku summas 356,16 eurot. Lisaks nõuab hageja

tjalt viivist nüüdseks juba tasutud arvete tasumisega viivitamise eest kokku 257,58 eurot (arved nr TE305755, TE306423, TE307982, TE409881, TE410824, TE411725). 5. 14.04.2015 menetlusdokumendis leidis hageja, et

tja väited seonduvalt 29.05.2012 korteriomanike kordus üldkoosoleku kokku kutsumise korra rikkumisega on asjakohatud, kuna korteriomanike üldkoosoleku otsuse vaidlustamiseks on seadusega ette nähtud menetlustähtaeg ja –kord ning

tja ei ole esitanud andmeid, et

tja oleks nimetatud otsust vaidlustanud.

§ 8

lg 3 kohaselt on üldkoosoleku otsused täitmiseks kohustuslikud kõikidele korteriomanikele sõltumata sellest, kas isik on hääletanud otsuse vastu või ei olegi hääletamisel osalenud.

tja ei ole suutnud veenvalt välja tuua asjaolusid ega tõendada väidet, mille kohaselt on üldkoosoleku otsuse p-s 6.34 kehtestatud viivisemäär ebamõistlikult suur.

tja väide hageja hea usu põhimõtte vastasest käitumisest on otsitud ja alusetu:

tjat on igakuiselt teavitatud nii põhi- kui viivisvõlgnevuse summast, kuna arvetel on kajastatud eraldi varasemate teenuste võlgnevus kokku ning tasumata viivisearvete kogusumma. VÕS § 2

tja makseid varasemate võlgnevuste katteks.

tja vastuväited 6.

tja esitas 23.03.2015 kirjaliku seisukoha, milles vaidleb nõudele vastu täies ulatuses.

tja vastuväidete kohaselt on korterelamu 29.05.2012 üldkoosoleku otsus tühine, kuna rikutud on korteriomandiseaduse (

) § 19 lg-t 2 selle kohta, et üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui selles osalevatele korteriomanikele kuulub üle poole kinnistusraamatusse kantud kaasomandiosadest. 7.

§ 19

lg 3 sätestab, et kui üldkoosolek on

§ 19

lg 2 järgi otsustusvõimetu, kutsub valitseja kokku uue üldkoosoleku, kes on otsustusvõimeline osalejate arvust olenemata. Sellele asjaolule tuleb üldkoosoleku kutses viidata. Kuna hageja pole tõendanud, et tegemist on koosolekuga, mis on kutsutud kokku

§ 19

lg 3 alusel, kohaldub kõnealusele koosolekule

§ 19lg 2.

Ka leiab

tja, et viivismäär 0,5% päevas on ebamõistlikult suur, viidates seadusest tulenevale intressimäärale alates 01.01.2015 8,05% aastas ehk 0,02% päevas.

tja viitab Riigikohtu lahendile tsiviilasjas nr 3-2-1-65-05 viivise suuruse kohta. 8.

tja leiab veel, et hageja pole käitunud heas usus, kuna vaatama

tja elukaaslase pöördumisele hageja poole sooviga näha eraldi tasumata põhiosa summat, saatis hageja esindaja EP OÜ Paide Elamuhooldus pearaamatu väljavõtte ja selgituseks matemaatilise valemi, et põhivõlgnevus iseseisvalt välja arvutada. Ka lisas hageja esindaja EP samas kirjas ähvarduse, millega sundis

tjat viivisnõudeid tasuma ning ähvardas vastupidisel juhul peatada Kure 9 korteriühistu loomise protsessi. Seega leiab

tja, et hageja on olnud pahauskne ja loonud teadlikult

tja jaoks keerulise olukorra, millega sundida

tjat tasuma pigem intresse ja mitte põhivõlgnevust.

