3-15-716/15

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Enno Loonurm Otsuse tegemise aeg ja koht

1. november 2015; Tallinna Halduskohus Haldusasja number 3-15-716 Haldusasi O. L kaebus Sotsiaalkindlustusameti 20.02.2015 otsuse nr 01257 tühistamiseks ja soodustingimustel vanaduspensioni määramist kohustava ettekirjutuse tegemiseks Asja läbivaatamise vorm Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Kaebuse esitaja – O. L, lepinguline esindaja vandeadvokaat Andres Rüütel; Vastustaja – Sotsiaalkindlustusamet, volitatud esindaja Silvia Azojan RESOLUTSIOON Rahuldada kaebus ning tühistada Sotsiaalkindlustusameti 20.02.2015 otsus nr 01257; Kohustada Sotsiaalkindlustusametit kaebaja 16.10.2014 soodustingimustel vanaduspensioni määramise avaldust uuesti läbi vaatama; Mõista Sotsiaalkindlustusametilt O. L kasuks menetluskuluna välja 336 eurot Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Otsuse avalikult teatavakstegemise päev on 19.11.
2. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui selles ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
3. O. L esitas 16.10.2014 Sotsiaalkindlustusametile avalduse soodustingimustel vanaduspensioni määramiseks soodustingimustel vanaduspensionide seaduse (SVPS) § 1 punkti 2 alusel.
4. Sotsiaalkindlustusameti 20.02.2015 otsusega nr 01257 jäeti O. Lle soodustingimustel vanaduspension määramata. Vastustaja leidis, et töötamine ajavahemikus 01.02.1982-01.02.1991 Haapsalu KEK-i viimistlusjaoskonnas töödejuhatajana ja peale Haapsalu KEK-i viimistlusjaoskonna likvideerimist moodustatud AS-s Tevi (alates 19.05.1997 OÜ Tevimõisa) perioodil 01.02.199128.02.2007 ei ole vastavuses Sotsiaalministeeriumi selgitusega ehituse tööjuhatajatele (erialakood 24441) soodustingimustel vanaduspensioni määramise rakendamisest (tl 9-10).
5. O. L esitas 20.03.2015 Tallinna Halduskohtule kaebuse soodustingimustel vanaduspensioni määramise õigust andva staaži tõendamiseks (tl 6-8).
6. Tallinna Halduskohtu 21.04.2015 määrusega jäeti kaebus käiguta, et O. L saaks muuhulgas täpsustada perioodi, mille kohta üks või teine tunnistaja on valmis ütlusi andma ning esitada vajaduse korral ka täiendava tunnistaja või täiendavate tunnistajate andmed (tl 22-23).
7. Kaebaja vastas kohtumäärusele 05.05.2015 ja teatas, et loobub taotlusest tuvastada soodusstaaž töötamisel OÜ-s Tevimõisa perioodil 01.02.1997-28.02.2007 ja jääb perioode 01.02.1982-01.02.1991 ja 01.02.1991-19.05.1997, kokku 15 aastat, 4 kuud ja 18 päeva, puudutava nõude juurde (tl 25-27).
8. Tallinna Halduskohtu 18.05.2015 määrusega võeti kaebus soodustingimustel vanaduspensioni määramise õigust andva staaži tõendamiseks menetlusse (tl 31). Vastustaja esitas 12.06.2015 omapoolse vastuse kaebuse kohta (tl 94-95).
9. Kaebaja esitas 18.09.2015 kaebuse täienduse ja selgitas, et formuleerib kaebuse nõude ringi, arvestades, et eesmärki on võimalik lihtsamalt saavutada tühistamis- ja kohustamiskaebusega (tl 107).
10. Tallinna Halduskohtu 23.09.2015 määrusega loeti kaebus muudetuks. Kaebuse lõplikuks nõudeks jäi Sotsiaalkindlustusameti 20.02.2015 otsuse nr 01257 tühistamise ja soodustingimustel vanaduspensioni määramist kohustava ettekirjutuse tegemise nõue. Kohus võimaldas selles osas veel ka vastustajal vastata (tl 109).
