← Eesti

2-14-52818/44

Obsah (11)§ 153§ 173§ 65§ 22§ 157§ 158§ 171§ 23§ 172§ 177§ 5

2-14-52818 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Ifret Mamedguseinov Määruse tegemise aeg ja koht Rakvere, 28. oktoober 2015 kell 12.00 Tsiviilasja number 2-14-52818 Tsiviilasi Erkki Sepp’a avaldus

§ 153

lg 1 p 2 sätestatud II rahuldamisjärgu nõuded kokku 13 924.89 eurot, sh: 1) Eesti Vabariik (Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu) 3 406.82 eurot, jaotus 24.46%; 2) Salva Kindlustuse AS 977.06 eurot, jaotus 7.02%; 3) Vändra Tarbijate Ühistu 1 258.41 eurot, jaotus 9.04%; 4) Credit Union OÜ 399.40 eurot, jaotus 2.87%; 5) H T 1 156.00 eurot, jaotus 8.30%; 6) Kohtutäitur Kristiina Feinman 450.63 eurot, jaotus 3.23%; 7) Riigimetsa 1

(6)2-14-52818 Majandamise Keskus 3 841.54 eurot, jaotus 27.59%, 8) Eesti Vabariik (Politsei- ja Piirivalveameti kaudu) 2 435.03 eurot, jaotus 17.49%.
  1. Vabastada Reet Relvik (pankrotis) Erkki Sepp’a pankrotihalduri kohustustest.
  2. Määrata riigi vahenditest OÜ-le Reet Relviku Õigusbüroo (arveldusarve EE161010502001977002) pankrotihalduri tasu 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79.40 eurot, kokku koos käibemaksuga 476 (nelisada seitsekümmend kuus) eurot 40 senti.
  3. Algatada (pankrotis) Erkki Sepp’a kohustustest vabastamise menetlus ja kohustada Erkki Sepp’a täitma usaldusisiku kohustusi.
  4. Kohustada Erkki Sepp’a tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima.
  5. Kohustada Erkki Sepp’a viivitamatult teatama kohtule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.
  6. Kohustada Erkki Sepp’a üks kord aastas, iga aasta maikuu viimasel tööpäeval, esitama kohtule aruandeid oma tulude ning tuludest võlausaldajatele välja makstud summade kohta või mittemaksmise põhjuste kohta.
  7. Võlgnikul on õigus jätta endale 25% töö- või teenistussuhtest või ettevõtlusest saadud tulust. Võlgnik ei pea üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet (

§ 173lg 5).

Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud üle andma poole.

  1. Saata kohtumäärus pankrotihaldurile teadmiseks ja pankrotivõlgnikule täitmiseks.
  2. Saata kohtumäärus pärast jõustumist Riigi Tugiteenuste Keskusele määruse resolutsiooni punkti
  3. osas täitmiseks.
  4. Avaldada kohtumääruse resolutsiooni punktid 1-9 väljaandes Ametlikud Teadaanded ühel korral. Edasikaebamise kord Pankrotivõlgnikul on õigus esitada kohtumääruse peale määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul, alates määruse kättetoimetamisest. Haldur ei või võlgniku nimel määruskaebust esitada ega võlgnikku määruskaebuse läbivaatamisel esindada. ASJAOLUD
  5. Viru Maakohtu 12.11.2014 kohtumäärusega kuulutati välja Erkki Sepp’a pankrot ja nimetati pankrotihalduriks Reet Relvik.
  6. Viru Maakohtu 16.06.2015 kohtumäärusega kinnitati jaotusettepanek. 2

(6)2-14-52818 AJUTISE HALDURI ARUANNE
  2. augustil 2015 esitas pankrotihaldur kohtule

§ 65

lg 11, § 158 lg 4, § 171 alusel aruande ja taotluse pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu. Taotluse kohaselt kokku esitati pankrotimenetluses 8 nõudeavaldust nõuetega summas 13 924.89 eurot. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimus 01.12.2014. Võlgnik nõuetele vastuväiteid ei esitanud. Nõuete kaitsmise koosolekul 06.04.2015 tunnustati

§ 153

lg 1 p 2 sätestatud II rahuldamisjärgu nõuded kokku 13 924.89 eurot, sh: 1) Eesti Vabariik RTK kaudu 3 406.82 eurot, jaotus 24.46%; 2) Salva Kindlustuse AS 977.06 eurot, jaotus 7.02%; 3) Vändra Tarbijate Ühistu 1 258.41 eurot, jaotus 9.04%; 4) Credit Union OÜ 399.40 eurot, jaotus 2.87%; 5) H T 1 156.00 eurot, jaotus 8.30%; 6) Kohtutäitur Kristiina Feinman 450.63 eurot, jaotus 3.23%; 7) Riigimetsa Majandamise Keskus 3 841.54 eurot, jaotus 27.59%, 8) Eesti Vabariik PPA kaudu 2 435.03 eurot, jaotus 17.49%. Rahaliste vahendite puudumise tõttu pankrotiminetluses ei ole võlausaldajate üldse raha välja makstud.

