MÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Tartu Ringkonnakohus Madis Ernits, Einar Vene, Tiina Pappel 15.12.2015, Tartu Haldusasi Lylian Meisteri ja Maarja Gustavsoni k

§ 252lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Räpina Vallavalitsus otsustas 01.09.
2. a korralduse 471 kohaselt läbi viia avaliku ideekonkursi leidmaks Räpina Ausamba pargile terviklik kaasaegne maastikuarhitektuurne eskiislahendus. Konkursi tingimused, lähteülesanne ja korralduslikud tingimused kehtestas vallavalitsus korralduses ja selle lisas toodud kutses. Kutse p 1.3.6 kohaselt jaotab kergliiklustee ala kaheks peamiseks tsooniks: lääne-poolne aktiivse puhkuse tsoon, mille koosseisus tuleb lahendada linnasisene suplusrand, paadilaenutus, laste mänguatraktsioonid ning tervisespordiga seotud tegevused noortele ja täiskasvanutele, istumiskohad jms; idapoolne rahulik kultuurne jalutus- ja mälestuspargi osa, kus tuleb kujundada Vabadussõja monumendi juurde esinduslik tseremoonia ala, mis mahutaks ajutiselt 100-200 inimest ja ala siduda ausamba esiküljega, ning II Maailmasõjas hukkunute ühishaua kujundus säilitada autentsel kujul, pakkudes välja heakorrastuslikke parendusi.
3. Räpina Vallavalitsus tunnistas 06.10.
4. a korraldusega nr 541 kvalifitseerimistingimustele vastavaks neljast laekunud võistlustööst märgusõnadega „Palett“, „Vabalõige“, „Betoonäär“ ja „Delta“ kolm esimest tööd; tunnistas ideekonkursi lähteülesande tingimustele vastavaks võistlustöö „Palett“ ja lükkas tagasi võistlustööd „Vabalõige“ ja „Betoonäär“ ideekonkursi kutse p 1.3.6 mittetäieliku täitmise tõttu; tunnistas võitjaks võistlustöö „Palett“ ja määras esitajale G. Mandrele I koha preemia summas 1500 eurot; määras võistlustööde „Vabalõige“ ja „Betoonäär“ esitajatele M. Gustavsonile ja L. Meisterile ning K. Maikovile ja J. Urbile osalemistasu 200 eurot võistlustöö kohta.
5. L. Meister ja M. Gustavson esitasid 06.11.2015 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles nad palusid teha kindlaks Räpina Vallavalitsuse 06.10.
6. a korralduse nr 541 tühisus; alternatiivselt palusid tühistada või tunnistada kehtetuks Räpina Vallavalitsuse 06.10.
7. a korraldus nr 541 või alternatiivselt viidatud korralduse p-d 3, 4, 5 ja 7 ning kohustada Räpina Vallavalitsust tegema Räpina linna Ausamba pargi maastikuarhitektuurse ideekonkursi tulemuste kohta uus otsus. Kaebajad esitasid kaebuses ka esialgse õiguskaitse taotluse, milles nad palusid peatada Räpina Vallavalitsuse 06.10.
8. a korralduse nr 541 kehtivus ja täitmine halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 251 lg 1 p 1 alusel. Kaebajad märkisid, et nende tahe on suunatud sellele, et kehtestatud ideekonkursi tulemusi vaidlustatud haldusakti põhjal ellu ei viidaks, et ideekonkursi tulemuste kohta tehtaks uus otsus, mille kohaselt kaebajate poolt ideekonkursile esitatud töö tuleks tunnistada ideekonkursi lähteülesandele vastavaks. Esialgse õiguskaitse kohaldamine on kaebajate väitel vajalik ka seetõttu, et kaebust rahuldava otsuse tegemisel võiks vaidlustatud haldusakti täitmisele suunatud tegevus riivata ebaproportsionaalselt vastustaja enda huve ja õigusi.

1. Tartu Halduskohus jättis 17.11.
2. a määrusega esialgse õiguskaitse kohaldamise taotluse rahuldamata. Määruse põhjendused: 1) Kaebajad ei ole esitanud põhjendusi, kuidas ja millised pöördumatud või raskesti kõrvaldatavad tagajärjed tooks kaasa esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine. Siiski on esialgse õiguskaitse taotlus lubatav ning esineb äratuntav esialgse õiguskaitse vajadus. Kaebust ei ole võimalik pidada ilmselgelt perspektiivituks, samas ei ole alust pidada seda ka ilmselgelt perspektiivikaks. Pargi kujundamine toimub Räpina valla elanike ja üldsuse huvides. Oluliseks avalikuks huviks on vallavolikogu 27.09.
