← Eesti

3-15-2937/14

KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Tiina Pappel ja Einar Vene

  1. detsember 2015, Tartu Haldusasi Türi Apteek OÜ ja Folia Apteek OÜ kaebus Ravimiameti
  2. novembri
  3. a otsuse nr IN-13/15/236 tühistamiseks Tartu Halduskohtu
  4. novembri
  5. a määrus Türi Apteek OÜ ja Folia Apteek OÜ määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja I Türi Apteek OÜ, esindajad v. adv Ants Nõmper ja adv Maret Kruus Kaebaja II Folia Apteek OÜ, esindajad v. adv Ants Nõmper ja adv Maret Kruus Vastustaja Ravimiamet Kolmas isik BENU Apteek Eesti OÜ, volitatud esindaja Katrin Altmets Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Asja läbivaatamine Menetlusosalised 3-15-2937 RESOLUTSIOON Jätta Türi Apteek OÜ ja Folia Apteek OÜ määruskaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu
  6. novembri
  7. a määrus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määrus ei ole edasikaevatav. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  8. Ravimiameti
  9. novembri
  10. a otsusega nr IN-1-3/15/236 muudeti BENU Apteek Eesti OÜ üldapteegi tegevusloal nr 414 alates
  11. novembrist 2015 järgnevad andmed: - Apteegi aadress: Tallinna tn 4, Türi linn, Türi vald, Järva maakond; - Apteegi nimi: Silla Apteek; - Kõrvaltingimus: mittesteriilsete ravimite valmistamine. BENU Apteek Eesti OÜ avas Silla Apteegi Türil
  12. novembril
  14. Türi Apteek OÜ ja Folia Apteek OÜ esitasid Tartu Halduskohtule kaebuse eelnevalt nimetatud Ravimiameti otsuse tühistamiseks. Koos kaebusega esitati esialgse õiguskaitse taotlus, milles sooviti Ravimiameti
  15. novembri
  16. a otsuse kehtivuse peatamist esialgse õiguskaitse korras. Esialgse õiguskaitse taotluse kohaselt: 2.
  17. Senisest kohtupraktikast tuleneb, et olukorras, kus püütakse avada uut apteeki olemasoleva tegevusloa tegutsemiskoha muutmise teel, tuleb kohaldada esialgset õiguskaitset vastavat tegevust võimaldava Ravimiameti otsuse kehtivuse peatamiseks (nt haldusasjad nr 315-839, nr 3-15-1929). 2.
  18. Esialgse õiguskaitse kohaldamine aitab vältida kahju tekkimist kaebajatele ning võimaldab taastada õigusvastase haldusakti andmisele eelnenud olukorra. Selle meetme kohaldamata jätmisel peaks üks kaebajatest lõpetama oma majandustegevuse, kuna väheneb klientide hulk ja sellega seoses ka saadav kasum. 2.
  19. Esialgse õiguskaitse kohaldamine ei kahjustaks avalikku huvi. Türil tegutseb hetkel kaks apteeki, kolmanda järele vajadust ei ole, kuna ühe apteegi lisandumine ei parandaks geograafilist ega ajalist kättesaadavust ega ravimite valikut.
  20. Tartu Halduskohtu
  21. novembri
  22. a määrusega jäeti rahuldamata Türi Apteek OÜ ja Folia Apteek OÜ esialgse õiguskaitse taotlus, milles paluti peatada Ravimiameti
  23. novembri
  24. a otsuse nr IN-1-3/15/236 kehtivus. Määruse kohaselt: 3.
  25. Tulenevalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 249 lg-dest 1 ja 3 kohaldatakse esialgset õiguskaitset, kui kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega võib osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Esialgse õiguskaitse tegemisel tuleb arvestada avalikku huvi ja puudutatud isikute õigusi, hinnata kaebuse perspektiivkust ja esialgse õiguskaitse ettenähtavaid tagajärgi. 3.
  26. Halduskohus leidis, et kaebust ei saa pidada perspektiivituks, samuti esineb kaebajatel subjektiivne huvi kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse esitamiseks. Teisalt aga ei põhjendanud ega tõendanud kaebajad seda, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel saabuks neile pöördumatult kahjuliku tagajärje oht. Tõendatud ei ole, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel vähemalt ühe kaebaja majandustegevus lõppeks. 3.