tja likvideeris kohe põhivõlgnevuse, kui sai hagi materjalid, millest nähtus põhivõlgnevus. Esimese astme kohtu otsus 9. Pärnu Maakohus rahuldas 15.06.2015 otsusega hagi osaliselt ning mõistis

tjalt hageja kasuks välja viivise summas 613,74 eurot, jättis menetluskulud

tja kanda ja mõistis

tjalt hageja kasuks välja 844,75 eurot hageja menetluskulu hüvitamiseks. 10.

tja ei ole vaidlustanud Kure 9 korterelamu 29.05.2012 üldkoosoleku otsust nr 11, millega on nimetanud korterelamu valitsejaks OÜ Paide Elamuhooldus. Samas on

tja vaidlustanud nimetatud üldkoosoleku otsuse p 6.34, mis puudutab viivise määra 0,5% leides, et antud juhul kohaldub kokkukutsutud koosolekule

§ 19

lg 2, kõnealune üldkoosoleku otsus on viivise osas õigustühine, kuna vastav üldkoosolek ei olnud otsustusvõimeline. Kohus

tja antud käsitlusega nii nagu hagejagi ei nõustu. Nimelt nähtub

§ 15

lg-st 4, et otsuse kehtetuks tunnistamist saab nõuda otsuse vastuvõtmisest ühe kuu jooksul, välja arvatud siis, kui otsus läheb vastuollu õigusnormiga, millest ei saa korteriomanikud kokkuleppe ega otsusega kõrvale kalduda. Puuduvad tõendid, et

tja oleks kasutanud õigust vaidlustada kõnealuse üldkoosoleku otsus seonduvalt väidetava üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumisega, seega on möödunud nimetatud üldkoosoleku vaidlustamiseks ettenähtud menetlusaeg. Kohtule jääb arusaamatuks

tja väide nagu nähtuks tema elukaaslase ja hageja seadusliku esindaja kirjavahetusest hageja pahausksus vältida võimalust üldkoosoleku otsuse tühistamiseks olukorras, kus kõnealune otsus võeti vastu juba 29.05.2012 ning

tja pole väitnud, et sai antud otsuse olemasolust teada alles kohtumenetluses. Tulenevalt

§ 8

lg-st 3 on korteriomanike üldkoosoleku otsused täitmiseks kohustuslikud kõikidele korteriomanikele sõltumata sellest, kas isik on hääletanud otsuse vastu või ei olegi hääletamises osalenud. Seega leiab kohus, et Kure 3

tjale kui korteriomanikule täitmiseks kohustuslik. 11. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 järgi on leping täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 13

sätestab, et korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksed, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulud. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 75 lg 1 sätestab kaasomaniku kohustuse kanda vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi. Vastavalt VÕS §-le 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. 12. Hageja on esitanud

tjate vastu põhinõude tulenevalt teenuste osutamise arvete TE308827, TE403662, TE406728 ja TE407672 mittetasumisest.

tja on esitanud tõendid selle kohta, et nimetatud arved on pärast hagiavalduse esitamist tasutud. Kuna hageja ei ole põhivõla osas oma nõudest loobunud, tuleb selles osas jätta hagi rahuldamata.

1. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kure 9 korteriomanike 29.05.2012 üldkoosoleku otsuse p 6.34 kohaselt on viivise määraks 0,5% tasumata summalt päevas.
2. Lisaks viivise nõudmise õigsusele on

tja vaidlustanud ka viivise määra (0,5% nõuetekohaselt tasumata summalt päevas) leides, et viivise määr on ülemäära suur. Riigikohtu lahendist tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05 (p 18) tuleneb, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel tuleb põhivõlast suuremat viivisenõuet põhjendada võlausaldajal, kui võlgnik nõuab viivise vähendamist ja viivist on arvestatud rohkem kui seadusjärgses ulatuses. Sel juhul peab võlausaldaja tõendama kahju olemasolu suuremas ulatuses. Käesoleval juhul on hageja nõudnud viivist arvestamise aluseks oleva haldusteenuse arve summani. Seega ei ole hageja nõudnud viivist, mis ületab viivisnõude aluseks olevat põhinõude summat ning hagejal puudub eelviidatud Riigikohtu lahendist tulenevalt kohustus viivisnõuet täiendavalt põhistada.

