Obsah (10)

§ 142§ 187§ 407§ 468§ 174§ 138§ 139§ 144§ 175§ 162

Tsiviilasi nr 2-15-110610 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Kohtunik Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasja hind Hagi ese Pooled ja nende es

§ 142lg 2).

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja (

§ 187lg 6).

KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD, ESITATUD ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED, TEHTUD JÄRELDUSED

1. A.M.F.Hulgi esitas Tartu Maakohtule hagiavalduse OÜ Nixton vastu võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid A.M.F. Hulgi AS ja OÜ Nixton seaduslik esindaja Marko Lääne 22.09.2014 müügilepingu nr. 1942, millega koos sõlmiti ka käendusleping tagamaks hageja võimalikke nõudeid OÜ Nixton vastu. Lepingu kohaselt kohustub hageja kostjale müüma toidukaupu. Kostja kohustus on kauba eest tasuda 12 kalendripäeva jooksul alates kauba vastuvõtmisele järgnevast päevast. Lepiti ka kokku, et tasumisega viivitamisel on hagejal õigus nõuda viivist 1% tasumisega viivitatud summast iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest. Kostja on telefoni teel esitanud kaks tellimust. Tellitud kauba kohta on väljastatud kaks arvet: 26.09.2014 arve nr 27830 summas 189,47 eurot arve tasumise tähtaeg 10.10.2014 ning 29.09.2014 arve nr 5122 summas 18,37 eurot arve tasumise tähtaeg 13.10.
2. Hageja esitab poolte vahel sõlmitud lepingust tulenevalt kostja vastu nõude summas 207,84 eurot. Lisaks nõuab hageja viivist, mille vähendab 373,56 eurolt 150 euroni.
3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 444 lõike 3 alusel märgib kohus käesolevas otsuses osaliselt põhjendava osa. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kätte toimetatud kostja seaduslikule esindajale 24.09.2015. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. Hageja taotles hagiavalduses hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta kohtu poolt määratud tähtajaks.

§ 407

lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg-le 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1 kohaselt, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või 2 tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine (VÕS § 100). Tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p 1, 6, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 101 lg 2 sätestab, et võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui VÕS §-s 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. 3. Seega on hagi hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning hageja poolt esitatud faktilised väited tuleb lugeda kostja poolt omaksvõetuks. Neil asjaoludel kuulub hagi

§ 407

lg 1 kohaselt tagaseljaotsusega rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 357,84 eurot, millest 207,84 eurot on põhivõlgnevus ning 150 eurot hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis.

§ 468

lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. MENETLUSKULUD 4. Menetluskulude jaotamisel juhindub kohus

§-dest 162 lg 1, § 173 lg 1, 4.

§ 174

lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Hageja on taotlenud menetluskuluna välja mõista riigilõiv summas 100 eurot ning õigusabikulud summas 100 eurot. Hageja on esitanud menetluskulusid tõendavad dokumendid.

§ 138

lg-test 1, 2 ning

§ 139

lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna välja mõista hagiavalduse esitamisel vastavalt hagihinnale tasutud riigilõiv 100 eurot. Kohtuväline kulu on

§ 144p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

Õigusabiteenus on seisnenud hagiavalduse ja menetluskulude nimekirja koostamises, vastavalt summas 80 ja 20 eurot.

§ 175

lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Riigikohtu praktika kohaselt on menetluskuludeks tsiviilkohtumenetluse seadustiku mõttes sellised esindajakulud, mis on seotud hagiavalduse koostamise ja edasise menetlusega. Riigikohus on leidnud, et menetluskulude nimekirja koostamise kulud ei ole põhjendatud ja vajalikud kulud

§ 175

lg 1 mõttes, kuivõrd menetluskulude nimekirja koostamine ei nõua õigusalaseid teadmisi ning selle saaks kohtule esitada menetlusosaline ka ilma esindajata (RK määrus nr 3-2-1-77-14, p 12). Seega on põhjendatud ja hüvitamisele kuuluvaks õigusabikuluks üksnes hagiavalduse koostamise kulu, s.o summas 80 eurot. Tulenevalt

§ 162lg-st 1 tuleb jätta menetluskulud summas 180 eurot kostja kanda.

3 /allkirjastatud digitaalselt/ Roomet Sõnna Kohtunik 4