11. Sotsiaalkindlustusamet esitas täiendava seisukoha 14.10.
13. Tallinna Halduskohtu 19.10.2015 määrusega määrati asi läbivaatamiseks kirjalikus menetluses. Sama määrusega anti menetlusosalistele vastavad tähtajad täiendavate taotluste, selgituste või menetlusdokumentide esitamiseks ning nendele vastamiseks (tl 120). KAEBUSE SISU JA TAOTLUS
14. Kaebaja selgitas, et on töötanud alates 01.02.1982 tööjuhatajana ning vajaminev soodusstaaž 12 aastat ja 6 kuud täitus juba AS-s Tevi tööjuhatajana töötamise ajal 31.07.
15. Kokku töötas O. L tööjuhatajana tervistkahjustavates tingimustes töötamise ajal Haapsalu KEK-is 01.02.1982 01.02.1991 ning AS-s Tevi 01.02.1991 -19.05.
16. Kokku tuleb kaebajal soodusstaaži kestvus 15 aastat 4 kuud ja 18 päeva. Nimetatud asjaolu on tõendatud tööraamatu kannetega. Tööraamatu kannete kohaselt on töötanud tööjuhatajana sisuliselt ühe ja sama tööandja juures. Kõik kaebaja töösuhted on lõppenud ettevõtte reorganiseerimisega ning kaebuse esitaja on jätkanud töötamist samal ametikohaltööjuhatajana. Seega on O. L isik, kes on töötanud Eesti Vabariigi Valitsuse 16.07.1992 määrusega nr. 206 kinnitatud „Soodustingimustel vanaduspensionide õigust andvate tervistkahjustavate ja raskete töötingimustega tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelu nr. 2“ osa XVII Hoonete ja rajatiste ehitus, rekonstrueerimine, ümberseadistamine, restaureerimine ja remont, erialakoodi 24441 alusel tööjuhatajana. 2
17. Vastavalt Sotsiaalkindlustuseameti 20.02.2015 otsusele nr. 01257 oli kaebuse esitajal vajalik tööstaaž olemas, kuid antud tööstaažist ei jätku „kvalitatiivselt.“ Loetelud töötati välja Nõukogude Liidus kehtinud soodustingimustel vanaduspensionile õiguse andnud nimekirjade alusel. NSVL Ministrite Kabineti 26.01.1991 määrus 10 järgi oli ehituse tööjuhatajal õigus soodustingimustel siis, kui ta juhatas töölisi, kellest vähemalt 50 % oli õigus sellisele pensionile. Isik peab igapäevaselt töötama ehitataval objektil ning vahetult juhatama brigaadid või jaoskonda, kus esinevad ametikohad, millel töötamine arvestatakse soodustingimustel vanaduspensioni õigust andva staaži hulka.
18. Sotsiaalkindlustusamet on kaebajast aru saanud ebaõigesti. Nimelt töötasid kaebaja alluvuses mitte ainult krohvijad, vaid ka maalrid, sest lõppviimistluse hulka käivad nii maalritööd kui ka krohvitööd. Kaebaja alluvuses töötasid lubjakustutajad, rull- ja tükkematerjalidest katuse panijad, maalrid. Tööde tegemisel kuulusid kaebaja pädevusse viimistlustööd, mille puhul on tööülesannete ring suhteliselt piiratud. Krohvi, maalritööd, lupjamistööde ning katusekattetööde puhul oli isikute ring, kes said olla üldse vajalikud sooduspensioni õigust andvate tööde suhtes, piiratud. Lisaks eeltoodule märgib kaebaja, et valdava osa tööajast viibis ta objektil, välja arvatud see aeg, mil ta tegeles aruannete koostamisega ja materjalide tellimisega, aga ka materjalide kuluks kandmisega. VASTUSTAJA SEISUKOHT
19. Vastustaja selgitab, et Sotsiaalministeerium on 05.12.2014 andnud nimekirja nr 2 peatükk XVII koodi 24441 rakendamiseks selgituse, mille kohaselt on õigus sellele pensionile ainult täistööajaga seda tööd tegijal ning ehituse tööjuhataja peab selleks, et tal tekiks õigus soodustingimustel vanaduspensionile, igapäevaselt töötama ehitataval objektil ning vahetult juhatama brigaadi või jaoskonda, kus on ametikohad, millel töötamine arvatakse sooduspensionile õigust andva staaži hulka. Samuti tuleb hinnata, kas isiku töö vastab nimekirja nr 2 koostamise ja kinnitamise aja töödejuhataja töö sisule. Arvestada tuleb asjaolu, et tol ajal olid ehitusorganisatsioonid suured asutused ning tegid tööd