tja ei ole ka nõutud viivise suuruse ebaproportsionaalsust ega ebamõistlikku suurust tõendanud. Kohus nõustub

tjaga, et viivismäär 0,5% on küll tunduvalt suurem kui Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav intressimäär, kuid sellise viivismäära kehtestamine ei ole keelatud ning tegemist on kokkulepitava määraga. 15. Et

tja ei täitnud lepingust tulenevaid omapoolseid raha maksmise kohustusi tähtaegselt, on

tja viivitanud nimetatud kohustuse täitmisega. See asjaolu annab hagejale õigustuse nõuda

tjalt viivist. 16.

tja on väitnud, et talle oli kuni hagimaterjalide saamiseni teadmata igakuine põhivõla suurus, kuid

tja ei ole eitanud, et sai igakuuliselt arveid osutatud elamu ekspluatatsiooni, hooldus- ja remondikulude ning kommunaalteenuste eest. Kohus nõustub hagejaga, et igakuuliselt esitatud arvetel on jälgitav nii jooksev (viimase kuu) põhivõlg, varasem võlgnevus kui ka viivis, märgitud on nii viivise periood kui ka viivise määr. Hageja esindaja on ka selgitanud võimalust pöörduda arvestuste täpsustamiseks raamatupidaja poole. 17. Hageja on õigustatult selgitanud, et kui puudub selgus, millise arve tasumiseks on

tja ülekande teinud, samuti kui ei ühti makse summa märgitud arve summaga, on hageja kohustuse täitmiseks arvestanud võlgnevusi VÕS § 88 lg 6 kohaselt, mis loetakse täidetuks: esimeses järjekorras esimesena sissenõutavaks muutunud kohustus, teises järjekorras võlausaldaja jaoks kõige vähem tagatud kohustus, kolmandas järjekorras võlgnikule kõige koormavam kohustus ja neljandas järekorras varem 4

tja tasumisi võlgnevuste katteks arvestanud. Hageja on oma viimatinimetatud väidete kinnituseks esitanud ka

tja poolt teostatud maksed ning nende arvestuse kohustuste täitmiseks.

tja on küll esitanud tõendi selle kohta, et tal on olemas arve nr TE211617, mida hageja väidab mitteolevat, kuid nimetatud arve hõlmab perioodi 01.11.2012-30.11.2012, so perioodi, mille eest hageja nõuet pole esitanud. Samas nähtub

tja 02.10.2013 ülekandest viitega arvele TE211617 213,69 euro tasumine, mis ei ühti

tja enda esitatud arve summaga.

tja on viidanud hageja poolt esitatud pearaamatule, kuid nimetatud dokumendiga ei ole hõlmatud 2013 aasta. Kuigi

tja väidab, et arve TE305755 tasumise osas puudub selgus, ei ole hageja väitnud, et nimetatud arve on tasumata, samas on aga selle arve tasumisel arvestatud viivist. 18.

tja on väitnud ka hageja pahausksust, viidates poolte kirjavahetusele. Õige on see, et raamatupidamislikest dokumentidest arusaamine ei ole üldlevinud tarkus tavakodanike puhul, kuid hageja on selgitanud võimalust pöörduda selgituse saamiseks raamatupidaja poole ning

tja väited hagejapoolse hea usu põhimõtte vastase käitumise ja ähvardamise kohta on paljasõnalised. Eeltoodust lähtudes leiab kohus, et

tja väited selle kohta, et kuna puudub selgus põhivõlgnevuse osas, ei ole võimalik arvestada ka viivist, jätab kohus tähelepanuta. Et

tja ei täitnud lepingust tulenevaid omapoolseid raha maksmise kohustusi tähtaegselt, on

tja viivitanud nimetatud kohustuse täitmisega. See asjaolu annab hagejale õigustuse nõuda

tjalt viivist vastavalt hagiavalduses esitatud arvestusele ja selle täiendavale selgitusele. 19. TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, s.o.

