Obsah (8)

§ 356§ 230§ 162§ 174§ 138§ 175§ 218§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Triin Uusen-Nacke Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 23. oktoober 2015, Tartu kohtumaja kantselei Tsiviilasja number 2-15-102

) § 162 lg 1 alusel jätta kostja kanda.

1. Kohus loeb poolte esitatud väidete ja tõenditega tuvastatuks, et kostjal on kaks osanikku: hageja ja A.O.. A.O. on koostanud kostja osanike otsuse eelnõu, mis kannab
2. märtsi 2015 kuupäeva (tlk. 11). Nimetatud eelnõu sissejuhatuse kohaselt saadetakse see osanikele seisukohtade esitamiseks ning otsuse vastuvõtmiseks ilma osanike koosolekut kokku kutsumata juhindudes ÄS §-st
4. aprilli 2015 kostja osanike otsusega suurendati kostja osakapitali. Hagiavalduse ning hageja ja kostja menetluses tehtud väidete põhjal saab järeldada, et hageja on eelnõu kätte saanud, kuid ei ole kostjale selle suhtes seisukohta esitanud. Samade poolte vahel oli Tartu Maakohtus vaidlus tsiviilasjas 2-15-4285 (tlk. 68). Kohtuistungil ei väljendanud hageja üheselt ja selgelt, kas see menetlus mõjutab praegust kohtumenetlust (tlk. 73), kuid hageja ei esitanud menetluse peatamise taotlust kuni tsiviilasjas 2-15-4285 tehtud kohtulahendi jõustumiseni.

§ 356

lg 1 järgi võib kohus juhul, kui otsus sõltub täielikult või osaliselt sellise õigussuhte olemasolust või puudumisest, mis on teise käimasoleva kohtumenetluse ese või mille olemasolu peab tuvastama haldusmenetluses või muus kohtumenetluses, peatada menetluse kuni teise menetluse lõppemiseni. Maakohus leiab, et praeguse asja menetlus ei sõltu tsiviilasja 2-154285 menetlusest. Vaatamata sellele, et tegemist on vaidlusega samade poolte vahel osanike otsuse kehtetuks tunnistamiseks või tühisuse tuvastamiseks, millega muudeti osaühingu põhikirja ja suurendati osakapitali, ei mõjuta selles asjas tehtud lahend praegust menetlust. Kostjal oli tsiviilasja 2-15-4285 menetlemise ajal ja on praegu kaks osanikku: hageja ja A.O. ning nende osade suurus ei mõjuta praeguse vaidluse eset.

1. ÄS § 173 lg 1 järgi on osanikel õigus vastu võtta otsuseid osanike koosolekut kokku kutsumata. Sama paragrahvi teise lõike järgi saadab juhatus nimetatud otsuse eelnõu kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kõigile osanikele, määrates tähtaja, mille jooksul osanik peab esitama selle kohta oma seisukoha kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Kui osanik ei teata nimetatud tähtaja jooksul, kas ta on otsuse poolt või vastu, loetakse, et ta hääletab otsuse vastu.
2. märtsi 2015 kostja otsuse eelnõu p. 1 järgi tuleb suurendada hageja osakapitali seniste nimiväärtuste suurendamise teel. Eelnõus ei ole ÄS § 173 lg-s 1 nimetatud tähtaega. Otsuse eelnõu p.-i 3 esimese ja teise lause sõnastus on järgmine „Osakapitali suurendamisel on uute osade omandamise eesõigus senistel osanikel proportsionaalselt nende osade suurusega. Osade nimiväärtuse suurendamise eest on osanikud kohustatud tasuma rahaliste sissemaksetega OÜ Enterpolar arvele….hiljemalt
3. aprilliks 2015.a.“ Maakohus leiab, et sissemaksete tegemise lõppkuupäev ei asenda ÄS § 173 lg-s 1 nimetatud täheaega osanikule otsuse eelnõu suhtes seisukoha avaldamiseks.
4. ÄS § 1771 lg 1 järgi on osanike otsus tühine, kui see rikub osaühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele, samuti kui rikuti oluliselt otsuse teinud osanike koosoleku kokkukutsumise või otsuse tegemise korda. Maakohus on seisukohal, et osanike otsuse eelnõus või selle lisas kuupäeva puudumine osanikele eelnõu suhtes seisukoha avaldamiseks on otsuse tegemise korra oluline rikkumine ÄS § 1771 lg 1 järgi, mis toob kaasa otsuse tühisuse. 4/6

