← Eesti

1-13-6929/105

1-13-6929 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Lembit Käis Määruse tegemise aeg ja koht

  1. november
  2. a Põlva Kriminaalasja number 1-13-6929 Kohtuistungi sekretär Marve Alaver Tõlk Tiina Mõtsar Asja nimetus Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Põlva esinduse erakorraline ettekanne Arnolds Loginsi karistuse täitmisele pööramiseks Arnolds Logins (isikukood: 37611200045, elukoht: xxxxxxxxxxxxxxx-x) Süüdimõistetu Kriminaalhooldusametnik Sirje Uibo RESOLUTSIOON
  3. Pöörata täitmisele Arnolds Loginsile Tartu Maakohtu 09.12.
  4. a otsusega mõistetud liitkaristuse ärakandmata osa ning saata Arnolds Logins vanglasse vangistust kandma 2 (kaks) kuuks.
  5. Kohustada Arnolds Loginsit ilmuma vangistuse kandmiseks vanglasse kohtust saadetavas teatises märgitud ajaks. Vangistuse kandmise aja algust arvestada alates tema vanglasse saabumisest.
  6. Saata määrus erakorralise ettekande esitajale ja süüdimõistetule. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu Põlva kohtumajale 15 päeva jooksul alates selle teadasaamisest. Asjaolud ja erakorralise ettekande sisu Tartu Maakohtu 02.12.
  7. a määrusega vabastati Arnolds Logins talle Tartu Maakohtu 09.12.
  8. a otsusega mõistetud liitkaristusest tingimisi enne tähtaega katseajaga 1 aasta. Lisaks KarS § 75 lõikes 1 punktides 1-6 sätestatud kontrollnõuetele kohustati süüdimõistetut katseajal järgima ka KarS § 75 lõikes 2 punktides 2, 4 ja 8 sätestatud kohustusi, s.o mitte 1-13-6929 tarvitama alkoholi ja narkootikume, otsima endale töökoht hiljemalt 1 kuu jooksul pärast vanglast vabanemist või võtma ennast nõuetekohaselt töötuna arvele Töötukassas ja osalema kriminaalhooldaja pakutavates sotsiaalprogrammides. Katseaega tuli arvestada alates kohtumääruse jõustumisest (tl-d 3-5). Nimetatud määruse järgi tunnistati Arnolds Logins Tartu Maakohtu 09.12.
  9. a otsusega süüdi KarS § 404 ja § 121 järgi ning tema liitkaristuseks mõisteti 3 aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja A. Loginsile mõisteti lõplikuks karistuseks 2 aastat vangistust. Karistuse kandmise aja alguseks loeti 15.02.
  10. a. Kriminaalhooldaja on esitanud 12.11.
  11. a kohtule erakorralise ettekande (tl-d 1-2), milles taotleb Arnolds Loginsile Tartu Maakohtu 09.12.
  12. a otsusega mõistetud vangistuse täitmisele pööramist ärakandmata osas, sest viimane on kolmel korral rikkunud talle KarS § 75 lõike 2 punkti 2 alusel katseajaks pandud kohustust – mitte tarvitada alkoholi, tarvitades alkoholi 28.08., 26.
  13. ja 11.11.
  14. a. Süüdimõistetu ei vaidlusta erakorralises ettekandes märgitud asjaolusid. Maakohtu põhjendused KarS § 76 lg 7 sätestab, et kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid, ei täida talle pandud kohustusi või ei allu elektroonilisele valvele, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada käitumiskontrolli aega kuni katseaja lõpuni või pöörata kandmata jäänud karistuse osa täitmisele. Kuna erakorralise ettekande järgi on süüdimõistetu rikkunud talle katseajaks pandud kohustust mitte tarvitada alkoholi pärast
  15. jaanuari
  16. a, on võimalik kohaldada alates
  17. jaanuarist
  18. a kehtivat KarS § 76 lõiget
  19. Arnolds Loginsi poollt alkoholi tarvitamine 28.08., 26.
  20. ja 11.11.
  21. a on tõendatud indikaatorvahendi kasutamise protokolli (tl 6), politseiametniku K. Satsi teate (tl 8) ja alkoholi tarvitamise kontrollimise protokolli (tl 119 ning süüdimõistetu kirjalike seletustega (tl 12-14). Ka kohtuistungil tunnistas süüdimõistetu, et tarvitas tahtlikult alkoholi 28.08., 26.
  22. ja 11.11.
  23. a. Seega on süüdimõistetu rikkunud KarS § 75 lg 2 p-s 2 sätestatud kohustust katseajal teadlikult ja süstemaatiliselt. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise eesmärgiks on anda süüdimõistetule võimalus elada vabaduses ning käituda teatud järelevalve ja kitsenduste tingimustes õiguskuulekalt. Süüdimõistetu on kolmel korral rikkunud kohustust mitte tarvitada alkoholi. Esimesel kahel korral tehti süüdimõistetule kohustuse rikkumise eest hoiatus, s.o vastavalt 09.
  24. ja 14.10.
  25. a (tl 7, 9). Kuigi teistkordse kohustuse rikkumise järel laskis süüdimõistetu 07.10.
  26. a endale teha tervishoiuasutuses „Torpeedo“ süsti (tl 10), ei olnud ka sellel mingit loodetud mõju, sest 11.11.
  27. a rikkus ta uuesti alkoholi tarvitamise keeldu. Asjaolu, et süüdimõistetu on tarvitanud katseajal alkoholi süstemaatiliselt, kinnitab, et ta ei suuteline täitma kohtumäärusega pandud kohustust. Katseaeg on võimalik edukalt läbida vaid juhul, kui süüdimõistetu on motiveeritud täitma kõiki käitumiskontrolliga kaasnevaid 2

(3)1-13-6929 kohustusi. Kuna süüdimõistetu on tahtlikult ja süstemaatiliselt rikkunud talle katseajaks pandud kohustust mitte tarvitada alkoholi, siis pole õnnestunud täita vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise eesmärki. Järelikult on vajalik ja otstarbekas pöörata süüdimõistetule Tartu Maakohtu 09.12.
  1. a otsusega mõistetud vangistuse ärakandmata osa täitmisele. Kuna süüdimõistetu vabanes Tartu Maakohtu 09.12.
  2. a otsusega mõistetud vangistusest tingimisi enne tähtaega 15.12.
  3. a, olles ära kandnud alates 15.02.
  4. a 1 a 10 kuud vangistust, siis kuulub tal vanglas kandmisele veel 2 kuud vangistust. /allkirjastatud digitaalselt/ Lembit Käis kohtunik 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.