Obsah (5)

§ 99§ 100§ 108§ 101§ 102

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ele Liiv ja Indrek Parrest Otsuse tegemise aeg ja koht 29.10.2015, Tallinn Tsiviilas

) § 96 ja § 97 lg 1 sätetest, mille kohaselt on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist oma täisealiselt esimese astme ülenejalt sugulaselt, kelleks kostja oma pojale KJ-le on (t lk 7-8),

§ 99

lõikest 1, mille kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes ning sama paragrahvi lõikest 2, mille kohaselt tuleb ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestada alaealise ülalpeetava puhul tema kasvatamise kulusid,

§ 100

lõikest 1, mille kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise 4 maksmisega (elatisena), kusjuures igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool VV kehtestatud kuupalga alammäära (§ 101 lg 1).

1. Kohus kontrollis kõigepealt, kas igakuise elatise nõue on õiguslikult põhjendatud või mitte, sest vastavalt TsMS §-le 369 võib tulevase nõude täitmise hagi esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik ei täida oma korduvaid kohustusi tulevikus õigel ajal. Ülalpidamiskohustus on täidetud juhul, kui vanem annab ülalpidamist regulaarselt ja elatis makstakse hagejat esindanud vanemale. Hagi on kohtusse esitatud 02.02.
2. Peale korduvaid hagi täpsustusi võttis kohus hagi menetlusse 17.02.
3. Vaidlust ei ole, et kostja ema MK on maksnud hageja ema kontole hagejale igakuiselt elatist: 10.02.2015 200 eurot, 03.03.2015 200 eurot ja 30.04.2015 200 eurot (t lk 73). Kuigi kostja seadusest tulenevat ülalpidamiskohustust täidab kostja eest tema ema, on hageja ema selle heaks kiitnud. Kostja ema kinnitas kohtuistungil, et K-le makstakse ka edaspidi elatist. Kohus leidis, et kuna igakuine ülalpidamiskohustus hageja suhtes on täidetud ja ei ole alust eeldada, et seda ka edaspidi ei tehta, puudub alus kostjalt igakuise elatise väljamõistmiseks kohtuotsusega.
4. Hageja on palunud peale mitmeid ümberarvestusi välja mõista kostjalt, arvestades juba tasutud elatist, tagasiulatuv elatis 847.50 eurot perioodi 02.02.2014 kuni 01.02.2015 eest. Kohus tuvastas, et MK on kandnud hageja ema kontole 30.09.2014 500 eurot (selgitusega K elatis), 12.10.2014 200 eurot (selgitusega K elatis), 14.11.2014 200 eurot (selgitusega K elatis), 25.07.2014 1000 eurot (selgitusega võlg), 16.08.2014 200 eurot (selgitusega ülekanne); KA kontole 02.09.2014 500 eurot (selgitusega K sünnipäev) ja 19.06.2014 200 eurot (selgitusega K raha) (t lk 43-45).
5. Kohus nõustus hagejaga, et 25.07.2014 KA kontole kantud 1000 eurot ei saa lugeda ülalpidamiskohustuse täitmiseks, vaid tegemist oli tsiviilasja nr 2-12-55236 kohtuotsusest tuleneva kostja kohustuse (t lk 52-61) täitmisega kostja ema poolt. Küll on kohus arvamusel, et 02.09.2014 kantud 500 eurot (selgitusega K sünnipäev) saab lugeda ülalpidamiskohustuse täitmiseks, kuna nimetatud summat ei kantud K-le sünnipäevakingituseks, vaid põhjusel, et lapse emal oleks vahendeid pidada lapse sünnipäeva. Seega luges kohus tuvastatuks, et ajavahemikul 19.06.2014 kuni 14.11.2015 on ülalpidamiskohustus täidetud summas 1800 eurot. Jagades antud summa 5 kuu peale, teeb see elatise summaks 360 eurot kuus.
6. Edasi selgitas kohus välja, kas on põhjendatud kostjalt välja mõista tagasiulatuv elatis perioodi 02.02.2014 kuni 19.06.2014 ja 15.11.2014 kuni 01.02.2015 eest.
7. Kohus juhtis kohtuistungil tähelepanu Riigikohtu 04.12.2013 otsusele tsiviilasjas nr 32-1-136-
8. Kuna ülalpidamisnõue on suunatud õigustatud isiku, sh lapse igapäevaste vajaduste järjepidevaks rahuldamiseks vajalike vahendite saamisele, on ülalpidamisnõude eesmärgiks tagada isiku toimetulekuks vajalikud vahendid eelkõige õigustatud isiku olemasolevate ja tulevaste vajaduste rahuldamiseks. Sellest tulenevalt peab õigustatud isik (sh lapse õiguste ja huvide kaitseks teda kasvatav hooldusõiguslik vanem) järjepidevalt nõudma kohustatud isikult (sh lapse teiselt vanemalt) ülalpidamiskohustuse täitmist. Kui on alust eeldada, et kohustatud isik ei täida ülalpidamiskohustust, saab õigustatud isik esitada kohtule hagi tulevikus sissenõutavaks muutuva ülalpidamiskohustuse täitmiseks TsMS § 369 mõttes. Üksnes sel moel on võimalik tagada, et ülalpidamisnõude esitamine täidab oma eesmärgi ja õigustatud isiku vajaduste tekkides on olemas vajalikud vahendid nende 5 rahuldamiseks.

