Obsah (6)

§ 407§ 436§ 367§ 163§ 174§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL TAGASELJAOTSUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Triin Uusen-Nacke Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 22. oktoober 2015, Tartu kohtumaja kantselei Tsiviilasja

) § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava osata ning põhjendavas osas põhjendab vaid hagi osalist rahuldamata jätmist ja menetluskulusid.

1. Hageja palub mõista kostjalt enda kasuks välja põhivõla 110 eurot, intressi 5 eurot 50 senti, sissenõudekulu 25 eurot, viivise
2. augusti 2014 kuni
3. mai 2015 eest 50 eurot 30 senti ja viivise lepingujärgses määras 0,17% päevas põhinõudelt alates
4. maist 2015 kuni põhinõude tasumiseni, kuid mitte rohkem kui 110 eurot (tlk 16-20). Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt ning tuleb rahuldada osaliselt (

§ 407

lg 1).

§ 436

lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Riigikohus on korduvalt leidnud, et kohus peab omal algatusel arvestama tehingu tühisuse alustega (vt nt Riigikohtu

1. oktoobri 2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-106-13, p 24;
2. veebruari 2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-122-08, p 19). Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja hagejaga
3. juulil 2014 laenulepingu 110 euro saamiseks. Laenu tagastamise tähtpäevaks oli
4. august
5. Tegemist oli sooduslaenuga, mille kohasel tasumisel ei pidanud kostja tasuma intresse. Kui kostja ei täida sooduslaenu eritingimusi, tuleb tal vastavalt üldtingimuste p-ile 6.3 tasuda laen püsikliendi tavatingimustel ehk koos intresside ja viivistega. Hagiavalduses toodu põhjal on kohus seisukohal, et poolte vahel on sõlmitud tarbijakrediidileping (võlaõigusseaduse (VÕS) § 402). Hagiavaldusest nähtuvalt leppisid 2/3 pooled kokku, et kostja maksab kohustuse mittenõuetekohasel täitmisel hagejale intressi. Samuti nõuab hageja kostjalt viivist ja kahju hüvitamist. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et antud juhul kujutab intress endast sanktsiooni lepingu täitmisega viivitamise korral ning tegemist on sisuliselt kokkuleppega leppetrahvi (VÕS § 158) kohta, mis on tühine. Riigikohus on
6. jaanuari 2009 otsuse tsiviilasjas nr 3-2-1-120-08 p-is 15 märkinud, et VÕS § 415 lg 1 reguleerib ammendavalt tarbijakrediidilepingu täitmisega viivitamise tagajärgi. Nimetatud lõige ei näe ette võimalust nõuda tarbijakrediidilepingu korral täitmisega viivitamisel leppetrahvi. VÕS § 415 lg 1 näeb ette võimaluse nõuda viivist ja kahju hüvitamist. Hagiavaldusest nähtuvalt nõuab hageja kostjalt sissenõudekulu üldtingimuste p-i 9.7 alusel kokku 25 eurot (meeldetuletus 10 eurot ja ülesütlemise teatis 15 eurot). Arvestades, et laenu tagastamise tähtpäev oli
7. august 2014, puudus hagejal igasugune alus ja vajadus edastada kostjale
8. oktoobril 2014 ülesütlemise teatis, mistõttu on selles osas sissenõudekulu põhjendamatu. Arvestades VÕS § 415 lg-t 1 ja § 113 lg-t 1 ning asjaolu, et hagiavalduse põhjal oli kokkulepitud intressimäär 0%, on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras. Seega on põhjendatud hageja viivisenõue perioodi
9. august 2014 kuni
10. mai 2015 eest 6 eurot 57 senti (110 * 8,15 / 365 / 100 * 124 + 110 * 8,05 / 365 / 100 * 145 = 3,05 + 3,52). Samuti on põhjendatud välja mõista

§ 367alusel alates 26.

maist 2015 kuni otsuse tegemiseni

1. oktoobril 2015 viivis 3 eurot 64 senti (110 * 8,05 / 365 / 100 * 150) ja alates
2. oktoobrist 2015 viivis tasumata põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras, kuid mitte rohkem kui 106 eurot 36 senti (110-3,64). Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostjalt on õiguslikult põhjendatud mõista hageja kasuks välja põhivõlg 110 eurot, sissenõudekulu 10 eurot, viivis
3. augusti 2014 kuni
4. mai 2015 eest 6 eurot 57 senti, viivis
5. mai kuni
6. oktoobri 2015 eest 3 eurot 64 senti ja viivis tasumata põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras alates
7. oktoobrist 2015 kuni põhivõla tasumiseni, kuid mitte rohkem kui 106 eurot 36 senti. Hagi tuleb jätta rahuldamata intressi 5 eurot 50 senti, sissenõudekulu 15 eurot,
8. mai 2015 seisuga viivise 43 eurot 73 senti (50,30-6,57) osas ning alates
9. maist 2015 VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud viivisemäära ületava viivise osas.
10. Arvestades hagi rahuldamise ulatust ja

§ 163

lg-t 1, tuleb hageja menetluskuludest jätta 48% hageja enda kanda ning 52% kostja kanda, kostja menetluskulud tuleb jätta tema enda kanda. 4.

§ 174

lg-te 1, 2, § 177 lg 1 p 1 alusel määrab kohus kohtuotsuses kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista riigilõivust 39 eurot (52% 75 eurost) ja õigusabikulust 62 eurot 40 senti (52% 120 eurost), kokku 101 eurot 40 senti. Riigilõivu väljamõistmisel ei ole põhjendatud lähtuda hageja taotletud 125 eurost (tlk 20), sest hagilt hinnaga 258 eurot 12 senti tuleb riigilõivuseaduse lisa 1 järgi maksta riigilõivu 75 eurot. Hageja on ka tasunud riigilõivu 75 eurot (tlk 2, 35), mitte 125 eurot. Hageja taotlust ja

§ 177

lg-t 4 arvestades tuleb kostjal tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 II lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke Kohtunik 3/3