← Eesti

3-15-2234/21

Obsah (7)§ 278§ 213§ 223§ 279§ 268§ 108§ 109

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Villem Lapimaa ja Kaire Pikamäe Otsuse tegemise aeg ja koht 10. detsember 2015, Tallinn H

§ 278lg 1).

Vastukassatsioonkaebust hankeasjas esitada ei saa (

§ 278lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 213lg 1 p 5).

Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse siiski läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (

§ 223lg 1).

Menetlusosaliste nõusoleku olemasolust või selle puudumisest olenemata võib Riigikohus hankeasjas esitatud kassatsioonkaebuse vaadata läbi lihtmenetluses (

§ 279lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. Maanteeamet avaldas 03.03.2015 riigihangete registris hanketeate (HT) hankemenetluses nr 160084 „Tarkvara analüüs, programmeerimis- ja hooldusteenus“. Hange on jagatud kaheks osaks, hanke I osas sõlmitakse raamleping kahe pakkujaga ning hanke II osas kolme pakkujaga.
  2. Maanteeameti peadirektor tegi 13.07.2015 käskkirjaga nr 0127 riigihankes (viitenumber 160084) pakkujate kvalifitseerimise, pakkumuste vastavaks tunnistamise, pakkumuste tagasilükkamise ja pakkumuste edukaks tunnistamise otsused. Hanke I osas: 1) kvalifitseeriti AS CGI Eesti; ühispakkujad Iglu OÜ ja OÜ ASA Quality Services; AS Finestmedia; AS Nortal; ühispakkujad OÜ Affecto Estonia ja OÜ UEC; OÜ Net Group; Nortal UAB; Nortal OY; 2) tunnistati vastavaks AS CGI Eesti pakkumus; Iglu OÜ ja OÜ ASA Quality Services ühispakkumus; AS Finestmedia pakkumus; OÜ Affecto Estonia ja OÜ UEC ühispakkumus; OÜ Net Group pakkumus; 3) lükati tagasi AS Nortal pakkumus; Nortal UAB pakkumus; Nortal OY pakkumus; 2