  27. Ravimiameti tegevus uue apteegi avamise kohta info edastamata jätmisel ning uue apteegi avamine päev pärast vaidlusaluse otsuse tegemist viitavad sellele, et kolmanda isiku eesmärgiks oli vältida esialgse õiguskaitse kohaldamist enne apteegi avamist. Samas ei mõjuta eelnevalt nimetatu seda, et kolmanda apteegi avamine on avalikes huvides, kuna see tagab ravimite ja apteegiteenuse parema kättesaadavuse. 3.
  28. Tartu Ringkonnakohus on
  29. juuli
  30. a määruses haldusasjas nr 3-15-1445 leidnud, et olukorras, kus vaidlustatud Ravimiameti haldusakti alusel on apteek juba avatud, ei ole esialgse õiguskaitse andmine enam kooskõlas selle eesmärgiga, s.o olukorra tekitamine, kus põhivaidluse menetlemise ajal säiliks senine olukord ja taotlejale vaidlustatud haldusaktist või toimingust tekkivad kahjulikud mõjutused oleksid kogu menetluse ajal tõrjutud. Esialgse õiguskaitse kohaldamine tähendaks, et kolmas isik peaks kohtumenetluse ajaks oma
  31. novembril 2015 Türil avatud apteegi sulgema. Juba avatud apteegi sulgemine koormaks avalikku huvi ja kolmanda isiku huvi oluliselt rohkem, kui kaebaja huvi säilitada kohtumenetluse ajaks varasem olukord, mil kolmas isik ei saa kaebajaga apteegiteenuse pakkumisel konkureerida (Tartu Ringkonnakohtu
  32. juuli
  33. a määrus haldusasjas nr 3-15-1445, p 9). Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine võib kaebajatele kaasa tuua mõningase käibe vähenemise, see on aga ettevõtluses ja konkurentsitingimustes ettevõtja jaoks tavapärane risk, et käive võib ajas muutuda. Kaebajate käibe võimalik vähenemine ei kaalu üles avalikku huvi konkurentsiga kaasnevale võimalikule hinnalangusele ja ravimite kättesaadavuse paranemisele ning kolmanda isiku omandipõhiõigust ja ettevõtlusvabadust jätkata juba avatud apteegi pidamist. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED 2
  34. Türi Apteek OÜ ja Folia Apteek OÜ esitasid määruskaebuse, milles paluvad Tartu Halduskohtu
  35. novembri
  36. a määruse tühistada ning kohaldada esialgset õiguskaitset. Määruskaebuse põhjendused: 4.
  37. Tartu Ringkonnakohus on
  38. aprilli
  39. a määruses haldusasjas nr 3-15-839 juba samadel asjaoludel tuvastanud kaebajatele pöördumatult kahjulike tagajärgede ohu. Selles määruses leiti, et uue apteegi avamise korral peab üks kaebaja apteekidest tõenäoliselt oma tegevuse lõpetama ning see kujutaks endast pöördumatut kahju, sest ettevõtte taaskäivitamine ei pruugi osutuda majanduslikult ega psühholoogiliselt võimalikuks. 4.
  40. Tartu Halduskohtu järeldus, et Türi apteegid teenindavad piisavalt suurel arvul elanikke võrreldes teiste analoogsete asustusüksuste apteekidega, põhineb kolmanda isiku esitatud eksitavatel andmetel. Türi valla elanikud külastavad tihti ka Türi vallast väljaspool asuvaid apteeke, seega on Türi valla elanikke, keda on 9495, teenindamas 21 apteeki, mistõttu teenindab iga apteek ainult 452 elanikku, mitte aga 3100 elanikku. Lisaks avati
  41. detsembril 2015 Paides uus apteek ning see muudab Türi apteekide konkurentsiolukorra veelgi nõrgemaks, kui see oli analoogsete asjaoludega haldusasja nr 3-15-839 menetlemise ajal
  42. a kevadel. Kuna kolmanda isiku uus apteek asub kaubanduskeskuses, on tõenäoline, et inimesed hakkavad külastama just seda, mitte proviisorapteeke. Kaebaja I
  43. a aruandeaasta kasum oli üksnes 1705 eurot. Ka jaotamata kasum summas 49 512 eurot ei ole selline, mis võimaldaks kohtumenetluse vältel apteegi sulgemist vältida. See summa on kogutud pika aja jooksul ning sellega soovitakse oma senise asukoha ruume kaasajastada. Kaebaja II jaotamata kasum on tekkinud sellest, et ta peab kahte apteeki – ühte Türil ja teist Vändras. Ka see jaotamata kasum on tekkinud pika aja jooksul. Kuna Türile lisandus kolmas apteek, on kasumi langus umbes 1/