§ 108

järgi võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Riigikohtu hinnangul on nimetatud sätte mõtteks kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärgi esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda. Kolleegiumi arvates tuleb elatist tagasiulatuvalt välja mõistes arvestada nii vanema toonast kui ka kohtulahendi tegemise ajal olemasolevat ülalpidamisvõimet ja elatise vähendamise aluseks olevaid asjaolusid, et vältida vanema asetamist äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda põhjusel, et õigustatud isik ei ole esitanud kohe vajaduse ilmnedes tema vastu nõuet ning on teinud seda hiljem, nõudes ülalpidamist tagantjärgi.

1. Hageja lepinguline esindaja selgitas kohtuistungil, et hagi esitamisega oodati, kuna lapse emal puuduvad vahendid ja teadmised kohtusse pöördumiseks. Hageja ema lootis, et saadakse kokkuleppele. Kohus asus seisukohale, et kuna üldteada on võimalus vajadusel taotleda riigipoolset õigusabi, et on saadaval vastavad blanketid, mille täitmine ei vaja juriidilisi teadmisi, samuti osutavad juristide ühendused tasuta õigusteenust, mistõttu ei olnud hageja emal põhjendatud oodata hagi esitamisega aasta. Kohus arvestas ka sellega, et kuna kostja ei tööta ega töötanud ka enne 02.02.2014, vallas- ja kinnisvara tal ei ole, elatise tasumise kohustust on täitnud kostja eest tema ema, siis kostjalt tagasiulatuva elatise väljamõistmine suuremas summas kui on juba tasutud, ei ole põhjendatud. Apellatsioonkaebus
2. 06.07.2015 esitatud apellatsioonkaebuses palub hageja tühistada maakohtu otsuse ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada, mõistes kostjalt hageja kasuks välja tagasiulatuvalt elatise võlgnevus 847.50 eurot ja edasiulatuvalt elatis seaduses ettenähtud miinimumsuuruses, või saata asi tagasi maakohtule.
3. Hageja ei nõustu kohtu põhjendustega tagasiulatuva elatise nõude rahuldamata jätmisel. Ka enne seda tasuti elatist üksnes seetõttu, et hageja seaduslik esindaja seda küsis ja sõnumeid edastas. Hageja palub võtta täiendavate tõenditena asja juurde väljavõtted, mis tõendavad, et hageja on küsinud elatist enne hagi esitamist. Varasemalt neid ei esitatud, sest kostja ei ole esitanud sellekohast vastuväidet ning kohus palus alles istungil selgitusi, kas ja kui ei, siis miks ei ole varasemalt elatist nõutud. Kohtu viide Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-136-13 ei ole asjakohane, sest hageja on nõudnud elatise tasumist ning asjaolu, et tagasiulatuva elatise nõude täitmine asetab kostja raskesse olukorda, tõendamise kohustus on kostjal. Kostja ei ole seda tõendanud. Samuti tuleb arvestada, et tagasiulatuva elatise nõue on osaline ning selle rahuldamata jätmine paneb raskesse olukord hageja, kelle õiguste kaitseks hagi esitati.
4. Hageja ei nõustu ka kohtu põhjendustega igakuise elatise nõude rahuldamata jätmisel, sest kolmandal isikul (kostja emal) ei ole kohustust igakuist elatist tasuda. Kostja ise ei ole varasemalt ega ka hetkel oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud. Hagejal on vaja kindlust, et tema õigused on kaitstud jõustunud kohtuotsusega, mida on võimalus kasutada täitedokumendina. 6
5. Hageja on nõus vaidluse lahendama kompromissiga, millega kostja ja MK kohustuvad solidaarselt tasuma igakuist elatist