(7)3-15-2234 4) tunnistati edukaks OÜ Affecto Estonia ja OÜ UEC ühispakkumus; AS Finestmedia pakkumus. Hanke II osas: 1) kvalifitseeriti AS CGI Eesti; ühispakkujad Iglu OÜ ja OÜ ASA Quality Services; ühispakkujad AS Regio ja Knowit Estonia OÜ; AS Finestmedia; OÜ Resta; AS Datel; AS Nortal; ühispakkujad OÜ Affecto Estonia ja OÜ UEC; OÜ Net Group; Nortal UAB; Nortal OY; 2) tunnistati vastavaks AS CGI Eesti pakkumus; Iglu OÜ ja OÜ ASA Quality Services ühispakkumus; AS Regio ja Knowit Estonia OÜ ühispakkumus; AS Finestmedia pakkumus; OÜ Resta pakkumus; AS Datel pakkumus; OÜ Affecto Estonia ja OÜ UEC ühispakkumus; OÜ Net Group pakkumus; 3) lükati tagasi AS Nortal pakkumus; Nortal UAB pakkumus; Nortal OY pakkumus; 4) tunnistati edukaks AS Datel pakkumus; OÜ Affecto Estonia ja OÜ UEC ühispakkumus; OÜ Resta pakkumus.
  1. Ühispakkujad Iglu OÜ ja OÜ ASA Quality Services esitasid 24.07.2015 riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO) vaidlustuse Maanteeameti 13.07.2015 käskkirja nr 0127 kehtetuks tunnistamiseks osas, milles hanke I osas kvalifitseeriti AS CGI Eesti, AS Finestmedia ja ühispakkujad OÜ Affecto Estonia ja OÜ UEC, tunnistati nende pakkumused vastavateks ning AS Finestmedia pakkumus ja OÜ Affecto Estonia ja OÜ UEC ühispakkumus edukaks. Samuti taotleti vaidlustuses hankija käskkirja kehtetuks tunnistamist osas, milles hanke II osas kvalifitseeriti AS CGI Eesti, AS Finestmedia, OÜ Resta, AS Datel ja ühispakkujad OÜ Affecto Estonia ja OÜ UEC, tunnistati nende pakkumused vastavateks ning AS Datel, OÜ Resta ja ühispakkujate OÜ Affecto Estonia ja OÜ UEC pakkumused edukaks. VAKO jättis 25.08.2015 otsusega nr 171-15/160084 vaidlustuse rahuldamata. AS CGI Eesti kvalifitseerimise ja tema pakkumuse vastavaks tunnistamise osas leidis VAKO, et kuivõrd AS-le CGI Eesti pakkumusele antud punktide arv oli vaidlustajate ühispakkumusele antud punktide arvust oluliselt väiksem, siis ei saa hankija otsused AS CGI Eesti kvalifitseerimise ja tema pakkumuse vastavaks tunnistamise kohta kahjustada vaidlustajate õigusi ja nende võimalust sõlmida hankeleping. Seega tuleb vaidlustus jätta rahuldamata kaebeõiguse puudumise tõttu.
  2. AS CGI Eesti esitas 24.07.2015 VAKO-le vaidlustuse Maanteeameti 13.07.2015 käskkirja nr 0127 osaliselt kehtetuks tunnistamiseks. VAKO rahuldas 26.08.2015 otsusega nr 170-15/160084 vaidlustuse ning tunnistas Maanteeameti 13.07.2015 käskkirja nr 0127 kehtetuks osades, milles hankija tunnistas riigihanke I osas edukaks AS Finestmedia ja ühispakkujate OÜ Affecto Estonia ja OÜ UEC pakkumused ning riigihanke II osas edukaks AS Datel ja ühispakkujate OÜ Affecto Estonia ja OÜ UEC pakkumused.
  3. Iglu OÜ ja OÜ ASA Quality Services (ühispakkujad) esitasid Tallinna Halduskohtule 04.09.2015 kaebuse, milles palusid tühistada VAKO 25.08.2015 otsus nr 171-15/160084 ja Maanteeameti 13.07.2015 käskkiri nr 0127 osas, millega hanke I ja II osas kvalifitseeriti AS CGI Eesti ja AS Finestmedia ning tunnistati nende pakkumused vastavateks, samuti osas, milles hanke I osas tunnistati AS Finestmedia pakkumus edukaks. AS Finestmedia ja AS CGI Eesti ei vastanud hanke I ega II osas kvalifitseerimistingimustele ning nende pakkumused ei sisaldanud kõiki nõutavaid dokumente. AS CGI Eesti pakkumus sai kaebajatest maksumuse osas rohkem väärtuspunkte, kuid AS CGI Eesti ei ole esitanud hankijale tellijate kinnitusi nõuetekohaselt täidetud projektide maksumuse, täitmise aja, osalenud programmeerija (arendaja) ega kasutatud arhitektuuriliste komponentide kohta (HT III.2.3). AS CGI Eesti 3
(7)3-15-2234 oleks tulnud jätta hanke I ja II osas kvalifitseerimata ning seega ei saanud tema pakkumust tunnistada ka vastavaks.
  1. Maanteeamet vaidles kirjalikus vastuses kaebusele vastu, leides, et AS Finestmedia ja AS CGI Eesti pakkumused ei peagi vastama kvalifitseerimistingimustele, sest tingimustele peavad vastama üksnes pakkujad. AS CGI Eesti ei ole jätnud tema kvalifikatsiooni hindamiseks vajalikke dokumente ja andmeid esitamata. VAKO 26.08.2015 otsuse nr 17015/160084 kohaselt oleks hankija pidanud pakkumuste hindamiseks vajalike dokumentide esitamata jätmise küsimust käsitlema pakkumuste vastavuse juures. Hankija peab VAKO põhjendustega arvestama ning pakkumuste vastavaks tunnistamise otsuse üle vaatama.
