Obsah (7)

§ 168§ 430§ 432§ 661§ 173§ 174§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ruth Sild Määruse tegemise aeg ja koht 22. detsember 2015. a Haapsalu kohtumaja Tsiviilasja number 2-15-15753 Tsiviilasi Elina Palmiste hagi Margo Palts vastu

§ 168lg 3 alusel.

Edasikaebamise kord Määrus ei ole edasikaevatav Asjaolud, menetluse käik 21.10.

1. a esitas Elina Palmiste Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja hagiavalduse kostja Margo Palts vastu võlgnevuse 200 euro nõudes. Kostja pakkus hagejale müügiks autot. Pooled leppisid kokku, et hageja maksab pool summast ette. Kostja otsustas autot mitte müüa ning summat tagastada ei tahtnud. Hageja maksis ettemaksus 400 eurot, millest 200 eurot on tagastatud hagejale. Ülejäänud 200 eurot kostja hagejale tagastanud ei ole. 21.12.
2. a arutas kohus tsiviilasja kohtuistungil. Kompromissleping 21.12.
3. a toimunud kohtuistungil sõlmisid pooled alljärgneva kompromisslepingu. Käesolevaga pooled on sõlminud käesolevas tsiviilasjas alljärgneva kokkuleppe.
4. Kostja Margo Palts tasub hagejale Elina Palmistele võlgnevuse summas 200 (kakssada) eurot hiljemalt
5. detsember
6. a. Võlgnevus tuleb tasuda arveldusarvele *, Elina Palmiste.
7. Kostja Margo Palts tasub hagejale Elina Palmistele menetluskuluna riigilõivu summas 37,50 eurot hiljemalt
8. jaanuar
9. a. Riigilõiv tuleb tasuda arveldusarvele *, Elina Palmiste.
10. Hageja ja kostja paluvad tagastada hagejale ½ riigilõivust seoses kompromissi sõlmimisega. Kohtu seisukoht Kohus olles tutvunud asja materjalidega ja esitatud kompromissilepinguga leiab, et poolte sõlmitud kompromissi võib kinnitada ja menetluse asjas lõpetada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi

) § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.

§ 430

lg 1 ja 2 sätestavad, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Vastavalt

§ 430

lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. Pooled kinnitasid 21.12.2015.a toimunud kohtuistungil, et soovivad menetluse käesolevas asjas lõpetada kompromissiga ja kohus selgitas kohtuistungil menetlusosalistele menetluse lõpetamise tagajärgi, mis tulenevad

§-st 432. Kohus leiab, et kompromissi kinnitamist välistavaid asjaolusid käesolevas asjas ei esine. Eeltoodust tulenevalt kohus kinnitab kompromissi selles toodud tingimustel ja menetlus asjas tuleb lõpetada.

§ 430

lg 8 kohaselt saab kompromissi tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks 2 tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.

§ 432

sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohtuistungil pooled välistasid määruskaebuse esitamise õiguse kompromissi kinnitavale ja menetlust lõpetavale määrusele. Poolte tahteavaldus on kooskõlas

§ 661lg-ga 4.

Menetluskulud ja menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 174

lg 1 ja 2 järgi menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

§ 168

lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kohtule esitatud kompromisslepingu kohaselt on pooled kokku leppinud, et kostja hüvitab hagejale poole riigilõivust, s.o 37,50 eurot. Pooled on seega

§ 168

lg 3 kohaselt kokku leppinud menetluskulude jagamises.

§ 168

lõikest 3 tulenevalt jäävad kompromisslepingus nimetamata menetluskulud poolte enda kanda.

§ 150

lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Pooled on kohtule esitatud kompromisslepingus taotlenud ½ riigilõivu tagastamist

§ 150lg 2 p 1 alusel.

Pärnu Maakohu 05.11.

1. a määrusega kohus rahuldas osaliselt hageja menetlusabi taotluse ja määras riigilõivu summas 75 eurot tasumisele osamaksete kaupa. Osamaksetena tasutav riigilõiv tuli hagejal tasuda 3 kuu jooksul võrdsetes osades, s.o 25 eurot kuus iga kuu
2. kuupäevaks. Hageja on tasunud riigilõivu summas 25 eurot 09.11.
3. a /tlk 91/ ning riigilõivu summas 25 eurot 04.12.
4. a /tlk 116/. Kokku on hageja seega tasunud hagiavalduse esitamisel makstavast riigilõivust (75 eurot) riigilõivu summas 50 eurot. Kohus leiab, et viimase osamakse tasumine hageja poolt ei ole käesolevaga enam otstarbekas, kuna

§ 150lg 2 p 1 alusel kuulub ½ riigilõivu hagejale tagastamisele.

Seetõttu hageja ei ole kohustatud tasuma viimast riigilõivu osamakset summas 25 eurot vastavalt Pärnu Maakohtu 05.11.2015. a määrusele ning kohus tagastab hagejale riigilõivu summas 12,50 eurot.

§ 150

lg 4 alusel tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. 3 Eeltoodust tulenevalt tuleb Pärnu Maakohtul peale kohtumääruse jõustumist Elina Palmiste'le tagastada tema poolt osamaksetena tasutud hagiavalduse esitamise riigilõivust 12,50 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Sild kohtunik 4