-is sätestatud miinimummääras. Vastustaja seisukoht

1. Kostja esitas oma ema, MK vahendusel vastuse, milles kostja ema märgib, et hageja ema ei võimalda tal hagejaga kokku saada ega suhelda. Tsiviilkolleegiumi seisukoht
2. Kolleegium, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohus rikkus asja lahendades oluliselt menetlusõiguse norme ja kohaldas ebaõigesti materiaalõiguse norme, mis kokkuvõttes tõi kaasa osaliselt ebaõige otsuse tegemise. Ringkonnakohus saab TsMS § 657 lõike 1 punkti 2 alusel teha uue otsuse tsiviilasja maakohtusse tagasi saatmata. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt. Ringkonnakohus on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
3. Esmalt käsitleb ringkonnakohus hageja elatisenõuet perioodi eest enne hagi esitamist, milline saaks kuuluda rahuldamisele

§ 108alusel.

Kolleegium nõustub apellandiga, et maakohus, jättes selle nõude rahuldamata põhjendusega, et tõendatud ei ole, et hageja oleks nõudnud enne hagi esitamist järjekindlalt elatist ning tuues esile ka kostja halva varalise olukorra, rikkus TsMS § 5 lõikes 1 sätestatud tsiviilkohtumenetluse põhimõtet, mille kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel. Hageja tõi hagiavalduses esile, et elatist on makstud ebaregulaarselt ja seaduses ettenähtud miinimumsuurusest vähem. Kostja vastusest (t lk 42) ega esindaja selgitustest 22.05.2015 kohtuistungil (protokoll t lk 74-75) ei nähtu, et kostja oleks vaielnud hagile vastu põhjusel, et tema käest ei ole elatist küsitud. Kostja tõi esile, et tema ema kandis lapse jaoks tegelikkuses üle suurema rahasumma kui hageja väidab ja et ta tahab osaleda lapse elus, milleks senini ei ole kompromissi leitud. Maakohtu istungil selgitas hageja esindaja vastuses kohtu vastavasisulisele küsimusele, et lapse ema küsis lapse isalt elatist korduvalt telefoni teel, saades vastuse, et hakatakse maksma. Kostja esindaja tõi kohtuistungil esile, et raha hakati üle kandma peale kohtumist juulikuus. Seega tegelikkuses ei ole poolte vahel vaidlust selles, et hageja ema nõudis 2014.a elatist hageja isalt ning et nõudmise peale hakkas elatist tasuma kostja eest (kokkuleppel kostjaga) tema ema. Samuti ei ole kostja esitanud hagile vastuväidet, et tagasiulatuva perioodi eest hagi rahuldamine paneks teda äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda. Asjaolu, et kostja ei tööta, tõi kostja esindaja esile kohtuistungil vastuseks kohtu küsimusele.