  2. Kolmas isik AS CGI Eesti palus kirjalikus seisukohas jätta kaebus rahuldamata. AS CGI Eesti kvalifitseerimine ja tema pakkumuse vastavaks tunnistamine hanke I ja II osas ei kahjusta kaebajate õigusi, sest VAKO 26.08.2015 otsuse nr 170-15/160084 jõustumisest tulenevalt ei ole pakkumuste edukaks tunnistamine enam kehtiv, kaebajate pakkumus on tunnistatud vastavaks ja pakkumuste paremusjärjestus ei ole teada. Kaebajate kaitstavaks huviks ei saa olla pelgalt teise äriühingu tõrjumine hankemenetluselt.
  3. Kolmas isik AS Finestmedia palus kirjalikus vastuses jätta kaebus rahuldamata.
  4. Tallinna Halduskohus rahuldas 15.10.2015 otsusega kaebuse osaliselt ning tühistas Maanteeameti 13.07.2015 käskkirja nr 0127 osas, milles AS CGI Eesti pakkumus tunnistati hanke I ja II osas vastavaks. Halduskohus mõistis Maanteeametilt Iglu OÜ kasuks välja menetluskulud 830 eurot ning Iglu OÜ-lt ja OÜ-lt ASA Quality Services solidaarselt AS Finestmedia kasuks menetluskulud 720 eurot. Jõustunud VAKO 26.08.2015 otsusega nr 17015/160084 tunnistati Maanteeameti 13.07.2015 käskkiri nr 0127 kehtetuks osades, milles hankija tunnistas hanke I osas edukaks AS Finestmedia ning ühispakkujate OÜ Affecto Estonia ja OÜ UEC pakkumused ning hanke II osas edukaks AS Datel ning ühispakkujate OÜ Affecto Estonia ja OÜ UEC pakkumused. Käesolevas vaidluses on küsimus kaebajate konkurentide ja kaaspakkujate kvalifitseerimises ning nende pakkumuste vastavaks tunnistamises, millest sõltub kõigi haldusasjas menetlusosalisteks olevate pakkujate pakkumuste edukaks tunnistamine. Maanteeameti 13.07.2015 käskkiri puudutab jätkuvalt kaebajate subjektiivseid õigusi, sest konkurentide õigusvastane kvalifitseerimine või nende pakkumuste vastavaks tunnistamine halvendab oluliselt kaebajate võimalust osutuda hankel edukaks pakkujaks. AS Finestmedia on esitanud kõik enda kvalifikatsiooni tõendavad dokumendid ja hankijal puudub alus nendes kahelda või teostada lisauuringuid. VAKO 26.08.2015 otsuse nr 170-15/160084 p-des 9.5, 10, 11, 12 ja 13 on tuvastatud, et AS CGI Eesti pakkumus ei vastanud hanke kummaski osas hankedokumentides (HD) sätestatud vastavustingimustele, sest pakkumuses puuduvad dokumendi „Nõuded pakkumusele – Vastavustingimused“ kohaselt HD lisa I vormidele 6a, 6b, 7a, 7b, 9a ja 9b lisada tulnud tellija kinnitused, mis sisaldavad muu hulgas andmeid projektis kasutatud arhitektuuriliste komponentide kohta. AS CGI Eesti pakkumusele lisatud HT kohased tellijate kinnitused lepingute nõuetekohase täitmise kohta niisuguseid andmeid ei sisalda. Halduskohus nõustus VAKO 26.08.2015 otsuses toodud arutlusega ja hankija pidanuks lükkama AS CGI Eesti pakkumuse riigihangete seaduse (RHS) § 47 lg 2 ja HD p 11.2 alusel tagasi. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
  5. AS CGI Eesti palub apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada osas, milles kaebus rahuldati ning teha asjas uus otsus, millega jätta kaebus tervikuna rahuldamata. Halduskohus on ebaõigesti leidnud, et kaebajatel on kaebeõigus. Kaebeõigust saab kontrollida 4
(7)3-15-2234 üksnes vaidlustuse esitamise aja seisuga ja kuivõrd VAKO 25.08.2015 otsuse tegemise ajal olid kaebajad paremusjärjestuses kolmandast isikust eespool, siis ei takistanud AS CGI Eesti kvalifitseerimine ja tema pakkumuse vastavaks tunnistamine kaebajatel hankelepingu sõlmimist. VAKO on 25.08.2015 otsuse nr 171-15/160084 p-s 22 õigesti märkinud, et kaebajatel võib tekkida kaebeõigus, kui hankija peaks tegema uue otsuse pakkumuste edukaks tunnistamise kohta. Halduskohus on tõlgendanud VAKO on 26.08.2015 otsust nr 170-15/160084 ekslikult, sest selle p-des 13 ja 14 on VAKO pigem jaatanud AS CGI Eesti pakkumuse vastavust ning märkinud, et kuna kolmanda isiku pakkumuses esinesid vormilised puudused, sai hankija pakkumuse tunnistada vastavaks RHS § 47 lg 2 teise lause alusel. VAKO 26.08.2015 otsus on jõustunud ja täitmiseks kohustuslik. Igal juhul ei saanud VAKO 26.08.2015 otsusega tuvastada AS CGI Eesti pakkumuse mittevastavust, sest vaidluse sisuks oli pakkumuse hindamise õigsus, mitte pakkumuse vastavus. AS CGI Eesti esitas oma pakkumuse koosseisus HT p-s III.2.3 nõutud tellija kinnitused referentsprojektide