Obsah (6)

§ 255§ 184§ 64§ 65§ 75§ 76

1 Kriminaalasi nr 1-13-11638 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 01. detsember 2015, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-13-11638 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekr

§ 255lg 1 järgi ja talle mõisteti karistuseks 3 aastat vangistust.

Juri Tšernavski tunnistati süüdi

§ 184

lg 2 p 1,2 ja § 392 lg 2 p 2 järgi ja talle mõisteti karistuseks 4 aastat vangistust.

§ 64

lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskeima karistusega, mõistes liitkaristuseks 4 aastat vangistust.

§ 65

lg 1 alusel moodustati liitkaristus Harju Maakohtu 07.09.2012 mõistetud karistuse, 5 aastat 2 2 kuud 27 päeva vangistusega, lugedes lõplikuks karistuseks 5 aastat 2 kuud 27 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 20.03.

1. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 5-l korral, reaalset vangistust kannab ta kolmandat korda. Sooritatud kuriteod on varieeruvad. Varasemalt on teda karistatud nii vara- kui ka isikuvastaste kuritegude toimepanemise eest (sh võimuesindaja solvamine). Käesolevat karistust kannab isik suures koguses narkootilise aine omandamise ja narkootilise aine üle riigipiiri toimetamise katse eest. Tõusnud on kuritegude ühiskonnaohtlikkus, soodusteguriks on alkoholi tarvitamine. Vangistuse ajal on isik läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening ning osalenud selle järeltegevuses. Kinnipeetav ei tunnista oma sõltuvust ega pea alkoholi tarvitamist probleemiks. Isik on osalenud vanglas majandustöödel ja tootmistööl. Ta on läbinud riigikeele kursuse A1 tasemel ning alates 14.10.2013 osaleb kunstiringis. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 3 aastat 8 kuud ning kanda jääb tal veel enam kui 1 aasta 6 kuud vangistust. Kinnipeetaval puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Enne vangistust elas kinnipeetav elukaaslase ja 6 lapsega aadressil xxxx. Vabanemise korral soovib isik elama asuda aadressile xxxx. Tegemist on 4-toalise korteriga, kus elavad isiku vanaema N P ja onu V P, kes on nõus isikuga elamispinda jagama. Kodukülastusel selgus, et korteri tingimused sobivad elektroonilise valve paigaldamiseks ning korteri omanik N P on andud selleks oma nõusoleku. Rahvastikuregistri andmetel on kinnipeetav vallaline, suhete alla on märgitud isa A S. Kinnipeetav omab keskeriharidust. Pärast põhihariduse omandamist asus ta õppima Narva
2. Kutsekooli, kus omandas kahe aastaga maaler-krohvija eriala. Ta on õppinud Sillamäe
3. Kutsekoolis ehitaja erialal ühe kuu, misjärel ta vahistati. Eelmise riskihindamise kohaselt oli isikul koolis käitumisprobleeme õpetajate ja kaasõpilastega. Enne kuriteo sooritamist tegi kinnipeetav juhutöid, abiks olid ka elukaaslase emapalk ja lastetoetused. Õpitud erialal on isik töötanud 1 aasta, Narva Leivakombinaadis 1 kuu. Hiljem isik ametlikult töötanud ei ole. Kinnipeetav on toime pannud kuritegusid, mille põhjuseks on olnud rahalise kasu saamine, sh on ka röövimine, mistõttu võib isik olla raha saamise eesmärgil teistele ohtlik. K-Raha andmetel on isikul täitmata nõudeid 4295,64 eurot, vabanemisfondis on 312,39 eurot. Isikul puudub vabanemisel töökoht. Vanaema sõnul tegi isik enne vangistust juhutöid ehitustel. Kinnipeetava lähedasteks on vanaema ja onu. Noorem vend töötab Xxxx. Isa A S kohta andmed puuduvad, ema suri aastaid tagasi. Vanaema kasvatas isikut üksi alates 10-ndast eluaastast. Vanaemaga suhtleb isik telefonitsi. Isiku onu on kriminaalkorras karistatud. Kinnipeetava elukaaslasel J L oli eelnevalt 4 last, ühiseid lapsi on neil
4. Oma elukaaslasega isik ei suhtle, kuid vabanemisel on tal soov laste elust osa saada. Vanaema sõnul on isik mõjutatav ning seetõttu pani toime kuriteod. Isik omab kriminaalse taustaga sõpru, toimepandud kuritegudest nähtub tema riskiv ja hoolimatu elustiil. Kinnipeetav tunnistab, et alkohol muudab teda agressiivsemaks, kuid ta on võimeline elama ilma alkoholita. Alkoholijoobes on isik kasutanud füüsilist vägivalda oma elukaaslase ja ka politseiametniku suhtes. Väärteokorras on isikut karistatud AS § 70 alusel. Minevikus on isik proovinud kanepit, teisi narkootikume proovinud ei ole. Meditsiiniosakonna andmetel on isikule pandud diagnoos F12.
5. Kinnipeetavale on tehtud ettepanek vabanemise korral asuda narkosõltuvusravile, millega ta ei olnud nõus, kuna ei tunnista probleeme narkootikumidega. Arvestades kinnipeetava korduvaid toimepandud kuritegusid, võib järeldada, et isikul kipuvad olema kuritegelikud hoiakud. Vanglas on isikut karistatud ametnike ähvardamise ja nendele allumatuse eest. Kriminaalhoolduse all olles on isik pannud toime uusi kuritegusid, mis näitab negatiivset suhtumist ühiskonda ning kehtivatesse normidesse ja reeglitesse. Suhtlemisel on kinnipeetav aegajalt rahulolematu ja üleolev. Isik on impulsiivne, ei 3 õpi oma vigadest ja kordab samu vigu. Kinnipeetaval on puudulik probleemide lahendamise oskus, ta ei mõista teiste seisukohti. Egotsentrilisuse tõttu võib isik käituda hetkemeeleolude sunnil. Meditsiiniosakonna andmetel põeb kinnipeetav kroonilist nahahaigust. Seoses sõrmede tuimusega on isik olnud 80% töövõimetu, kuid töövõimetust pikendatud ei ole. Kinnipeetava puhul seisneb ohtlikkus alkoholijoobes isikuvastaste kuritegude toimepanemises. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 30%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 47%. Lähtuvalt eeltoodust toetab Viru Vangla Juri Tšernavski ennetähtaegset vabastamist. Kui kohus otsustab Juri Tšernavski tingimisi ennetähtaegselt vabastada, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata talle katseaja ja käitumiskontrolli pikkuseks kandmata karistuse osa. Lisaks sellele tehakse ettepanek kohustada teda täitma