suurobjektidel, st tänastes tingimustes tootmis- ja ärihooned, korruselamud, koolid, lasteaiad, vabariiklikud ja maakondlikud teed jne. Tööraamatus olevate kannete kohaselt töötas kaebaja perioodil 01.02.1982-31.01.1991 Haapsalu KEK viimistlusjaoskonnas töödejuhatajana ja perioodil 01.02.199118.05.1997 AS-s Tevi töödejuhatajana. AS Tevi dokumentide hoidja poolt O. L AS-s Tevi täistööajaga töödejuhatajana töötamise kohta väljastatud andmetest nähtub, et O. L juhendas 1991-1993 ehitatavatel objektidel (objektide nimekiri kohtule edastatud pensionitoimikus) krohvijate brigaadi.
20. Kaebaja pensioniavalduse menetlemisel kogutud dokumentidest ei nähtu, et kaebaja töötas ehitatavatel objektidel, juhatades vahetult brigaadi või jaoskonda, mille koosseisus olid ametikohad, millel töötamine arvatakse sooduspensionile õigust andva staaži hulka ja et kaebaja oleks töötanud töödejuhatajana objektidel, millel töötamine annab õiguse sooduspensionile. Dokumentaalsetest tõenditest ei nähtu, et kaebaja oleks täitnud täistööpäeva ulatuses tööülesandeid, mida peeti silmas nimekirjade koostamisel ja mis annavad õiguse soodustingimustel vanaduspensionile koodi 24441 alusel. Seega on kaebaja puhul nimekirja nr 2 peatükk XVII koodi 24441 alusel sooduspensioni saamiseks täitmata eespoolnimetatud teine ja kolmas eeldus. Sooduspensioni saamiseks peavad olema täidetud kõik eeldused, s.t kui kasvõi üks eeldus on isiku puhul täitmata, ei teki tal õigust sooduspensionile.
21. Täiendavas 14.10.2015 seisukohas (tl 111-113) selgitab vastustaja, et kohtupraktikas on soodustingimustel vanaduspensioni eesmärgina nähtud vajadust kompenseerida pikaajaline kokkupuude kahjulike mõjuritega ning peetud oluliseks, et töötamine tervistkahjustavates või rasketes tingimustes oleks toimunud täistööaja ulatuses. Samuti on kohtupraktikas asutud seisukohale, et soodustingimustel vanaduspensioni saamiseks peavad olema täidetud kõik määruse nr 206 lisaks olevas nimekirjas konkreetse koodi all nimetatud töö (ametikoha) eeldused. Seega peab O. L 3 vaidlusaluste perioodide soodusstaaži hulka arvamiseks olema töötanud täistööajaga töödejuhatajana, kes töötas igapäevaselt täistööajaga ehitataval suurobjektil, juhatades vahetult brigaadi või jaoskonda, kus on ametikohad, millel töötamine arvatakse sooduspensionile õigust andva staaži hulka. Vastustaja märgib, et Tallinna Halduskohtule haldusasjas 3-15-1187 koodi 24441 rakendamise kohta antud täiendavas selgituses on Sotsiaalministeerium täpsustanud, et vaid töödejuhatajal, kes juhendab ja vastutab kogu suurehituse valmimise eest (ehitamine, rekonstrueerimine ja kapitaalremont), tekib õigus soodustingimustel vanaduspensionile. Samas dokumendis selgitab Sotsiaalministeerium töödejuhataja tervistkahjustavate tingimuste kohta, et asjaolu, mille kohaselt üheks soodustingimustel vanaduspensioni saamise tingimuseks on nõue, et töödejuhataja alluvuses pidid olema töötajad, kellel on õigus soodustingimustel vanaduspensionile, viitab töödejuhataja samadele tervistkahjustavatele töötingimustele, mis alluvatelgi. Arvestades eeltoodut on O. L puhul täitmata nõue, mille kohaselt peab soodustingimustel vanaduspensioni saamiseks nimekirja nr 2 alusel olema töötanud vähemalt 12 aastat ja 6 kuud soodustingimustel vanaduspensionile õigust andval ametikohal. KOHTU PÕHJENDUSED
22. Käesolevas haldusasjas on vaidlustatud Sotsiaalkindlustusameti 20.02.2015 otsust nr 01257, millega jäeti kaebajale soodustingimustel vanaduspension määramata ning taotletud selle tühistamist, samuti soodustingimustel vanaduspensioni määramist kohustava ettekirjutuse tegemist. Kaebaja leiab, et vastustaja on teda valesti mõistnud.