ja projektijuhi CV-s esitatud projektide kohta, mida täiendavad AS CGI Eesti võtmeisikute CV-des kajastatud andmed. HD p-s 13.4.2 toodud kompetentsi hindamise kriteeriumites puudub viide, et dokumentide esitamata jätmisel vastavaid kompetentse ei hinnata. Hankemenetluse tingimused ei ole olnud pakkujatele üheselt selged ja arusaadavad ning HT-s ja HD-s kajastamata tingimusele õigusliku tähenduse omistamine on vastuolus hankemenetluse kontrollitavuse, läbipaistvuse ja pakkujate võrdse kohtlemise printsiibiga. Maanteeamet väljendas esmakordselt alles apellatsioonimenetluses, et tema tahe ei olnud aktsepteerida pakkumust, millele pakkuja ei ole lisanud kõiki tellijate kinnitusi. VAKO 26.08.2015 otsuses esile toodud puudused on käsitatavad vormilise eksimusena pakkumuse koostamisel, mitte sisulise kõrvalekaldena HT ja HD tingimustest. Halduskohtu hinnang pakkumuste mittevastavuse kohta on üllatuslik, sest kohus ei juhtinud kolmanda isiku tähelepanu vajadusele esitada lisaks kvalifitseerimise tingimustele vastavusele seisukoht ka pakkumuste vastavuse küsimuse kohta. Hankija on järjekindlalt tunnistanud (nt hindamisprotokollis, vastuses kaebajate vaidlustusele), et vaidlusaluste kinnitustega ei soovitud hinnata pakkumuste vastavust ja seda kinnitab Maanteeameti tegevus uute IT-alaste riigihangete läbiviimisel (nt riigihanked nr 167058 „Riikliku teeregistri uus programm – analüüs ja arendus ja hooldus“ ning nr 167829 „Maanteeameti välis- ja siseveebi arendus“). HD-s toodud tingimusi tuleb käsitada tahteavaldusena tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 75 lg 1 tähenduses ja pakkumuste võtmeisikute CV-de vormiga tutvudes ei jäänud kahtlustki, et nõutakse ainult HT-s märgitud tellija kinnitusi. Hankija tegevus hankemenetluses on olnud vastuoluline ja kolmandale isikule ei saa asetada riski selle kohta, kuidas hankija hankedokumenti tõlgendab. HD tõlgendamisel ja hankija tegeliku tahte väljaselgitamisel tuleb vältida hankija tegevuse meelevaldsuse soosimist. 11. Iglu OÜ ja OÜ ASA Quality Services vaidlevad kirjalikus vastuses apellatsioonkaebusele vastu ning paluvad selle jätta rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata. Kaebeõiguse olemasolu tuleb kontrollida kaebuse esitamise aja seisuga ja halduskohus on jõudnud õigesti järeldusele, et kaebajatel on kaebeõigus. AS CGI Eesti algatatud vaidemenetluses ja VAKO 26.08.2015 otsuses ei olnud vaidluse all pakkujate kvalifitseerimine ja pakkumuste vastavaks tunnistamine. Halduskohtul oli õigus juhinduda VAKO 26.08.2015 otsusest nr 170-15/160084 osas, milles see oli võimalik ja põhjendatud. VAKO 26.08.2015 otsuse resolutsioonis ei ole tuvastatud AS CGI Eesti pakkumuse vastavust ning sellest ei saa järeldada, et AS CGI Eesti pakkumuse mittevastavaks tunnistamine on edasises hankemenetluses välistatud. Kaebusest lähtuvalt pidi halduskohus võtma seisukoha AS CGI Eesti kvalifitseerimise ja tema pakkumuse vastavaks tunnistamise osas, mistõttu ei saanud kohtulahend olla apellandile üllatuslik. 5
(7)3-15-2234
  1. Maanteeamet palub kirjalikus vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Maanteeamet on vaidemenetluses korduvalt kinnitanud, et ei käsitanud dokumentide esitamata jätmist vastavaks tunnistamise menetluse etapis, sest arvas, et sisuline seisukoht tuleb anda pakkumuste hindamise etapis. Hindamiskomisjoni protokolli põhjendustest tulenevalt on ilmselge, et pakkumuses esinesid sisulised, mitte vormilised puudused. Maanteeameti õiguspärane käitumine oleks olnud kolmanda isiku pakkumuse tagasilükkamine, sest tegemist on sisuliste puudustega pakkumusega. Vaidlustusmenetluses oli Maanteeameti seisukoht, et vaidlusaluste tellijate kinnitustega ei soovitud hinnata pakkumuse vastavust, kuid Maanteeamet nõustub VAKO 26.08.2015 otsuses nr 17015/160084 toodud seisukohtadega ja tunnistab oma eksimust. Uued IT-alased hanked ja nendes sätestatud tingimused ei tõenda Maanteeameti tahet riigihanke nr 160084 raames.
  2. AS Finestmedia palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  3. Ringkonnakohus jagab VAKO (vt 25.08.2015 otsuse nr 171-15/160084 p 22) ja apellandi seisukohta, et ühispakkujatel Iglu OÜ ja OÜ ASA Quality Services puudub praeguses asjas kaebeõigus.