§ 75lg 2 p 21,4,7,8 sätestatud kohustusi.

Kriminaalhooldusametnik oma arvamuses märgib, et kinnipeetava lähedaseks Xxxx on tema vanaema. Kinnipeetava isa kohta andmed puuduvad ning kinnipeetava ema hukkus aastaid tagasi. Kinnipeetava noorem vend J T on Xxxx tööl. Kinnipeetava vanaema on nõus sellega, et kinnipeetav pärast vabanemist tema korterisse elama asub. Korteris on head elamistingimused, korteril kommunaalteenuste eest võlgnevusi ei ole. Tegemist on 4-toalise korteriga, kus kinnipeetava vanaema elab praegu üksi. Enne vangistust elas kinnipeetav üürikorteris koos oma elukaaslasega, kellega suhted on katkenud. Kriminaalhooldusele on isik määratud kolmel korral. Kriminaalhooldusametnike ettekannetest nähtub, et katseajad kulgesid mitterahuldavalt – isik pani igal katseajal toime uue kuriteo. Juri Tšernavski ise soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Ta leiab, et iseloomustuses ei ole õige see, et tema kustunud distsiplinaarkaristused on ära märgitud. Meditsiiniosakonna poolt määratud sõltuvus ei ole mitte millegagi tõendatud, see on määratud selle alusel, et ta kunagi 90-ndatel tarvitas kanepit. Seoses alkoholiga on märgitud, et tal on sõltuvus, kuid tal ei ole alkoholiga probleeme, ise võttis, kui tahtis. Juri Tšernavski väidab, et administratsioon keerab sõnad ümber, tema räägib üht, aga kirja pannakse teist. Abiprokurör Ain Tali on edastanud kohtunikule seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes KrMS § 432 lg 33 teatanud, et ei soovi võtta osa Juri Tšernavski tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Kuigi Viru Vangla poolt 15.09.2015 koostatud iseloomustuses on arvamus nõustuda kinnipeetava enne tähtaega vangistusest vabastamisega, leiab prokurör siiski, et nimetatud süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. J. Tšernavski varasem elukäik ning toimepandud kuritegude arvukus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 5-l korral, viimati raske rahvatervisevastase (narko-) kuriteo eest.