23. Nähtuvalt Sotsiaalkindlustusameti 20.02.2015 otsusest nr 01257 oli kaebaja taotlenud soodustingimustel vanaduspensioni määramist SVPS § 1 punkti 2 alusel kui isik, kes on töötanud Eesti Vabariigi Valitsuse 16.07.1992 määrusega nr 206 kinnitatud „Soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate tervistkahjustavate ja raskete töötingimustega tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelu nr 2“, osa XVII „Hoonete ja rajatiste ehitus, rekonstrueerimine, ümberseadistamine, restaureerimine ja remont“, erialakoodi 24441 alusel tööjuhatajana. Soodustingimustel vanaduspensioni määramiseks lähtuvalt SVPS § 1 punktist 2 on vajalik vähemalt 12 aasta ja 6 kuu pikkune soodusstaaž. O. L on märkinud kaebuses, et tema tööstaaž töödejuhatajana oli ajavahemikul 01.02.1982 kuni 19.05.1997 Haapsalu KEK-s ning AS-s Tevi kokku 15 aastat 4 kuud ja 18 päeva (tl 107). Selles iseenesest ei ole ka vaidlust, kuid Sotsiaalkindlustusamet on asunud oma 20.02.2015 otsuses nr 01257 seisukohale, et erialakoodi 24441 alusel soodustingimustel vanaduspensioni määramise õigust andvate tervistkahjustavate ja raskete töötingimustega tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtadel töötamisel on ehitatavate hoonete osas peetud silmas eelkõige suurehitisi (koolid, lasteaiad, tootmis- ja ärihooned, korruselamud) ja et nendes hoonetes sanitaarremondi tegemine soodustust ei anna. Vaidlustatud haldusaktis on märgitud, et kaebaja küll töötas ajavahemikul 01.02.1982 kuni 01.02.1991 Haapsalu KEK-i viimistlusjaoskonnas töödejuhatajana ning perioodil 01.02.1991 kuni 28.02.2007 AS-s Tevi (alates 19.05.1997 OÜ Tevimõisa) täistööajaga krohvijate brigaadi töödejuhatajana, kuid nimetatud ametikohad ei ole vastavuses Sotsiaalministeeriumi selgitusega ehituse tööjuhatajale soodustingimustel vanaduspensioni määramise rakendamise kohta, mistõttu ei ole ka soodustingimustel vanaduspensioni määramise õigust andev 12 aasta ja 6 kuu soodusstaaži olemasolu tõendatud. Seejuures on lähtutud Sotsiaalministeeriumi
24. aasta selgitusest, mille kohaselt pidi ehituse töödejuhatajale soodustingimustel pensioni määramise puhul olema tegemist nimelt suurobjektidega ja et sanitaarremondi tegemine soodustust ei anna (tl 98).