  1. Haldur on läbi viinud seadusega ettenähtud koosolekud ning teostanud vajalikud toimingud pankrotimenetluse läbiviimiseks. Haldur on kulutanud eelnimetatud ülesannete täitmiseks minimaalselt 12 tundi. Pankrotihaldur on täitnud pankrotiseadusest tulenevad kohustused, kuid menetlust jätkata ei ole võimalik pankrotivara ja rahaliste vahendite puudumise tõttu.
  2. Kohtuga seoses olevaid menetluskulusid ei ole. Hagisid esitatud ei ole ja haldur ei kavatse hagi esitada. Halduri arvates on Erkki Sepp’a maksejõuetus tekkinud 2008.a. Pankroti põhjuseks peab haldur võlgniku poolt kohustuste võtmist ilma reaalsete võimalusteta võlgu tasuda, kaasnevaks teguriks on kuritegude sooritamistega kahjude tekitamine ning korduvate väärtegude sooritamisega lisakohustuste tekkimine. Maksejõuetuse põhjuseks ei ole kuriteo tunnustega tegu või muu asjaolu, mis tingiks avalduse esitamise kriminaalmenetluse alustamiseks. Pankroti põhjuseks on muu asjaolu

§ 22lg 5 tähenduses.

6. Haldur palus

65 lg 11, § 158 lg 4, § 171 alusel: 1) lõpetada võlgniku pankrotimenetlus raugemise tõttu; 2) otsustada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamine; 3) vabastada Reet Relvik pankrotihalduri kohustustest; 4) määrata riigi arvelt OÜ-le Reet Relviku Õigusbüroo, mille kaudu haldur tegutseb, haldurile tasu 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79.40 eurot. Halduri tasu määramisel palus haldur anda pankrotivara puudumise tõttu menetlusabi seadusega ettenähtud ulatuses

§ 65lg 11 alusel.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED 7. Kohus, tutvunud halduri taotluse ja pankrotiasja materjalidega, leidis, et pankrotimenetlus kuulub lõpetamisele. Pankrotimenetluse lõpetamine 8.

§ 157

p 2 alusel pankrotimenetlus lõppeb muu hulgas ka

§ 158

sätestatud pankrotimenetluse raugemisega.

§ 158

lg 4 kohaselt pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kui menetluse lõpetamise ajaks on nõuete kaitsmine toimunud, märgib kohus määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite 3

(6)2-14-52818 9.

§ 158

lg 6 alusel ei lõpeta kohus menetlust sama paragrahvi lõike 4 alusel, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu poolt määratud summa. Võlgnikul puuduvad vahendid pankrotimenetluse kulude katteks. Halduri aruande kohaselt puuduvad võlgnikul pandiesemed ning muud varad. Sellepärast 10.09.2015 teatas kohus väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu võlgniku võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele pankrotimenetluse raugemisega lõpetamise ohust ja andis neile tähtaja kohtu deposiitarvele pankrotimenetluse kulude katteks hiljemalt 20.10.2015 1 000 eurot tasumiseks, pankrotimenetluse raugemisega lõpetamise hoiatusel. E-Riigikassa andmebaasi kohaselt ei ole kohtu deposiitarvele pankrotimenetluse kulude katteks raha tasutud. 10. Võlgnikul varasid ei ole. Tema kohustused ületavad tema vara 100%-lt. Seega ei jätku pankrotivarast massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Pankrotimenetluses tunnustati

§ 153

lg 1 p 2 sätestatud II rahuldamisjärgu nõuded kokku 13 924.89 eurot, sh: 1) Eesti Vabariik RTK kaudu 3 406.82 eurot, jaotus 24.46%; 2) Salva Kindlustuse AS 977.06 eurot, jaotus 7.02%; 3) Vändra Tarbijate Ühistu 1 258.41 eurot, jaotus 9.04%; 4) Credit Union OÜ 399.40 eurot, jaotus 2.87%; 5) H T 1 156.00 eurot, jaotus 8.30%; 6) Kohtutäitur Kristiina Feinman 450.63 eurot, jaotus 3.23%; 7) Riigimetsa Majandamise Keskus 3 841.54 eurot, jaotus 27.59%, 8) Eesti Vabariik PPA kaudu 2 435.03 eurot, jaotus 17.49%. Vahendite puudumise tõttu pankrotimenetluses ei ole võlausaldajad üldse raha saanud. 11. Vara tagasivõtmise või tagasinõudmise võimalusi ei ole haldur tuvastanud. Kuriteo tunnustega tegusid ei ole haldur tuvastanud. Pankrotivara varjamist või võlgniku poolt tahtliku maksejõuetuse põhjustamist ei ole haldur ega kohus tuvastanud. Kuna võlausaldajad ei ole tasunud kohtu deposiitarvele pankrotimenetluse kulude katteks raha, siis eeldab kohus, et võlausaldajad on nõus pankrotimenetluse raugemisega lõpetamisega. Sellepärast

§ 157

p 2 ja § 158 lg 4 alusel kohus lõpetab pankrotimenetluse raugemisega pärast pankroti väljakuulutamist. Halduri tasu 12.