tja. Lepingulise esindaja tasu on hageja arvestanud kokku 669,75 eurot (8 tundi ja 54 minutit) ning kinnitanud, et esitatud kulud on kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega.

tja on vastuväidete esitamisel leidnud, et esindaja ajaarvestuses on arvutuslik viga. Kohus leiab, et õigeks tuleb lugeda esindaja kulude detalises koosseisus 21.05.2015 menetlustoimingutele kulunud aeg mitte 0,44 minutit vaid 44 minutit, mis koos teiste menetlustoimingutega kokku on 8 tundi ja 54 minutit (3 tundi 59 min, 4 tundi 11 min ja 44 min). Lepingulise esindaja tasu taotlus lähtudes asja keerukusest ja sellele kulunud ajast on põhjendatud. Apellatsioonkaebus 20.

tja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja jätta menetluskulud hageja kanda. 21. Apellant on seisukohal, et maakohtu seisukoht, milles märgitakse, et kuna maja üldkoosoleku otsust (29.05.2012) viivise kehtestamiseks

tja ühe kuu jooksul ei vaidlustanud, ei saa antud otsust selles osas ka edasi kaevata, on vale. 22. Kohus jätab arvestamata asjaolu, et maja üldkoosolek viidi läbi kitsa huvigrupi poolt, millel puudus seaduses ettenähtud enamus

§ 19lg 2 järgi.

23. Samuti jätab kohus tähelepanuta fakti, et hageja on välistanud eelduse, et

tjal oleks olnud võimalik protokolliga tutvuda ühe kuu jooksul, kuna hagejal puudub väljund protokollide tutvustamiseks korteriomanikele. 5

§ 19lg 2 sätestatule.

See tähendab, et on võimalik viia koosolekud läbi ka ainuisikuliselt, jätta protokollid elanikele tutvustamata, et kuu möödudes saaks tehtud otsuseid juba ka rakendada, kuna on välistatud võimalus nende edasikaebamiseks seaduses sätestatud tähtaja jooksul. Ei saa ka eeldada, et korteriomanikud peaks hakkama igakuiselt tegema päringuid korterelamu valitsejale uute koosolekute toimumise ja seal vastuvõetud otsuste kohta. 25. Et kirjeldatud olukorda välistada, on seaduses nähtud ette erisus otsuse kehtetuks tunnistamise tähtajale (

§ 15

lg 4): „Otsuse kehtetuks tunnistamist saab nõuda otsuse vastuvõtmisest alates ühe kuu jooksul, välja arvatud siis, kui otsus läheb vastuollu õigusnormiga, millest ei saa korteriomanikud kokkuleppe ega otsusega kõrvale kalduda“.

1. Eeltoodust nähtub, et antud juhul ühe kuu pikkune piirang vaide esitamiseks ei kehti, kuna korteriomanikud ei saa kalduda otsuse või kokkuleppega kõrvale nõudest, et üldkoosolekul osalevatele korteriomanikele peab kuuluma üle poole kinnistusraamatusse kantud kaasomandiosadest.
2. Maakohtu seisukoht on vale, et

tja ei ole nõutud viivise suuruse ebaproportsionaalsust ega ebamõistlikku suurust tõendanud. Sest ka kohus nõustub

tjaga selles osas, et viivismäär 0,5% on tunduvalt suurem kui Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav intressimäär.