  44. Kaebajatel puudub võimalus oma tegutsemist efektiivsemaks muuta. 4.
  45. Kaebajad on seisukohal, et BENU Apteegi avamine ei muuda ravimeid ja apteegiteenust paremini kättesaadavaks. Uue apteegi lahtiolekuajad on lühemad kui senistel apteekidel. Lisaks paiknevad kõik apteegid üksteise vahetus läheduses. Ka ravimivalik ei sõltu apteekide arvust, kuna apteegiteenuse osutajatel on kohustus tagada kõikide müügiloaga ravimite kättesaadavus apteegis. Uue apteegi tõttu võib ravimite kättesaadavus hoopiski halveneda, kuna senised apteegid peavad tegevuskulusid vähendama, mistõttu on neil võimalik sisse osta senisest väiksemas mahus ravimeid. Uue apteegi avamine ei too kaasa ka hinnalangust. Võimalik on, et BENU langetab hindu tegutsemise algfaasis, et konkurendid turult välja tõrjuda ning seejärel jälle tõstab hindu. Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise tõttu tuleb ilmselt ühel kaebajatest oma tegevus lõpetada, mis tähendab, et Türile jääb ikkagi kaks apteeki. Kohtumenetluse lõppedes võib juhtude, et tegevuse peab lõpetama ka BENU Apteek, kuna see avati ebaseaduslikult. Selle tagajärjel jääb Türile ainult üks tegutsev apteek. 4.
  46. BENU Apteek avati Türil
  47. novembril 2015 enne seda, kui Ravimiamet sellest
  48. detsembril 2015 oma kodulehel teavitas. Seega ei saanud kaebajad uue apteegi avamist puudutavat otsust enne apteegi avamist vaidlustada. Esialgset õiguskaitset ei saa kohaldamata jätta põhjusel, et uus apteek on avatud. Kolmas isik pidi võtma riski, et asjas esialgset õiguskaitset kohaldades võidakse tema apteek sulgeda. Tartu Ringkonnakohtu
  49. juuli
  50. a määrus nr 3-15-1445 kirjeldab olukorda, kus isikutel olnuks võimalus esitada esialgse õiguskaitse taotlus ka enne uue apteegi avamist, aga nad ei teinud seda. Käesoleval juhul kaebajatel seda võimalust ei olnud. 4.
  51. Esialgse õiguskaitse kohaldamine ei tooks kolmandale isikule kaasa märkimisväärset kahju. Ravimid, mis uues apteegis hetkel müügis on, on BENU Apteegil võimalik maha müüa oma teistes apteekides. Samuti saab ta kasutada Türi apteegi sisustust oma teistes apteekides. Üüri tasumise kohustusega pidi kolmas isik apteeki avades nii või teisiti arvestama. Ka apteegis töötavad proviisorid leiaksid endale uue töökoha, kuna proviisorite nõudlus tööjõuturul on väga suur. 3 4.
  52. Esialgse õiguskaitse taotlemine on kooskõlas selle eesmärgiga. Esialgse õiguskaitse vajadus ei kao ära vaatamata sellele, et uus apteek on juba paar nädalat tegutsenud. Hetkel ei ole tõesti võimalik saavutada olukorda, kus apteeki ei oleks kunagi avatud, kuid on võimalik lõpetada kaebajate õiguste riive, mis abinõu kohaldamata jätmisel kestaks kuni kohtumenetluse lõpuni.
  53. Ravimiameti vastuses määruskaebusele leitakse, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Vastuse põhjendused: 5.
