Obsah (7)
§ 477§ 423§ 426§ 168§ 172§ 173§ 1502-15-13830 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Tarmo Tina Kohtuasja number 2-15-13830 Määruse tegemise aeg ja koht 27. november 2015, Jõhvi Tsiviilasi A. M. ja S.i M.i avaldus V. M.i pärandvara p
) § 475 lg 1 p 122 kohaselt on pankrotimenetluse algatamine hagita asi.
§ 477
lg 1 järgi vaatab hagita asja kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.
§ 423
lg 2 p 1 kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata, kui hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust.
- Väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldati 29.10.2015 V. M.i pärimismenetluse algatamise teade, mille kohaselt on pärima õigustatud isikutel õigus loobuda pärandist hiljemalt 3 kuu jooksul arvates hetkest, kui nad said teada või pidid teada saama pärandaja surmast ning oma pärimisõigusest ning esitama notarile sellekohase notariaalselt tõestatud avalduse. Pärimistunnistuse tõestamise kavandatav tähtpäev on 20.01.
- Jõhvi notar Ülle Mesi teatas 24.11.2015 kohtule, et Alina Šapovalova esitas laste nimel koos pärimismenetluse algatamisega pärandi inventuuri teostamise nõude. Notar määrab kohtutäituri inventuuri läbiviimiseks kuu jooksul arvates inventuuri nõude saamisest peale krediidiasutustele pärandaja rahaliste vahendite ja kohustuste kohta tehtud päringutele vastuse saamist.
- Pankrotiseaduse (PankrS) § 27 lg 3 kohaselt ei või pankrotiavalduse menetlemist peatada. Pärimisseaduse (PärS) § 119 lg 1 ja 2 kohaselt on pärandist loobumise tähtaeg kolm kuud. Tähtaeg hakkab kulgema hetkest, kui pärija saab teada või peab teada saama pärandaja surmast ning oma pärimisõigusest. Notar võib lõikes 1 nimetatud tähtaega pärima õigustatud isiku taotlusel pikendada või määrata uue tähtaja, kui pärima õigustatud isik on lasknud tähtaja mööda mõjuval põhjusel ja kui teised pärima õigustatud isikud sellele vastu ei vaidle. Seega on avaldajal võimalus esitada notarile taotlus pärandist loobumise avalduse esitamise tähtaja pikendamiseks (avaldaja väitel on pärijad lapsed ja ei olnud teadlikud vara olemasolust. Laste isa ei osalenud laste elus ning laste emal puudus laste isaga kontakt 10 aastat). Juhul kui notar taotluse rahuldab, on avaldajal võimalus esitada laste nimel pärandist loobumise avaldus, saades selleks eelnevalt kohtult nõusoleku. Perekonnaseaduse (PKS) § 188 lg 1 p 2 kohaselt vajab laste seaduslik esindaja pärandist loobumiseks kohtu nõusolekut.
- Kuna kohus ei või pankrotimenetlust peatada, ajutine pankrotihaldur ei pea edasisi toiminguid pankrotimenetluses kuni pärijate selgumiseni otstarbekaks ning pole teada, kas avaldaja esitab notarile pärandist loobumise tähtaja pikendamise, või uue tähtaja määramise taotluse ja kuidas 2
(3)2-15-13830 notar taotluse lahendab ning ka pärandi inventuuri tulemused, leiab kohus, et avaldus pärandvara pankroti väljakuulutamiseks on esitatud kohtule ennatlikult ja tuleb jätta läbi vaatamata. Eeltoodu alusel leiab kohus, et avaldajate õiguste rikkumine ei ole avalduses toodud faktilistele asjaoludele tuginedes käesoleval ajal võimalik ning jätab avalduse läbi vaatamata. Ebamäärases õiguslikus olukorras ja ajal kui pärimismenetlus alles käib, ei ole võimalik pärandvara pankrotimenetlust läbi viia.
§ 426
lg 1 kohaselt loetakse hagi läbi vaatamata jätmise korral, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. Kohus selgitab, et avaldajad võivad esitada kohtusse pärast pärimismenetluse tulemuste selgumist vajadusel uuesti avalduse pärandvara pankroti välja kuulutamiseks. Menetluskulude jaotus
§ 168lg 2 kohaselt k
A.b hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata. Hagita menetluses kA.b menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui menetluses osaleb üksnes avaldaja, kA.b avaldaja ise menetluskulud (
§ 172lg ja 2).
Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse määruses, millega jäetakse hagita menetluse avaldus läbi vaatamata (
§ 173lg 1).
Tulenevalt eeltoodust jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda. Kui avaldus on jäetud läbi vaatamata, on avaldajal õigus esitada taotlus tasutud riigilõivu tagastamiseks
§ 150lg 1 p 3 kohaselt. Tarmo Tina Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 3
(3)