1. Võttes arvesse, et maja üldkoosoleku otsust pole 0,5% intressi kehtestamiseks – on vaid hageja ebaseaduslikult fabritseeritud dokument – siis saab viivise kohaldamisel lähtuda vaid Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatavast intressimäärast.
2. Maakohus on jätnud arvestamata asjaolu, et hageja on oma nõuet korduvalt muutnud, mis on teinud võimatuks võlgnevuse põhiosa tasumise.
3. Kohus märgib, nagu oleks olnud võimalik põhivõlga esitatud arvetelt lugeda. Tegelikkuses on arvetel esitatud nii võlgnevuse põhiosa kui ka viivis kokkuliidetud summana, mis on nimetatud „Võlgnevus perioodi alguses“.
4. Arvestades, et hageja arvestab laekunud maksetelt tasud esmalt viivise katteks ja alles seejärel põhivõla vähendamiseks, kui ülekandes pole märgitud konkreetse arve numbrit, on võlgnevuse likvideerimiseks ja edaspidiste viivisarvete vältimiseks oluline saada detailne info põhivõla aluseks olevate arvete kohta.
5. Seega, andes põhivõla suuruse kohta valet ja tavakodaniku jaoks keerulist infot, on hageja teadlikult käitunud viisil, mis välistaks arvete korrektse tasumise ja võimaldaks tal edaspidigi teenida tulu viivisarvete esitamisega.
6. Arusaamatuks jääb maakohtu seisukoht hageja õigustamiseks, millega tuuakse välja võimalust pöörduda arvete küsimuses hageja raamatupidaja poole. Kuna just raamatupidamislikud dokumendid olid valed ja hagi esitamiseks on esitatud teised andmed, siis ei saa eeldada, et raamatupidajalt oleks saanud õigemat infot tasumata arvete osas.
7. Maakohus eksib oma väites, nagu oleks

tja väited hagejapoolse hea usu põhimõtte vastase käitumise ja ähvardamise kohta paljasõnalised.

tja on tõendina esitanud kohtule ka kirja, milles hageja

tjat ähvardab (

tja vastus 23.03.2014, lisa nr 6). 35. Nii on hageja selgelt püüdnud kallutada

tjat tasuma viivist meetoditega, mis on käsitletavad pahauskse käitumisena. Vastus apellatsioonkaebusele 36. Vastustaja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata. 6

tja apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt. 38. 25.09.2015 toimunud kohtuistungil võttis

tja õigeks, et hageja on õigustatud

tjalt viivist nõudma ning, et hageja arvestused tasumisega viivitatud summade ja viivitatud päevade arvu osas on õiged. 39. Seega puudub poolte vahel vaidlus alljärgnevas: -

tja on aadressil Paide, Kure 9-16 asuva korteriomandi omanik -

tja jäi hageja esitatud hooldus ja halduskulude ning kütte, vee- ja kanalisatsiooniteenuste arvete, kokku põhisummas 326,53 euro, tasumisega viivitusse. - Maakohtus toimunud menetluse jooksul tasus

tja hagejale põhivõlgnevuse summas 326,53 eurot. - Hageja oli õigustatud

tjalt nõudma hooldus ja halduskulude ning kütte, vee- ja kanalisatsiooniteenuste arvete tasumist, samuti arvete tasumisega viivitamisel viivist. 40. Poolte vahel on vaidlus selles, millise määraga saab hageja

tjalt viivist nõuda. Hageja leiab, et tal on õigus arvestada viivist määraga 0,5 %, kuna 29.05.2012 korterelamu Paide, Kure 9 korteriomanike kordus-üldkoosoleku protokolli otsuse p 6.34 järgi võtsid korteriomanikud vastu otsuse, et juhul, kui korteriomanik jätab tähtaegselt tasumata või tasub mittetäielikult majanduskulusid, kohustub ta maksma valitsejale viivist arvestusega 0,5 % nõuetekohaselt tasumata summalt päevas. Valitsejal on õigus makstud summast esimeses järjekorras maha arvestada tasumisele kuuluv viivis.