§ 76

lg 4 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Nad ei ole kõik ühe kaaluga ning juhul, kui positiivseid asjaolusid esineb arvuliselt isegi rohkem, ei ole automaatselt tagatud kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabanemine. Tegemist on kohtu kaalutlusotsusega ning iga tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamisel tuleb lähtuda konkreetset asja iseloomustavatest positiivsetest ja negatiivsetest argumentidest, mis omavad erinevat kaalu. Lisaks sellele on vältimatu tähele panna ühiskonna arusaamu õiglasest karistusest, s.o seda, et rasked kuriteod väärivad rangelt ühiskonna hukkamõistu. Seega on kohtul õigus jätta süüdlane vabastamata ka vaid kuriteo raskuse motiivil. Vastavalt eelmainitud iseloomustusele on vangistuses J. Tšernavskile määratud 7 distsiplinaarkaristust. Kuigi kõik distsiplinaarkaristused on käesolevaks ajaks kustunud ja neid arvestada ei saa, on sage distsiplinaarrikkumiste toimepanemine siiski teda kaudselt 4 iseloomustavaks asjaoluks, mis näitab negatiivset suhtumist õiguskorda. Senises kohtupraktikas on peetud ennetähtaegse vabastamise oluliseks eelduseks distsiplinaarrikkumiste puudumist. Sellest aga ei saa järeldada, et kehtivate distsiplinaarkaristuste puudumine iseenesest omab märgilist tähendust isikuomaduste üle otsustamisel, sest õiguskuulekas käitumine peaks olema normiks ka kinnipidamisasutuses. Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole ka vangistuses üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, oleks tema vabastamise korral ühiskonna heaolu ohustatud. Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme narkootikumide tarvitamisega (diagnoositud sõltuvus) ja alkoholi liigtarvitamisega, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Kinnipeetav ei ole seni õigustanud kohtu usaldust ega ole osanud hinnata temale mitmel korral, viimati Viru Maakohtu 19.01.2012 kohtuotsusega antud võimalust karistust vabaduses kanda, pannes katseajal (vahetult peale katseaja algust) toime uusi tahtlikke kuritegusid. Isik on varasemalt viibinud kolm korda katseajal, kuid igal katseajal pannud toime uue kuriteo. Ta ei suutnud jätkata seaduskuulekat elu, kuigi katseajaga anti talle selline võimalus. Prokurör märgib, et tingimisi mõistetud karistus ja tingimisi enne tähtaega karistuse kandmiselt vabanemine ei ole niivõrd erinevad, et süüdimõistetu poolt karistuse tingimisi kandmisel uue tahtliku kuriteo toimepanemine, st katseaja tingimuste kõige raskemal viisil rikkumine, ei võimalda teha järeldusi süüdimõistetu poolt võimalike rikkumiste kohta vangistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel. Mõlemal juhul on süüdimõistetu ühtviisi kohustatud käituma õiguskuulekalt ja alluma kriminaalhooldaja järelevalvele. Kui süüdimõistetu pole ühel juhul suutnud neid tingimusi täita, annab see aluse kahelda tema suutlikkuses teha seda teisel juhul. Eeltoodu alusel arvab prokurör, et nimetatud kinnipeetava puhul on tegemist kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidumise riskiga, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Prokuratuur leiab, et varasemad tingimuslikud ja reaalsed karistused, vangistuse üldkasuliku tööga asendamine ja süüdimõistetu kriminaalhooldusele allutamine, mh seoses vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemisega 14.05.2007, ei ole J. Tšernavskile positiivset eripreventiivset mõju avaldanud ning suure tõenäosusega jätkab ta vangistusest vabanedes kuritegude toimepanemist. Väärib märkimist, et eelmainitud iseloomustuse kohaselt on J. Tšernavski poolt üldise korduva kuriteo ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul vastavalt 30% ja 47%, mis ei ole madal risk. Seega on olemas arvestatav uue kuriteo toimepanemise tõenäosus.

§ 76

lg 5 kohaselt määratakse katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Katseajal allutakse süüdlane

