Hageja esitas 30.09.2014.a. kostjale suuliselt töövõtulepingu taganemisavalduse seoses sellega, et tööd jäid tegemata ning hageja tuli järeldusele, et kostja ei suuda täita oma lepingulisi kohustusi, ehk
Pooled kirjutasid 30.09.2014.a. alla kokkuleppe töövõtulepingu lõpetamisest, mille kohaselt tuleb teha lõpparve hiljemalt 03.10.2014.a. lähtudes väljamakstud 2 750.- eurost. Täiendavat aega anti kostjale selleks, et arvestada tehtud tööde mahtu ja ostetud materjalide maksumust vastavalt ostutšekkidele, nagu oli märgitud kokkuleppes. Kostja ei ole täitnud kokkulepet, ei esitanud oma arvestusi ja maksedokumente tööde ja materjalide maksumuse tõendamiseks ning hakkas vältima hagejaga suhtlemist. Seetõttu tellis hageja 28.10.2014.a. ehitusekspertiisi CEC OÜ-lt, mille kohaselt kostja poolt tehtud tööde ja materjalide maksumus koos transpordiga on 1 425,82 eurot. Seega tekkis hagejal õigus saada tagasi töölepingu taganemisel kostjalt 1 324,18 eurot (2570 – 1425,82), selle summa ulatuses tööde tegemata jätmise tõttu ja seda vastavalt
lg 2 ja § 189 lg 1.
lg 1 teise lause kohaselt tuleb tagastatavalt rahalt tasuda intressi raha saamisest alates. Hageja esitas 21.11.2014.a. kostjale võlanõude tagastada ehitusremonditööde tegemiseks saadud 1 324,18 eurot hiljemalt 01. detsembriks 2014.a. ja seda N P pangakontole. Kostja ei vastanud võlanõudele, vaatamata sellele, et sai võlanõude kätte 25.11.2014.a., mida tõendab lisatud postisaadetise väljastusteade. Hageja kogunõue kostja vastu on 21.04.2015.a. seisuga kokku 1 373,24 eurot (1324,18 +49,06). TsMS § 376 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja palub mõista V B’ilt välja N P kasuks põhivõla 1 324,18 eurot ja selle peale 21.04.2015.a. seisuga arvestatud viivist 49,06 eurot, edaspidi viivisemääraga 8,05% põhinõudest aastas, ehk 0,29 eurot päevas kuni põhinõude täitmiseni. 3 Hageja on esitanud taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks, juhul kui kostja hagile ei vasta. Hageja menetluskuluks on tasutud riigilõiv 200.- eurot ja õigusabikulu 512.- eurot. II Kostja vastus: Kostjale anti kätte hagimaterjal koos kirjaliku vastuse nõudega AS Eesti Post vahendusel 15.08.2015.a. Vastamise tähtajaks andis kohus 14 päeva hagimaterjali kättesaamisest alates ning hoiatas, et kirjaliku vastuse nimetatud tähtajaks esitamata jätmine annab kohtule õiguse hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Kostja ei ole tähtajaks, milline saabus hiljemalt 31.08.2015.a. kohtule kirjalikult vastanud ning sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. III Kohtu otsuse põhjendused: Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. TsMS § 407 kohaselt kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Nimetatud juhul võib tagaseljaotsuse teha kohtuistungit pidamata. Kostjale on väljastatud hagimaterjal koos vastuse nõudega ning hoiatatud tagaseljaotsuse tegemisest TsMS § 407 järgi. Kostja kohtu nõuet tähtajaks ei ole täitnud, samuti ei ole teatanud kohtule mõjuvast põhjusest hagile vastamata jätmiseks. Hagiavalduses toodud asjaoludel on hagi ka õiguslikult põhjendatud.
lg 1 ja 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval.
lg 1 p 1 alusel võib võlgniku poolt kohustise rikkumise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult kohustuse täitmist.
MS § 444 lg 1 kohaselt tagaseljaotsuse tegemisel võib otsuse põhjendused esitada lihtsustatud vormis. Vastavalt TsMS § 162 lõikele 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Maakohus lähtus eeltoodust ja juhindus TsMS § 162 lg. 1; 177 lg. 2; 407, 442, 444 lg 1; 467 lg, 468 lg 1 p 2. Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/ M.Roots
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.