tja leiab, et nimetatud korteriomanike üldkoosoleku otsus on tühine, kuna üldkoosolekust ei võtnud osa korteriomanikud kellele kuulub üle poole kinnistusraamatusse kantud kaasomandiosadest. 41. Maakohus leidis, et kuna

tja ei vaidlustanud korteriomanike 29.05.2012 üldkoosoleku otsust ühe kuu jooksul otsuse vastuvõtmisest vastavalt

§ 15

lg-le 4, siis on üldkoosolekul vastuvõetud otsused

tjale kui korteriomanikule täitmiseks kohustuslikud. Ringkonnakohus maakohtu seisukohaga ei nõustu. 42. Lähtudes

§ 8

lg 1 esimesest lausest, § 12 lg-st 1 ja § 16 lg 1 esimesest lausest, võivad korteriomanikud elamu valitsemise ja kasutamise korraldamisel sõlmida põhimõtteliselt igasuguseid kokkuleppeid, kui seadus seda ei välista. Korteriomanike kui kaasomanike kokkulepete kehtivust tuleb hinnata tehingu kehtivuse üldsätete järgi, st eelkõige tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 84 jj alusel. 43. Tavakasutuse ja tavapärase valitsemise piires võivad korteriomanikud

§ 11

lg 1, § 12 lg 2 ning § 15 lg-te 3 ja 6 järgi otsustada küsimusi ka häälteenamusega.

§ 15

lg 4 järgi saab otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda otsuse vastuvõtmisest alates ühe kuu jooksul, välja arvatud siis, kui otsus läheb vastuollu õigusnormiga, millest ei saa korteriomanikud kokkuleppe ega otsusega kõrvale kalduda. See tähendab ringkonnakohtu arvates seda, et juhul kui seaduse järgi on nõutav, et otsus tuleb vastu võtta korteriomanike häälteenamusega, kuid korteromanike häälteenamusega otsust vastu võetud ei ole, siis ei tule seda otsust vaidlustada ning lähtuda tuleb seaduses sätestatust. Seega on käesolevas vaidluses korteriomanike otsuse kehtivuseks vajalik järgmiste tingimuste täitmine: -otsustatud küsimuse lahendamine on korteriomanike pädevuses; -üldkoosolekul osalevatele korteriomanikele kuulub üle poole kinnisturaamatusse kantud kaasomandiosadest. 7

tja osutanud, et korterite 13, 15 ja 17 nimel on osalejaks olnud üks ja sama isik, kuigi nimetatud korterite omanikud on kinnistusregistri järgi erinevad.

tja väidete kohaselt ei saa 29.05.2012 üldkoosolek olla korduskoosolek kuna enne seda koosolekut ei toimunud. 45. Asja materjalidest nähtuvalt leidis hageja, et

tja ei saa vastuväiteid korteriomanike üldkoosolekule esitada, sest tähtaeg selleks on möödunud.

tja väitele kvoorumi puudumise kohta ja väite kohta, et tegemist ei saanud olla korduskoosolekuga, hageja seisukohta ega

tja väiteid ümberlükkavaid tõendeid ei esitanud. 46. TsÜS § 87 järgi on seadusest tuleneva keeluga vastuolus olev tehing tühine, kui keelu mõtteks on keelu rikkumise korral tuua kaasa tehingu tühisus, eelkõige juhul, kui seaduses on sätestatud, et teatud tagajärg ei tohi saabuda.

§ 19

lg 2 järgi on üldkoosolek otsustusvõimeline, kui selles osalevatele korteriomanikele kuulub üle poole kinnistusraamatusse kantud kaasomandiosadest. Käesolevas asjas ei ole tõendamist leidnud, et 29.05.2012 korteriomanike üldkoosolek oli otsustusvõimeline. Sellest tulenevalt ei tohtinud üldkoosolek otsuseid vastu võtta ning seetõttu on korteriomanike üldkoosoleku otsus, millega hagejale anti õigus nõuda arvete tasumisega viivist määraga 0,5 % tühine. 47.

tja võttis õigeks et hagejal on õigus nõuda viivist seadusjärgses määras.

tja avaldas, et hageja arvestused tasumisega viivitatud summade ja viivitatud päevade arvu osas on õiged.