§ 268

lg-st 1 tulenevalt peab kaebeõigust haldusasjas hindama vaidlustuse esitamise aja seisuga. Hanke mõlemas osas hinnati pakkumusi kahe hindamiskriteeriumi alusel: võtmeisikute tehnoloogiapõhine kompetents (osakaal 45%) ja pakkumuse maksumus (osakaal 55%). Kaebajate pakkumus sai 10.07.2014 pakkumuste edukaks tunnistamise protokolli kohaselt hanke I osas kokku 87,84 punkti ja apellandi pakkumus 52,17 punkti ning hanke II osas sai kaebajate pakkumus kokku 85,65 punkti ja apellandi pakkumus 52,19 punkti. Vaatamata sellele, et vaidlus puudutab AS CGI Eesti võtmeisikute tehnoloogiaalase kompetentsi küsimust ning VAKO 26.08.2015 otsuse nr 17015/160084 tagajärjel tuleb hankijal pakkumuste hindamine viia läbi uuesti, ei mõjuta see asjaolu, et 24.07.2015 vaidlustuse esitamise ajal ei saanud Maanteeameti 13.07.2015 käskkiri nr 0127 AS CGI Eesti kvalifitseerimise ja tema pakkumuse vastavaks tunnistamisega seonduvalt kuidagi Iglu OÜ ja OÜ ASA Quality Services õigusi piirata, sest apellandi pakkumust ei olnud tunnistatud edukaks ja hankija omistas sellele kaebajate pakkumusest märkimisväärselt vähem väärtuspunkte. VAKO on 25.08.2015 otsuse p-s 22 kaebajatele õigesti selgitanud, et neil võib tekkida kaebeõigus juhul, kui AS CGI Eesti peaks saama pakkumuste uue hindamise tulemusel kaebajate pakkumusest rohkem väärtuspunkte ja tema pakkumus osutub edukaks.

  1. Kaebajate subjektiivseid õigusi ei kahjusta olukord, kus hankemenetluses on kvalifitseeritud ja tunnistatud vastavaks sellise pakkuja pakkumus, kelle pakkumus saab hindamisel kaebajate pakkumusest vähem hindepunkte, sest see ei saa mõjutada kaebajate võimalust osutuda hankemenetluses edukaks. Pakkujal puudub eraldiseisvalt kaitstav huvi teiste pakkujate kõrvaldamiseks hankemenetlusest. Kaebeõiguse tunnustamiseks ei piisa ka ainuüksi teoreetilisest võimalusest, et edasises menetluses võidakse pakkumustele anda väärtuspunkte teisiti. Kaebajad ei saa praeguse haldusasja raames esitada vastuväiteid ka VAKO 26.08.2015 otsusele nr 170-15/160084, milles nad ei olnud menetlusosalisteks ning mida ükski pakkuja ega hankija ei ole vaidlustanud.
  2. Eeltoodu põhjal tuleb AS CGI Eesti apellatsioonkaebus rahuldada ning halduskohtu otsus tühistada osas, milles kohus kaebuse rahuldas. Ringkonnakohus teeb selles osas ise uue otsuse, millega jätab Iglu OÜ ja OÜ ASA Quality Services kaebuse rahuldamata seoses kaebajatel kaebeõiguse puudumisega. Kuivõrd halduskohtu otsust ei ole vaidlustatud osas, milles jäeti rahuldamata kaebus AS Finestmedia ja AS CGI Eesti kvalifitseerimise otsuste 6