§-s 75 sätestatud käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kui kahekümne neljaks kuuks. Seega kujuneks eelnimetatud süüdimõistetu katseaeg ning kriminaalhooldus käesoleval hetkel vabanedes üsna pikaks, millist ei saa lugeda otstarbekaks. Lähtudes ärakandmata karistusaja pikkusest (karistusaja lõpp 16.06.2017) arvab prokurör, et pikaajaline kriminaalhooldus nimetatud süüdimõistetu puhul ei ole põhjendatud. Kuna J. Tšernavski kannab karistust narkokuritegude toimepanemise eest, siis tema ennetähtaegse vabastamise korral saaks ühiskonna õiglustunne tugevalt riivata, kuna karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on näidata ühiskonnale, et narkootiliste ainete ebaseaduslik käitlemine ei ole tolereeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis väljendub pikaajalises vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ebaseaduslikku käitlemist peetakse riigi julgeoleku ja avaliku korra seisukohalt väga tõsiseks kuriteoks, sest see kujutab endast suurt ohtu rahva tervisele. Kuna enne nimetatud kuritegu oli kinnipeetav kriminaalkorras karistatud juba mitu korda, saab teha järelduse, et viimastena toimepandud kuriteod ei olnud juhuslikku laadi. Tema ennetähtaegne vabastamine ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega (hoiduda uute kuritegude toimepanemisest). Piirangud, mis on seotud kriminaalhooldusega ei ole piisavad süüdimõistetu õiguskuuleka käitumise tagamiseks. Teiste inimeste turvalisuse tagamiseks – nende tervise ja elu kaitseks on põhjendatud jätta käesoleval juhul süüdimõistetu vangistusest tingimisi 5 ennetähtaegselt vabastamata. Prokurör peab vajalikuks märkida, et karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks ja mida raskema kuriteo eest on vanglakaristus mõistetud ja pikem kandmata karistuse osa, seda erandlikumad peavad olema asjaolud, et õigustada kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Eeltoodu alusel on prokuratuur Juri Tšernavski ennetähtajalisele vabastamisele resoluutselt vastu.

§ 76

lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Juri Tšernavski ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 5-l korral, reaalset vanglakaristust kannab ta kolmandat korda. Varasemalt on isikut karistatud nii vara- kui ka isikuvastaste kuritegude toimepanemise eest. Käesoleval ajal kannab isik karistust esimese raskusastme kuritegude toimepanemise eest (kuritegelik ühendus, narkootilise aine suures koguses ebaseaduslik käitlemine – sissevedu Eesti Vabariiki isikute grupi poolt). Kuritegude ühiskonnaohtlikkus on tõusnud. Kuritegude toimepanemise ajendiks on olnud varalise kasu saamise eesmärk ning soodusteguriks sõltuvusainete tarvitamine. Väärib märkimist, et isikul on vangla meditsiiniosakonna andmetel diagnoositud narkosõltuvus, kuid isik ise seda ei tunnista, mistõttu keeldus ka vabanemisel vastavast ravist. Samuti ei tunnista isik seda, et tal oleks probleeme alkoholiga. Kinnipeetavat on korduvalt allutatud kriminaalhooldaja käitumiskontrollile, kuid iga kord on ta pannud katseajal toime uue kuriteo, millest nähtub, et isik ei ole olnud motiveeritud asuma õiguskuulekale teele ega ole osanud hinnata temale antud võimalust karistust vabaduses kanda. Seetõttu on kohus seisukohal, et kriminaalhooldusele allutamine ei ole piisav vahend vähendamaks isiku ohtlikkust ühiskonnas ning on tõenäoline, et vangistusest vabanedes jätkab isik kuritegude toimepanemist. Kinnipeetaval puudub vabanemisel garanteeritud töökoht, mis raskendab majanduslikku toimetulekut. Kuna Juri Tšernavski on varasemalt pannud toime kuritegusid eesmärgiga varalist kasu saada, siis puudub kohtul kindlus selles, et isik vabanedes majanduslike raskuste ilmnemisel uusi kuritegusid ei soorita. Vangla hinnangul on üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul 30%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 47%, millise näol on tegemist keskmiselt arvestatava riskiga. Kohus nõustub prokuröriga selles, et mida raskema kuriteo eest on vanglakaristus mõistetud ja mida pikem on kandmata karistuse osa, seda erandlikumad peavad olema asjaolud, et õigustada kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Ühtlasi peab kohus vajalikuks märkida, et reeglina tuleb süüdimõistetutel tervikuna ära kanda neile mõistetud karistus ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetute tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus leiab, et Juri Tšernavski suhtes selliseid asjaolusid käesoleval ajal ei esine. Positiivsena võib kinnipeetava puhul välja tuua selle, et tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Isik on läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening ning osalenud nimetatud programmi järeltegevuses, samuti osalenud vangla tööhõives. Kohtu hinnangul ei kaalu kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolud üles negatiivseid, millel kohus eelnevalt peatus ning milliseid peab kohus kaalukamateks

§ 76lg-s 4 sätestatud asjaolude kogumis.

Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus

§ 76; Kr

MS § 426, 432, 384, 387. /allkirjastatud digitaalselt/ 6 Heli Väinaste Kohtunik