1. VÕS § 113 lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Võlaõigusseaduse § 94 lg 1 nimetatud Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne
2. jaanuari 2015 oli 0,05 %; enne juulit 2014 oli 0,15 %, enne 01.01.2014 oli 0,25 % ja enne 01.07.2013 oli 0,50 %. Hageja viivisearvestuse järgi on viivist arvestatud ajavahemiku 31.10.2013-31.01.
3. Kuigi Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär on nimetatud ajavahemikul muutunud on ühe päeva seadusjärgne viivisemäär nimetatud ajavahemikul ikkagi 0,02 % (arvestades 2 kohta peale koma). Sellest tulenevalt moodustub

tja viivisevõlgnevus järgmiselt arve TE308827 eest kokku 11,27 eurot, arve TE 403662 eest 4,80 eurot, arve TE 406728 eest 3,08 eurot, arve TE 407672 eest 1,23 eurot, arve TE 305755 eest 1,47 eurot, arve TE 306423 eest kokku 3,37 eurot, arve TE 307982 eest kokku 14,74 eurot, arve TE 409881 eest 0,15 eurot, arve TE 410824 eest 0,96 eurot ja arve TE 411725 eest 0,05 eurot. Kokku seega 42 eurot. Menetluskulude jaotus 49. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. 50. Maakohus otsustas hagi rahuldada osaliselt. Samas leidis maakohus, et hageja menetluskulud maakohtus peab kandma

tja, viidates TsMS § 162 lg-le 1. Käesolevas asjas leidis ringkonnakohus, et maakohus rahuldas õigesti hagi osaliselt, kuid

tjalt tuleb hageja kasuks välja mõista väiksem viivisesumma kui maakohus 8

tja vastu põhinõude summas 326, 53 eurot ja viivisenõude põhinõude aluseks olnud haldusteenuste arvete maksmisega viivitamise tõttu summas 356,16 eurot ning viivise hagiavalduse esitamise ajaks tasutud, kuid tasumisega viivitatud haldusteenuste arvetelt summas 257,58 eurot. Asjas puudub vaidlus, et peale hagiavalduse kättesaamist tasus

tja põhivõla. Ringkonnakohus leidis eeltoodust tulenevalt, et hageja viivisenõue oli põhjendatud vaid osaliselt. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Arvestades vaidluse asjaolusid maakohtus,

tja poolt võlgnevuse tasumist peale hagiavalduse esitamist, hageja põhjendatud viivise suurust leiab ringkonnakohus, et poolte menetluskulud maakohtus tuleb jätta poolte endi kanda. 51. Arvestades

tja apellatsioonkaebuse rahuldamise ulatust jätab ringkonnakohus lõppkokkuvõttes hageja menetluskulu ringkonnakohtus tema enda kanda,

tja menetluskulud ringkonnakohtus 20 % ulatuses tema enda kanda ja 80 % ulatuses hageja kanda. 52.

tja menetluskulude nimekirja kohaselt on

tja menetluskuludeks ringkonnakohtus õigusabikulud summas 192 eurot vastavalt OÜ Sikuti Advokaadibüroo arvele ja riigilõiv summas 125 eurot. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Käesolevast tsiviilasjast ei nähtu ringkonnakohtu arvates, et

tjat on esindanud kohtumenetluses advokaat. Kuna advokaat pole menetluses

tjat esindanud ei kuulu OÜ Sikuti Advokaadibüroo arvel märgitu hüvitamisele. Seega on

tja menetluskuluks apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõiv summas 125 eurot. Arvestades menetluskulude jaotust tuleb hagejalt

tja kasuks välja mõista menetluskulud summas 100 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu /allkirjastatud digitaalselt/ Tiit Kollom /allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm 9