§ 230

lg 2 järgi esitavad hagimenetluses tõendeid menetlusosalised, kohus iseseisvalt tõendeid ei kogu. Kostja ei ole tuginenud menetluses mõnele muule asjaolule, mis võiks kinnitada, et hagejale oli määratud kuupäev otsuse eelnõu suhtes seisukoha andmiseks. Hageja ei ole ka ise väljendanud, et ta oleks nimetatud otsuse suhtes seisukohta avaldanud (nt saatnud enne otsuse tegemist selle suhtes keeldumise teate, mis iseenesest näitab, et osanik on saanud eelnevalt oma seisukohta avaldada ja osaühingul oli võimalus sellega arvestada). Iseenesest on õige kostja seisukoht, et ÄS § 173 lg 2 järgi on eelnõus toodud ettepanekule vastamata jätmine käsitletav otsuse vastu hääletamisena (tlk. 62). Kuid see ei tähenda, et otsuse eelnõust ei peaks üheselt arusaadavalt tulenema tähtaeg, mille jooksul osanik saab otsuse eelnõu kohta oma seisukohta avaldada. See, kas ta oma seisukohta avaldab, on osaniku enda otsustada, kuid talle peab olema selge, millise ajavahemiku jooksul tema arvamust oodatakse. Ainult siis on ka vastamata jätmise õiguslik tagajärg ÄS § 173 lg 2 järgi põhjendatud – osanikul on teada, et tähtaja möödudes loetakse tema vastamata jätmist otsuse vastu hääletamiseks Kuna kostja 8. aprilli 2015 osanike otsus on tühine ÄS § 1771lg 1 järgi, ei pea maakohus vajalikuks võtta seisukoht hagis toodud teiste nimetatud kostja osanike otsuse tühisuse aluste suhtes või otsuse kehtetuks tunnistamise õiguslike aluste kohta. 7.

§ 162lg 1 järgi tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.

8.

§ 174

lg-te 1, 2, § 177 lg 1 p 1 alusel määrab kohus kohtuotsuses kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse. Hageja

1. ja
2. oktoobri 2015 menetluskulude nimekirjad (tlk 86-90, 95-100) olid ebaselged ega sisaldanud kõiki asjakohaseid andmeid.
3. oktoobri 2015 e-kirjas (tlk 102) palus kohus esitada hageja esindajal menetluskulude nimekirja, millest nähtuks selgelt ja ülevaatlikult menetluskulude koosseis ja suurus, sh tuua välja konkreetne summa, mille kindlaksmääramist ja vastaspoolelt väljamõistmist taotletakse.
4. oktoobril 2015 esitas hageja esindaja täpsustuse (tlk 105-106), milles palus kindlaks määrata ja kostjalt välja mõista menetluskulud hagejale esitatud arvete kogusummas koos käibemaksuga 1597 eurot 10 senti (õigusteenuse eest 1586 eurot 5 senti (10 h 10 min, tunnihind 130 eurot + käibemaks; väljatrükkide eest 4 eurot 55 senti (käibemaksuga 5 eurot 46 senti) ja sõidukulu 5 eurot 60 senti). Samuti palus hageja kostjalt välja mõista viivise. Kohtule on esitatud ka Nurmi & Partner Advokaadibüroo OÜ kostjale väljastatud arved (tlk 89, 90, 100). Kostja hindas oma
5. oktoobri 2015 vastuses hageja põhjendatud menetluskulude suuruseks kokku 3 h 55 min (1,5 h + 2 h 25 min). Kostja ei nõustu ka sõidukulu ja dokumentide väljaprintimise kuluga.