§ 65

lg 1 esimese lause kohaselt halduril on õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse.

§ 65

lg 11 kohaselt, kui kohus on kuulutanud pankroti välja

§ 171

lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu sama seaduse § 23 lõigete 1-3 alusel. Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur.

§ 23

lg 1 alusel on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. 13. Pankrotihaldur on palunud välja mõista halduri tasu ja pankrotimenetluse kulud 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79.40 eurot, kokku 476.40 eurot riigi tuludest. Tulenevalt TsMS § 475 lg 1 p-st 12² on pankrotimenetluse algatamine, pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetlusega seotud asjad, mida ei saa lahendada hagimenetluses, hagita asjad. Hagita asjas kantud menetluskulude jaotamist reguleerib TsMS § 172, mille lg 8 kolmanda lause kohaselt võib kohtuvälised kulud jätta riigi kanda üksnes juhul, kui kohtuväliste kulude kandmiseks anti isikule menetlusabi. TsMS § 183 4

(6)2-14-52818 lg 2 alusel võib Eesti pankrotivõlgnik võib taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid, juhtorgani liikmed või pankrotivõlausaldajad. Pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, ei või olla suurem kui 397 eurot, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. 14. Haldur on arvestanud tasu 12 tunni eest.

§ 23

lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot.

§ § 65 lg 1 teise lause kohaselt halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb. Haldur on palunud määrata tasu OÜ-le Reet Relviku Õigusbüroo. TsMS § 183 lg 2 ning

§ 65

lg 11 ja § 23 lg 3, lg 4 alusel määrab kohus riigi vahenditest OÜ-le Reet Relviku Õigusbüroo pankrotihalduri tasu 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79.40 eurot, kokku 476.40 eurot. Kohustustest vabastamise menetluse algatamine 15. Võlgnik on 04.06.2014 esitanud koos pankrotiavaldusega ka avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks.

§ 171

lg 1 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustab kohus sama seaduse § 158 lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel. Võlausaldaja võib käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustusest vabastamisele vastuväite. Et võlgniku suhtes esinevad

§ 171

lg 2 punktides 1-5 sätestatud alused kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks, ei ole tuvastatud. Võlausaldajad ja pankrotihaldur ei ole nende asjaolude esitamisest kohtule teatanud, samuti ei ole nad esitanud vastuväiteid võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetluse algatamisele. Sellepärast koos pankrotimenetluse lõpetamisega algatab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. 16. Vastavalt

§ 172

lg-le 1, kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb sama seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. Halduri aruande kohaselt 04.08.2015 toimunud võlausaldajate üldkoosoleku päevakorras oli pankrotimenetluse lõpetamise otsustamine ja usaldusisiku kandidatuuri esitamine. Võlausaldajad üldkoosolekule ei ilmunud ega usaldusisiku kandidatuuri üles seadnud. Võlgnik on andnud nõusoleku täita ise usaldusisiku kohustusi. 17. Vastavalt

§ 172

lg-le 6 võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. 29.09.2014 toimunud kohtuistungil veendus kohus, et võlgnik ise suudab usaldusisiku kohustusi täita, kuivõrd võlgnik on kohtule avaldanud, et ta tahab võlgadest vabaks saada. Kohus kohustab võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Kohus selgitab võlgnikule, et

§ 172

lg 2 alusel peab ta kui usaldusisik vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele raha välja maksma. 18. Samuti selgitab kohus võlgnikule, et

§ 173

lg-st 1 tulenevalt ta on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning 5

(6)2-14-52818 vara, samuti andma kohtu nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (§ 173 lg 2). Võlgnikul on õigus jätta endale 25% töö- või teenistussuhtest või ettevõtlusest saadud tulust (

§ 173lg 4).

Võlgnik ei pea üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet (

§ 173lg 5).

Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud üle andma poole (

§ 173lg 6).

19. Kohus kohustab võlgnikku esitama kohtule kord aastas aruanded võlgniku tulude ning tuludest võlausaldajatele välja makstud summade kohta. Kohus hoiatab võlgnikku, et

§ 177

lg 1 alusel võib kohus võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. 20. Kohtumäärus on tehtud eelpooltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel ning

§ 5lg 1, § 23 lg 1-3, § 65 lg 1, lg 11, § 158 lg 4, § 164 lg 1, § 171 lg 1, lg 4, sätete kohaselt. /allkirjastatud digitaalselt/ Ifret Mamedguseinov Kohtunik 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.