  54. Seadusest ei tulene piiranguid apteekide ümberpaiknemisele või täiendavate haruapteekide avamisele vähese nõudlusega piirkonnas. Ühtlasi ei tulene õigusaktidest kaebajatele õigust säilitada majanduslikke eeliseid ja piirata konkurentsi apteekide vahel Türi linnas. 5.
  55. Esialgse õiguskaitse rakendamisel tuleb arvestada ka kolmandale isikule sellega kaasnevaid tagajärgi. BENU Apteek Eesti OÜ Silla apteek on juba avatud ja osutab apteegiteenust alates
  56. novembrist
  57. Esialgse õiguskaitse andmine ei ole kooskõlas selle andmise eesmärgiga, milleks halduskohtumenetluse seadustiku kohaselt on kohtumenetluse ajal isiku õiguste riive ärahoidmine, s. o olukorra tekitamine, kus põhivaidluse menetlemise ajal säiliks senine olukord ja taotlejale vaidlustatud haldusaktist või toimingust tekkivad kahjulikud mõjutused oleksid kogu menetluse ajal tõrjutud (Tartu Ringkonnakohtu
  58. juuli
  59. a määrus haldusasjas nr 3-15-1445).
  60. BENU Apteek Eesti OÜ vastuses määruskaebusele leitakse, et määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust järgnevatel põhjendustel: 6.
  61. Haldusasjas nr 3-15-839 ei olnud kohus teadlik asjaolust, et kaebaja I eelmiste perioodide jaotamata kasumi suuruseks on 49 512 eurot ja kaebaja II eelmiste perioodide jaotamata kasum on lausa 306 495 eurot. Mõlemad kaebajad on tegutsenud kasumlikult ka viimastel aastatel. Kaebaja I väide vajadusest vahetada välja apteegi aknad ja ventilatsioonisüsteem, kuna vastasel juhul ei vasta apteek üldapteegi tegevusloa nõuetele, on otsitud. Ravimiameti tegevuslubade registri kohaselt on kaebajal I olemas kehtiv tegevusluba, seega vastavad apteegi ruumid ja tehnilised vahendid nõutud tingimustele. Väide on ebausutav ka seetõttu, et
  62. a majandusaasta aruandes on märgitud, et suuremaid investeeringuid ei ole ette näha. Isegi kui leida, et investeering on vajalik, ei selgu kaebaja väidetest vajaliku investeeringu suurus ega see, millise osa see jaotamata kasumist hõlmaks. 6.
  63. Ka väited müügikäibe vähenemisest 1/3 võrra on spekulatiivsed. Kaebajal I on võimalik kulusid kokku hoida ning efektiivsemalt end majandada. Lisaks on kaebaja I osanikul Terve Pere Apteek OÜ-l võimalik teha vajadusel täiendavaid investeeringuid. Kaebaja II apteek asub soodsas asukohas, nimelt tervisekeskuses, kus tegutseb viis perearsti. Üldiselt on taoliste apteekide külastatavus ning käive suured. Kaebajad on väitnud, et jaotamata kasumiga ei ole neil võimalik katta kohtumenetluse vältel tekkinud kahjusid ja kulusid, seega soovitatakse säilitada senini kogunenud kasumit. Esialgse õiguskaitse kohaldamise eesmärk ei saa olla kasumi säilitamine ning enda turupositsiooni kaitsmine. 6.
  64. Kaebajad on väitnud, et Türi valla elanikke teenindab 21 apteeki. Konkurentsiamet on varasemalt kasutanud ravimite jaemüügi kaubaturu geograafilise ulatuse piiritlemisel parameetrina tegevus- või haardepiirkonda, mis hõlmab apteegi ümber oleva territooriumi, millel asuvate ostjatel on sõiduvahendi abil võimalik jõuda apteeki poole tunniga (vt Konkurentsiameti
  65. augusti
  66. a otsus nr 5.1-5/12-024). Seega tuleb Türi apteekide potentsiaalse külastajate arvu määramisel arvesse võtta apteeke, mis asuvad Türi linnas ning linnast 30-minutilise autosõidu kaugusel. Türi apteekidega võrreldavaid apteeke selles piirkonnas on seitse. Kui võtta arvesse kõik apteegid, mis nimetatud piirkonda jäävad, on neid
  67. Seega teenindavad Türi valla ja ümbruskonna apteegid keskmiselt 802 elanikku (Türi vallas oli
  68. jaanuari
  69. a seisuga 9626 elanikku). Näiteks Rapla valla ja selle 4 ümbruskonna apteegid teenindavad keskmiselt 669 elanikku ning Vändra ümbruskonna apteegid 556 elanikku, mis on vähem kui Türi apteegid. Tegemist on jätkusuutlike apteekidega. Seda, kuidas kolme Türi apteegi vahel kliendibaas jaguneb, on võimatu ette näha. 6.