25. Lähtuvalt eeltoodust ei ole antud juhul tegemist otseselt staaži tõendamise küsimusega ega tunnistajate ülekuulamise vajadusega. Sotsiaalministri 27.12.2012 määrusega nr 59 kehtestatud „Pensioniõigusliku staaži tõendamiseks vajalike dokumentide loetelu, nõuded dokumentidele ja pensioniõigusliku staaži arvestamise erisused“ paragrahvi 28 kohaselt on tunnistajate ütluste alusel 4 võimalik tõendada pensioniõigusliku staaži hulka arvatava tegevuse aega üksnes juhul kui dokumendid pensioniõigusliku staaži või selle eri perioodide kohta ei ole säilinud ja selle kohta on arhiiviteatis või muu pädeva asutuse poolt väljastatud tõend. Antud juhul on tööraamat säilinud ning vaidlust ei ole ka kannete õigsuses. Vaidlustatud haldusaktis on märgitud, et O. L töötas perioodil 01.02.1991 kuni 28.02.2007 täistööajaga, millest järeldub, et sooduspensionile õiguse tekkimise see eeldus on samuti täidetud. Mis puutub täistööajaga töötamisse, siis seda tulebki alati eeldada kui Sotsiaalkindlustusametil ei ole lisada vastupidist tõendavaid materjale. Seonduvalt eeldusega, mille kohaselt pidid vahetult juhatatavas brigaadis olema ka ametikohad, millel töötamine arvatakse sooduspensionile õigust andva staaži hulka, nähtub Sotsiaalkindlustusameti kirjalikust vastusest, et perioodil 1997-2007 töötas OÜ-s Tevimõisa 3-8 töölist, millest omakorda peaks järelduma, et kaebaja ei juhatanud sellist brigaadi, kus on ametikohad, millel töötamine arvatakse sooduspensionile õigust andva staaži hulka (tl 111). Samas ei ilmne sellist seisukohta vaidlustatavalt haldusaktilt. Sotsiaalkindlustusameti 20.02.2015 otsuse nr 01257 esimesel leheküljel on selgitatud, et täiendavat töölepingut nõuti kaebaja töötamise kohta OÜ-s Tevimõisa ja et nähtuvalt aastate 2000-2004 kohta esitatud töötasulehtedelt oli vormistatud eelnimetatud osaühingusse tööle (ainult) juhataja, töödejuhataja, kaks ehitustöölist ning ehitusmaaler. Aga isegi sel juhul, kui vastustaja seisukoht ühe sooduspensioni saamise õiguse tekkimise eelduse puudumisest oli selles kontekstis õige, siis on jäetud tähelepanuta see, et kaebaja tööstaaž töödejuhatajana oli ajavahemikul 01.02.1982 kuni 19.05.1997 Haapsalu KEK-s ning AS-s Tevi kokku üle 15 aasta, mis on enam kui seaduse kohaselt nõutav 12 aasta ja 6 kuu suurune minimaalne soodusstaaž. Seega ei saanud jätta soodustingimustel vanaduspensioni määramata pelgalt selle võimaliku vaieldavuse pinnalt, mis seostub töötamisega OÜ-s Tevimõisa ning selles osas on vaidlustatavas haldusaktis oluline kaalutlusviga. Lisaks eelnimetatule on jäetud kaebaja taotlus rahuldamata Sotsiaalministeeriumi
26. aasta selgituse tõttu, leides, et tegemist pidi olema nimelt suurehitistega ja et sanitaarremondi tegemine soodustust ei anna. Lähtuvalt eeltoodust on vaja hinnata ka Sotsiaalministeeriumi selgituse tähendust ning vastustaja sellekohaste kaalutluste õiguspärasuse küsimust.
