lg 1 võtab kohus loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus leiab, et käesolevas tsiviilasjas ei ole tuvastatud TsMS § 429 lg-s 4 sätestatud asjaolusid, mistõttu tuleb viiviste nõudest loobumine vastu võtta. Kohus teeb otsuse vaid põhinõude osas. 4. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada. 2 Vastavalt TsMS § 440 lg-le 1 kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kostja võttis hagi 07.05.2015 esitatud vastuses põhinõude osas õigeks ning jäi selle juurde ka 24.09.2015 toimunud kohtuistungil. Seega tuleb hagi rahuldada.
MS § 468 lg 1 p 1 kohaselt tunnistab kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. 5. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1, § 174 lg 1 kohaselt määrab kohus otsuse tegemisel kindlaks menetluskulude jaotuse ning nende rahalise suuruse.
§-st 168 lg 4 jätab kohus viivistelt tasutud riigilõivu hageja kanda, kuna hageja on selles osas hagist loobunud. TsMS § 162 lg 1 alusel tuleb muud menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 168 lg 6 ei kohaldu, kuna kostja on küll hagi põhinõude osas õigeks võtnud, kuid ei ole kohtumenetluse kestel võlga tasunud. Kuivõrd kostjal ei ole tekkinud eraldi menetluskulusid seoses viivistega, vaid kostja on vaielnud kogu nõude menetlusse võtmisele ja sissenõutavusele vastu, ei jaga kohus kostja esindaja kulusid eeltoodust erinevalt. Hageja on nimetanud oma menetluskuluks riigilõivu 600 eurot. Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ning lisa 1 järgi tuli koos kõrvalnõudega hagi hinnalt tasuda riigilõivu 600 eurot ning ainult põhinõudega hagi hinnalt oleks riigilõivu tulnud tasuda 475 eurot. Kohus leiab, et seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud 475 eurot, ülejäänud riigilõiv jääb hageja enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Gerty Pau Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.