  70. Avalikes huvides on tagada ravimite suurem kättesaadavus. Samuti on avalikes huvides konkurentsist tulenev soodne hinnatase. Kolmanda isiku apteegile on lihtsam juurde pääseda neil, kel on mingi liikumispuue, kuna apteek paikneb kaubanduskeskuses, kuhu viib ka kaldtee. Kolmanda isiku apteek on plaanis avada ka pühapäeviti, mistõttu paraneb ka ravimite ajaline kättesaadavus. Mitmed ravimid kolmanda isiku apteegis on soodsamad kui kaebajate apteekides. 6.
  71. Kolmanda isiku apteegi avamist ei ole varjatud. Selles ei ole midagi ebaharilikku, kui apteek avatakse päev pärast tegevusloa saamist. Vastav informatsioon apteegi avamise kohta oli avalikult kättesaadav vähemalt
  72. novembril
  73. 6.
  74. Esialgse õiguskaitse kohaldamine ei oleks proportsionaalne. Haldusasjades nr 3-15-839 ja nr 3-15-1929, millele kaebajad on viidanud kui analoogsetele vaidlustele, ei kaalunud halduskohus esialgse õiguskaitse kohaldamisega kaasnevaid tagajärgi kolmandale isikule, seega ei ole need lahendid antud juhul asjakohased. Kolmas isik on sõlminud tähtajalise üürilepingu, võtnud tööle kaks proviisorit, remontinud ja sisustanud apteegi ruumid ning apteegis on müügil ligi 40 000 euro väärtuses ravimeid ja muid apteegikaupu. Üürilepingu ennetähtaegsel lõpetamisel kaasneks kolmandale isikule vähemalt üle 100 000 euro suurune kahju. Lisaks tooks apteegi sulgemine kaasa kahju saamata jäänud tulu näol. Türi apteegi müügikäibeks on planeeritud 37 000 kuni 50 000 eurot kuus. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  75. Otsustamaks esialgse õiguskaitse kohaldamise üle, on HKMS § 249 lg 1 järgi oluline välja selgitada, kas kaebaja peab kohtumenetluse ajal taluma ebamõistlikke piiranguid ja kas vaidlustatud haldusakti mõju avaldumine kohtumenetluse ajal põhjustab kaebajale selliseid pöördumatuid negatiivseid tagajärgi, milliseid kaebust rahuldav kohtuotsus ei kõrvaldaks. Seega peab kaebaja vajama esialgset õiguskaitset selleks, et oma õigusi kindlustada või kahjulikke mõjutusi tõrjuda. Lisaks on esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel oluline seegi, et kohaldatav abinõu oleks proportsionaalne kõigi protsessiosaliste suhtes (K. Pikamäe HKMS § 249 komm B.5.b), lk 689 – K. Merusk, I. Pilving (koost). Halduskohtumenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Kirjastus Juura, 2013).
  76. Kaebajad on taotlenud Ravimiameti antud haldusakti kehtivuse peatamist, millega anti kolmandale isikule, BENU Apteek Eesti OÜ-le tegevusluba Türi linnas. Nimetatud apteegiketile kuuluv apteek avati
  77. novembril
  78. Seega on praegusel hetkel tegemist olukorraga, kus esialgse õiguskaitse kohaldamine tuleb otsustada tingimustes, kus kolmas isik on asunud realiseerima talle haldusaktist tulenevaid õigusi. Taolist olukorda tuleb kindlasti eristada sellest, kui apteeki ei ole veel avatud, st ei toimu veel apteegiteenuse osutamist, kuigi ettevalmistusi selle alustamiseks on tehtud ning seoses sellega ka kulutusi kantud.
  79. Esialgse õiguskaitse taotluse hindamisel on esmane analüüsida esialgse õiguskaitse vajadust, selle vajaduse jaatamise järgselt saab asuda alles taotluse põhjendatust hindama.