(7)3-15-2234 ning AS Finestmedia pakkumuse vastavaks ja edukaks tunnistamise otsuste peale, jääb halduskohtu otsus vastavas osas muutmata. Võimaliku ebaselguse vältimiseks lahendab ringkonnakohus menetluskulude väljamõistmise küsimuse käesoleva otsuse resolutsioonis terviklikult. Kuivõrd halduskohus on 15.10.2015 otsuse p-des 18 ja 19 AS CGI Eesti pakkumuse vastavaks tunnistamise osas sisuliselt üksnes korranud VAKO 26.08.2015 otsuses nr 170-15/160084 esitatud seisukohti ning VAKO see otsus on jõustunud ja hankijale juhindumiseks kohustuslik, ei pea ringkonnakohus vajalikuks seda küsimust ka obiter dictumi korras sisuliselt käsitleda. 17.

§ 108

lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 109

lg-st 1 tulenevalt esitatakse menetluskulude väljamõistmiseks kohtule enne kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele (

§ 108lg 8).

Kui kõrgema astme kohus muudab madalama astme kohtu lahendit või teeb lahendi asja uueks arutamiseks saatmata, muudab ta kohtukulude jaotust (

§ 109

lg 4).

§ 109lg 6 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud.

Kuivõrd halduskohus rahuldas Iglu OÜ ja OÜ ASA Quality Services kaebuse ca 1/5 ulatuses ning ringkonnakohus teeb asjas uue otsuse, mille tulemusel jääb kaebus tervikuna rahuldamata, jäävad kaebajate menetluskulud esimese astme kohtus (riigilõiv 1295 eurot ja õigusabikulud 2870,40 eurot – tl 12; tl 71-74) nende endi kanda. Apellatsioonimenetluses on kaebajad taotlenud AS-lt CGI Eesti 1092 euro suuruste õigusabikulude väljamõistmist (tl 130133). Kuivõrd ringkonnakohus rahuldab AS CGI Eesti apellatsioonkaebuse jäävad kaebajate menetluskulud

§ 108lg 1 alusel nende endi kanda.

AS CGI Eesti ei ole esimese astme kohtus menetluskulude väljamõistmist taotlenud ega kulude kandmise kohta tõendeid esitanud. Apellatsioonimenetluses on AS CGI Eesti tasunud riigilõivu 1280 eurot (tl 101) ja kandnud õigusabikulusid 1760,17 eurot (tl 124-126). Kulude kandmine ja nende seos käesoleva haldusasja menetlemisega on nõuetekohaselt tõendatud. Kulud on ka mõistliku suurusega, arvestades muu hulgas asjaolu, et advokaadi abi on kasutatud alates apellatsioonimenetlusest, mistõttu tuleb arvestada vajadusega töötada läbi ka varasemas menetluses esitatud väited. Kuivõrd ringkonnakohus rahuldab apellatsioonkaebuse, tuleb kaebajatelt solidaarselt mõista

§ 108

lg-te 1 ja 8 alusel apellandi kasuks välja kantud menetluskulud kokku 3040,17 eurot. Kolmas isik AS Finestmedia on esimese astme kohtus kandnud õigusabikulu 720 euro ulatuses (tl 64-65) ja apellatsioonimenetluses on AS Finestmedia täiendavalt taotlenud 360 euro suuruse õigusabikulu väljamõistmist (tl 122-123). Kulude kandmine ja nende seos käesoleva haldusasja menetlemisega on nõuetekohaselt tõendatud ning kulud on põhjendatud ja mõistliku suurusega.

§ 108

lg-te 1 ja 8 alusel tuleb kaebajatelt solidaarselt mõista apellandi kasuks välja kantud menetluskulud kokku 1080 eurot. Maanteeamet ei ole esimese ega teise astme kohtus menetluskulude väljamõistmist taotlenud ega menetluskulude kandmise kohta tõendeid esitanud, mistõttu jäävad vastustaja võimalikud menetluskulud

§ 109lg 1 alusel tema enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Villem Lapimaa Kaire Pikamäe Virgo Saarmets 7

(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.