1. Samuti rikkus maakohus nii TsMS §-st 392 lõike 1 punktidest 3 ja 4 tulenevaid eelmenetluse ülesandeid kui TsMS § 230 lõigetest 2 ja 4 tulenevat selgitamiskohustust. Viidatud sätete kohaselt selgitab kohus eelmenetluses välja eelkõige menetlusosaliste faktilised ja õiguslikud väited nõuete ja väidete kohta, samuti tõendid, mis menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete põhjendamiseks. Lisaks on kohtul eelmenetluses kohustus selgitada pooltel lasuvat tõendamiskoormust, mh teha ettepanekuid täiendavate tõendite esitamiseks. Seega kui maakohus leidis, et tagasiulatuvalt elatise väljamõistmiseks tuleb hagejal tõendada, et ta on kostjalt elatist järjekindlalt nõudnud, pidi ta seda hagejale selgitama ja andma tähtaja tõendite esitamiseks. Samuti kui maakohus leidis, et kostja varaline olukord omab tähtsust tagasiulatuva elatise väljamõistmisel, pidi ta seda pooltele selgitama ja andma kostjale võimaluse vastavad asjaolud esile tuua ja neid tõendada ning hagejale võimaluse kostja vastavasisulisi väiteid ja tõendeid ümber lükata. 7
2. Pooled esitasid koos apellatsioonimenetlusega ja vastusega sellele täiendavaid dokumentaalseid tõendeid (väljatrükid hageja ema ja isa sms-vestlustest perioodil 08.09.2014 kuni 27.05.2015, hageja vanaema sõnum emale 14.07.2015 ja lasteriiete fotod). Ringkonnakohus keeldub täiendavate tõendite vastuvõtmisest TsMS § 652 lõike 4 alusel ja § 238 lõike 2 alusel. Apellant on põhjendanud taotlust vajadusega tõendada, et hageja nõudis elatis kostjalt ka enne kohtusse pöördumist ja et maakohus rikkus selgitamiskohustust. Kuigi kolleegium apellandi viimase väitega eelpool nõustus, jõutakse lahendis allpool seisukohale, et selle väite osas poolte vahel vaidlus puudub, mistõttu puudub vajadus koormata tsiviilasja materjale liigsete tõenditega. Vastustaja oma taotlust põhjendanud ei ole. Ka ei oma lapsega suhtlemise teemalised sms-vestlused ja lasteriiete fotod käesoleva asja lahendamisel tähtsust. Küll aga võtab kohus täiendavate tõenditena vastu kohtu korraldusel esitatud väljatrükid hageja ema ja vanaema arveldusarvetest kohtumenetluse ajal elatise tasumise kohta.
3. Järgnevalt lahendab ringkonnakohus hageja nõuded. Kolleegium on maakohtus kogutud tõendite ja poolte poolt esile toodud eluliste asjaolude alusel seisukohal, et elatise nõue alates hagi esitamisest kuulub rahuldamisele. TsMS § 96 ja § 97 punkti 1 kohaselt on alaealine laps õigustatud oma vanemalt ülalpidamist saama. TsMS § 369 kohaselt võib tulevase nõude täitmise hagi esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Kolleegium nõustub hagejaga, et enne hagi esitamist toimunud ebaregulaarne elatise laekumine hageja ema arveldusarvele andis talle aluse hagiavaldusega kohtu poole pöördumiseks. TsMS § 100 lõike 4 kohaselt makstakse elatis iga kalendrikuu eest ette. Tsiviilasja materjalidest nähtuvad ülekanded 2014.a juunist kuni novembrini (t lk 43, 45). Regulaarselt igakuised ülekanded suuruses 200 eurot kuus on tõendatud alles alates 10.02.2015, s.o peale hagi esitamist. Kehtiv kohtupraktika on seisukohal, et vanem ei täida ülalpidamiskohustust ka siis, kui ta teeb seda ebapiisavalt või ebaregulaarselt. Hageja nõuab elatist

§ 101lõikes 1 sätestatud miinimummääras (1/2 VV kehtestatud kuupalga alammäärast).

Kehtiv kohtupraktika on seisukohal, et lapse vajaduste rahuldamiseks kulub eelduslikult kahekordne miinimumelatis ja selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada (nt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-136-13).

§ 102

lõike 2 esimese lause kohaselt ei vabane vanem oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest ka juhul, kui tal puudub piisav ülalpidamisvõime. Sama sätte kolmas lause annab küll aluse mõjuvate põhjuste olemasolul mõista elatis välja seaduses sätestatud miinimummäärast väiksemas summas, kuid selliseid põhjuseid kostja ei ole käesolevas asjas esile toonud ega tõendanud.

1. Küll aga tuleb jätta rahuldamata nõue elatise väljamõistmine perioodi eest peale hageja 18-aastaseks saamist. Riigikohus selgitas lahendis nr 3-2-1-119-15 (punktis 13) ühtse kohtupraktika kujundamiseks, et alaealise lapse kasuks ei või elatist välja mõista kauemaks kui tema täisealiseks saamiseni, kuna seadus seob vanema kohustuse pidada ülal alaealist last erinevate tingimustega võrreldes kohustusega pidada ülal täisealist last (nõuete aluseks olevad asjaolud on erinevad).
2. Kolleegium on maakohtus kogutud tõendite ja poolte poolt esile toodud eluliste asjaolude alusel seisukohal, et osaliselt kuulub rahuldamisele ka elatise nõue tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest

§ 108ja § 102 lõike 2 alusel.

Kolleegium ei nõustu maakohtu seisukohaga, nagu peaks elatist saama õigustatud isik järjekindlalt 8 nõudma kohustatud isikult viimasele seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmist. Sellist kohustust ei pane õigustatud isikule seadus ega tulene see ka maakohtu poolt esile toodud Riigikohtu lahendist nr 3-2-1-136-