  80. Ringkonnakohus leiab, et antud juhul tuleb kaebajatel esialgse õiguskaitse vajaduse esinemist eitada. Seda vajadust ei saa tuletada ka eelnevatest kohtuasjadest (vt Tartu Ringkonnakohtu
  81. aprilli
  82. a määrus haldusasjas nr 3-15-839), kus on leitud, et esialgse õiguskaitse kohaldamine on põhjendatud. Kuigi nendes kohtuvaidlustes on kokkulangevusi, on menetlusosalised esitanud ka seisukohti, millele varasemates vaidlustes ei ole hinnangut 5 antud, seega võivad uued faktilised asjaolud ja muutused faktides tähendada seda, et kohtu seisukohad ja lõppjäreldused sarnastes kaasustes on lahknevad.
  83. Nagu eelnevalt märgitud, on esialgse õiguskaitse kohaldamise eesmärk see, et kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega ei osutuks oluliselt raskendatuks või võimatuks. Esialgse õiguskaitse taotlusest nähtuvalt soovivad kaebajad, et kohtumenetluse jooksul ei pakuks äsja avatud apteek neile konkurentsi, st soovitakse tegutseda tingimustes, mis valitsesid enne uue apteegi avamist. Väidetavalt tähendab uue apteegi avamine vähemalt ühele kaebajatest seda, et majandustegevus tuleb lõpetada. Ringkonnakohus leiab, et uue apteegi avamine võib tõesti kaasa tuua mõningase muutuse senistes majandusnäitajates ning kahtlemata tähendab kolmanda isiku tegevuse alustamine konkrurentsi tihenemist apteegiteenuse osutamisel Türi linnas, samas ei ole ringkonnakohtu arvates tegemist ebamõistlike piirangutega, mida kohtumenetluse vältel kaebajatel taluda tuleb.
  84. Kaebajad ei saa välistada, et turule tuleb uus isik, kes pakub kaebajatega sama teenust. Ravimiseaduse regulatsioonist ei tulene, palju apteeke võib ühes vallas või linnas apteegiteenust osutada, ainuke erand puudutab haruapteekide asutamist, kus on kindlaks määratud, milline peab olema ühe linna või valla elanike arv, kus haruapteek asub (ravimiseaduse § 30 lg 91). Ühtlasi ei tulene õigusaktides ka seda, millisesse suurusjärku peaks jääma apteekide kliendibaas. Vaba turumajanduse tingimustes on aktsepteeritav, et klientidel on võimalik valida erinevate teenusepakkujate vahel. Eelnevast tulenevalt ei saa välistada sedagi, et uue teenusepakkuja tegevuse tõttu võib juba turulolijate kasumis täheldada mõningast langust.
  85. Määruskaebuse põhjendustest ei nähtu seda, et uue apteegi avamine takistaks kaebajatel oma senist tegevust jätkata, kuna mõlemal kaebajal on olemas kehtivad tegevusload ning et uue olukorra tõttu kaasneks paratamatult ühe kaebaja tegevuse lõppemine. On täiesti arusaadav, et kui turule saabub uus konkurent, tuleb oma senises tegevuses teha mingeid ümberkorraldusi. See puudutab ka juba tehtud plaanide ümbervaatamist, nt apteegiruumide remonti. Ringkonnakohtu hinnangul on kaebajatel olemas võimalusi, kuidas tagada oma jätkuv tegevus. Praegusest esialgse õiguskaitse taotlusest jääbki eelkõige mulje, et eelkõige püütakse vältida konkureerimist uue tulijaga ning kindlustada enda senist positsiooni. Ringkonnakohus leiab, et antud juhul ei saa esialgse õiguskaitse taotluse lahendamise lõpptulemust mõjutada seegi, kuidas uue apteegi avamisel on toimitud. Seega ei esine antud juhul kaebajale selliseid pöördumatuid tagajärgi, mida ei saaks hilisema kohtuotsusega kõrvaldada.
  86. Tulenevalt eelnevalt esitatud seisukohtadest tuleb määruskaebus jätta rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
  87. novembri
  88. a määrus muutmata. /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel 6 /allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene 7

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.