27. Vabariigi Valitsuse 16.07.1992 määrusega nr 206 kinnitatud „Soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate tervistkahjustavate ja raskete töötingimustega tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelust nr 2“ ei saa siiski tuletada seda, et töödejuhatajana töötamisel kolhoosides või sellistel objektidel, mida ei loeta tavatähenduses suurobjektideks, ei võiks olla tegemist soodustingimustel vanaduspensionile õigust andva tervistkahjustavate ja raskete töötingimustega tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtadega. Ministeeriumi selgitusega ei saa muuta Vabariigi Valitsuse määrusega kinnitatud põhimõtteid. Eelnimetatud loetelu nr 2 seitsmeteistkümnes osa on pealkirjastatud hoonete ja rajatiste ehitusena, rekonstrueerimisena, ümberseadistamisena, restaureerimisena ja remondina. Seega ei ole tegemist üksnes suuremahulise ehitustegevusega või ehitustegevusega suurehitistel, vaid ka võimalike remonttöödega ja ka sanitaarremondiga, mis on üldreeglina mõnevõrra väiksema mahuga. Põhimõtteliselt võiks määrata soodustingimustel vanaduspensioni ka siis, kui isik on muude eelduste täidetavuse korral tegelenud näiteks ainult remonttöödega või restaureerimisega. Vastustaja seisukohtadest ei selgu miks peaks suhtuma restaureerimisse või ümberseadistamisse või hoonetes teostatavasse remonti erinevalt pelgalt seetõttu, et ühed on nõndanimetatud suurehitised ja teised mitte ja milles võiks väljenduda põhimõtteline erinevus kui ühe suurehituse asemel toimub taoline tegevus sama perioodi jooksul mitmel väiksemal objektil ja töötingimused ning selle sisu on sarnane. Soodustingimustel vanaduspensioni määramise tingimusi on võimalik muuta, kuid see ei saa toimuda mitte selgituste teel, vaid sama tasandi õigusaktiga. Haldusasjas 3-08-2146, mis puudutas samuti vaidlust seonduvalt soodustingimustel vanaduspensioni määramise eelduste täidetavusega, märkis Tallinna Ringkonnakohus 26.01.2010 lahendi punktis 12, et Vabariigi Valitsus ei ole määruse nr 206 muutmise võimalust kasutanud ega näinud vajadust soodustingimustel vanaduspensioni saamise aluseid muuta ning Sotsiaalkindlustusamet ja ministeerium ei saa Vabariigi Valitsuse asemel määruse nr 206 5 reguleerimisala kitsendada. Tartu Ringkonnakohtu 03.07.2015 otsuse punktis 18 haldusasjas nr 3-132422 on asutud seisukohale ning selgitatud seonduvalt ühe soodustingimustel vanaduspensioni määramist puudutava vaidlusega, et kohtutele Sotsiaalministeeriumi selgitused siduvad ei ole. Lähtuvalt eeltoodust tuleb Sotsiaalkindlustusameti 20.02.2015 otsus nr 01257 selles esinevate diskretsioonivigade tõttu tühistada.
28. Kaebaja on taotlenud lisaks tühistamisnõudele ka 16.10.2014 esitatud avalduse pinnalt soodustingimustel vanaduspensioni määramist kohustava ettekirjutuse tegemist. Kaebuse muutmise avalduses on see küll mõnevõrra detailsemalt formuleeritud (tl 107), kuid kokkuvõttes ei ole see siiski olemuslik, sest HKMS § 41 lg 3 kohaselt võib kohus kohustamiskaebuse rahuldamisel kohustada vastustajat nii haldusakti andma või toimingut tegema kui ka haldusakti andmist või toimingu tegemist uuesti otsustama. Seega, sõltumata sellest kui konkreetset ettekirjutust on kaebaja soovinud, on sisuliselt tegemist ühe ja sama nõudega ning vastava haldusakti andmisele suunatud kaebusega. Kuigi vaidlustatud haldusakti pinnalt soodustingimustel vanaduspensioni määramata jätmise sisulisi põhjuseid otseselt ei nähtu, peaks Sotsiaalkindlustusametile mõningane kaalutlusruum siiski jääma ning seetõttu tuleb kohustada vastustajat käesolevas lahendis esitatud selgitusi arvestades kaebaja 16.10.2014 avaldust uuesti läbi vaatama.
29. Halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Antud juhul on otsus vastustaja kahjuks. Menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kirjalikus menetluses esitatakse need kohtu poolt määratud tähtaja jooksul (HKMS § 109 lg 1). O. L on vastavad dokumendid tähtaegselt esitanud (tl 131-136). Kaebaja taotleb 336 euro ulatuses õigusabikulude väljamõistmist vastustajalt. Kaebaja poolt nimetatud õigusabikulu ei saa ülemääraseks pidada. Õigusabikulule kui sellisele ei ole ka vastustaja vastu vaielnud. Seega on vastustajalt väljamõistetavaks menetluskuluks 336 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Enno Loonurm Kohtunik 6