§ 138lg 1, § 144 p 1 kohaselt on menetluskulu menetlusosalise esindaja kulud.

Eelkõige võib lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks kuluks, mille hüvitamist saab nõuda teiselt menetlusosaliselt, olla õigusteenuse osutamise tasu. Lisaks võib hüvitatavaks menetluskuluks olla otsene sõidukulu, s.o transpordikulu, milleks on nt bussipileti või autokütuse maksumus (vt Riigikohtu 12. juuni 2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-64-13 p 13). Menetlusosalise esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb

§ 175

lg 1 alusel lisaks esindamisele kulunud ajale hinnata ka ühe tööühiku hinna, s.o esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust. Üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja 5/6 vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt nt Riigikohtu 11. veebruari 2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14 p 14). Hagejat esindas antud asjas

§ 218lg 1 p-ile 1 vastav lepinguline esindaja, advokaat Anne Nurmi.

Kohus leiab, et hageja esindaja tunnitasu 156 eurot koos käibemaksuga (130 eurot, millele lisandub käibemaks) vastab keskmisele sarnase õigusteenuse eest makstavale tasule ning on põhjendatud ja vajalik. 1. oktoobri 2013 määruse tsiviilasjas nr 3-2-1-91-13 p-ist 13 nähtub, et Riigikohus on pidanud põhjendatuks tunnitasu 156 eurot koos käibemaksuga (ajakulu 3,2 h, õigusabikulu suurus kokku 500 eurot koos käibemaksuga), kusjuures õigusvaidlus ei olnud keerukas. Arvestades vaidluse keskmist keerukust, hagiavalduse (tlk 3-7) sisu ja mahtu, esitatud tõendeid ning asjaolu, et tsiviilasjas nr 2-15-4285 tehtud lahendist (tlk 68) nähtuvalt oli hageja esindaja vaidluse asjaoludega põhimõtteliselt tuttav juba varasemast, peab kohus hagi koostamisega seotud ajakulu põhjendatuks 6 h asemel 4 h ulatuses. Kostja vastust (tlk 61-65) ning asja materjalide mahtu hinnates peab kohus vastusega tutvumise ja istungiks valmistumise ajakulu 3,5 h asemel põhjendatuks 2 h 20 min ulatuses. Istungil osalemise ajakulu 32 min ja kompromissläbirääkimist ajakulu 8 min on põhjendatud. Protokollist (tlk 73-74) nähtuvalt kestist istung 32 min. Kompromissläbirääkimiste ajakulule ei ole kostja vastuväiteid esitanud, mistõttu puudub ka kohtul alus selles kahelda. Asjaolu, et hageja soovis asja arutamist istungil ning kostja peab seda ebavajalikuks, ei anna antud juhul alust pidada istungiga seotud ajakulu põhjendamatuks. Seega on põhjendatud hageja esindaja ajakulu kokku 7 h. Arvestades eeltoodut, peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks õigusteenuse tasu 1092 eurot (7 h * 130 eurot + käibemaks). Samuti on põhjendatud ja mõistlik hageja esindaja istungile sõidu kulu 5 eurot 60 senti.

§ 174

lg 10 alusel tuleb hagejale hüvitada ka käibemaks, hageja on kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane. Seega tuleb mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu kokku 1097 eurot 60 senti. Taotlus tuleb jätta rahuldamata õigusteenuse tasu 494 eurot 5 senti (1586,05-1092) osas. Samuti tuleb taotlus jätta rahuldamata hagejale hagimaterjalide väljaprintimise kulu 5 eurot 46 senti hüvitamise osas. Menetlusdokumendid on esitatud kohtule elektrooniliselt ning poole kulu nende välja trükkimiseks ei ole menetluse seisukohast vajalik ega põhjendatud. Hageja taotlust ja

§ 177

lg-t 4 arvestades tuleb kostjal tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 II lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke Kohtunik 6/6