1. Nimetatud lahendi punktis 12 möönis kassatsioonikohus, et teatud juhtudel võib ka tagasiulatuvalt kuni ühe aasta enne nõude esitamist nõutud elatise väljamõistmine asetada isiku äärmiselt raskesse olukorda ning olla kohustatud isikule ebamõistlikult koormav, kui õigustatud isik ei ole nimetatud ajavahemikul kohustatud isikult kordagi enda ülalpidamist nõudnud. Käesolevas asjas puudub pooltel vaidlus, et hageja ema nõudis hagetaval ajavahemikul kostjalt elatise maksmist. Nagu juba eelpool välja toodud, tõi kostja esindaja (kostja ema, lapse vanaema) maakohtu istungil esile, et hakkas lapsele raha üle kandma peale juulikuust kohtumist.
2. Järgnevalt tuleb tuvastada perioodil 02.02.2014 kuni 01.02.2015 kostja poolt tasumisele kuulunud ja tegelikult tasutud elatise vahe, mille ulatuses kuulub hagi rahuldamisele. Maakohtus ei vaielnud pooled selle üle, et hagejale elatise katteks tasus kostja ema järgmised summad: 19.06.2014 200 eurot (hageja omaksvõtt t lk 49), 16.08.2014 200 eurot (kostja omaksvõtt kohtuistungil t lk 74), 30.09.2014 500 eurot, 12.10.2014 200 eurot ja 14.11.2014 200 eurot (hageja omaksvõtt t lk 4).
3. Poolte vahel on vaidlus 02.09.2014 kostja ema poolt selgitusega „K sünnipäev“ K venna arveldusarvele kantud 500 euro elatise katteks lugemise üle. Kolleegium nõustub maakohtu järeldusega, et poolte poolt esile toodud eluliste asjaolude alusel on õiglane tuvastada ka selle rahasumma olemuseks siiski K elatis, mitte aga temale vanaema poolt tehtud sünnipäevakingitus. Kehtiva

-i järgi loetakse vanem ülalpidamiskohustuse täitnuks siis, kui ta on lapse ülalpidamiseks vajaliku raha maksnud teisele vanemale, kelle juures laps elab ning üksnes juhul, kui lapse eest iga päev hoolitseva vanem annab enne nõusoleku või kiidab hiljem heaks teistsugusel viisil kohustuse täitmise, on elatist maksma kohustatud vanem oma kohustuse kohaselt täitnud. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hageja on kiitnud heaks 2014.a elatise laekumise läbi hageja venna arveldusarve (samale arvele kantud 200 euro elatisena arvestamisega nõustus esindaja 15.04.2015 menetlusdokumendis). Hageja ema ei ole eitanud vaidlusaluse raha saamist ja K heaks kulutamist. Kostja esindaja selgitas maakohtu istungil, et „… kandis 02.09.2014 topelt raha, et oleks võimalik lapse sünnipäeva pidada“ (t lk 74). Raha kandmist hageja venna arvele selgitas ta hageja ema arveldusarve arestimisega. Kostja väidetele hageja vastuväiteid ei esitanud.

1. Eeltoodust tulenevalt kuulub kostjalt hageja ülalpidamiseks väljamõistmisele elatise võlgnevus perioodi eest 02.02.2014 kuni 01.02.2015 järgmise arvestuse alusel: ((11x177.50)+195)-1800=347.50 eurot. Alates 02.02.2015 on kostja kohustatud tasuma igakuiselt seaduses ettenähtud miinimumelatise, mille suuruseks 2015.a on 195 eurot kuus. Seega 31.10.2015 seisuga peab kostja olema hageja emale üle kandnud 9x195=1755 eurot. Poolte esitatud andmete kohaselt on tegelikult ülekandeid tehtud (3x200)+(5x195)=1575 euro suuruses summas (t lk 73, 106), seega võlgnevus 180 eurot. Kohtuotsuse täidetavuse huvides mõistab kolleegium elatise välja kahes osas: 1) ühekordse summana võlgnevuse seisuga 31.10.2015 ja 2) igakuise elatise alates 01.11.2015 seaduses ettenähtud miinimummääras kuni hageja täisealiseks saamiseni.
2. Vastustaja väited, mis puudutavad lapse ja isa suhtlemist, ei oma elatiseasja lahendamisel tähtsust, mistõttu ringkonnakohus jätab need tähelepanuta. 9
3. Hagi osalise rahuldamise alusel jäävad poolte menetluskulud TsMS § 163 lõike 1 alusel kummagi poole enda kanda ja vajadust menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks ei ole. Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest /allkirjastatud digitaalselt/ Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud digitaalselt/ Otsus parandatud 02.12.2015 määrusega RESOLUTSIOON: Parandada tsiviilasjas nr 2-15-1592 Tallinna Ringkonnakohtu 29.10.2015 otsuse resolutsiooni punktis 1 märgitud osaliselt tühistatava Harju Maakohtu otsuse kuupäev ja lugeda „Harju Maakohtu 17.02.2015 otsus“ asemel õigeks „Harju Maakohtu 11.06.2015 otsus“.