3. a määruses nr 11 „Räpina valla arengukava aastateks 2012-2020“ toodud tegevuste läbiviimine. Vastustaja on asunud parki kujundama korraldusega nr 541 võitjaks tunnistatud võistlustöö „Palett“ alusel. Vallavalitsus on planeerinud arengukavas Räpina valla eelarvestrateegias aastaks 2016 Ausamba pargi eeltööde teostamiseks 30 000 eurot. Eeltööd näevad ette muu hulgas talvel pargialal ohtlike ja haigete puude raie, mis esialgse õiguskaitse kohaldamisel peatuks. See seaks ohtu pargis liikujate ohutuse. Pargi dendroloogilise hinnangu välitööde tulemusest nähtub, et pargialal on ohtlikke ja haigeid puid, mistõttu tööde võimalikult kiire teostamine on vajalik. Arvestada tuleb ka võitjaks tunnistatud võistlustöö „Palett“ esitaja G. Mandre õigusi, kellel on tekkinud õigustatult ootus, et tema töö põhjal vastustaja Ausamba parki edasi kujundab. 2) Vastustaja on mitmeid tegevusi pärast korralduse nr 541 kinnitamist ja enne kaebajate poolt kaebuse esitamist teostanud, mistõttu mitmed tagajärjed, mille ärahoidmist kaebajad eelduslikult soovivad, on juba teostunud. Võidutöö autorile on preemia välja makstud, vallavalitsus sõlmis pargi maastikuarhitektuurse põhiprojekti dendroloogilise hinnangu saamiseks töövõtulepingu, kinnitati detailplaneeringu koostamise lähteseisukohad ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise algatamata jätmine ja algatati pargi detailplaneering. Kaebajate poolt väljatoodu ei saa olla argumendiks esialgse õiguskaitse kohaldamiseks, kuna vastustaja ei ole eeltoodule viidanud ega leidnud, et tema õiguste kaitseks oleks esialgse õiguskaitse kohaldamine vajalik. Samuti tuleb arvestada, et vastustajal on kaebuse rahuldamisel võimalik kaebajatele preemia 1500 eurot tagantjärgi välja maksta. Esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamine käesoleval juhul ei oleks proportsionaalne kõigi protsessiosaliste suhtes. Avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi kogumis tuleb pidada kaalukamaks kui kaebajate õigusi. 2 Eeltoodu õigustab esialgse õiguskaitse vajaduse arvestamata jätmist. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
4. L. Meister ja M. Gustavson esitasid 02.12.2015 määruskaebuse, milles nad paluvad tühistada Tartu Halduskohtu 17.11.
5. a määrus ja teha asjas uus määrus, millega peatada Räpina Vallavalitsuse 06.10.
6. a korralduse nr 541 kehtivus ja täitmine kuni kohtulahendi jõustumiseni käesolevas haldusasjas. Määruskaebuse põhjendused: 1) Haldusakti kehtivuse ja täitmise peatamine ei takista ohtlike ja haigete puude raiet. Taotluse rahuldamata jätmise õigustamine selle argumendiga on põhjendamatu. Ka ei ole põhjendatud kohtu seisukoht, mille kohaselt tuli esialgse õiguskaitse kaalumisel arvestada ideekonkursi võitjaks tunnistatud töö autori G. Mandre huvidega ja hinnata tema huve kaalukamateks kaebajate huvidest. Ebakohaseks tuleb pidada kohtu seisukohta, mille kohaselt tuleb arvestada, et vastustaja on maksnud välja preemia. Kohtupraktikas on rõhutatud, et ei ole õige põhjendada esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmist asjaoluga, et vaidlustatud haldusakti alusel on toiminguid tehtud. 2) Valla elanike ja üldsuse huvidele oleks objektiivselt paremini vastanud, kui konkursi hindamiskomisjon oleks õigesti ja õiglaselt hinnanud kõiki konkursile esitatud nõuetele vastavaid töid (s.h kaebajate töö). Kohus on sisuliselt otsustanud, et valla elanike ja üldsuse huvidele vastab pargi kujundamine just G. Mandre töö põhjal, kuid sellise eelistuse põhjendus jääb arusaamatuks. Avalikes ega kaebajate huvides ei ole eelistada G. Mandre tööd põhjusel, et seda on justkui realiseerima asutud. Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine antud juhul muudab võimatuks kaebajate õiguste kaitsmise ja jõustunud kohtulahendi täitmise.
7. Räpina vald esitas 11.12.2015 vastuse määruskaebusele, milles ta palub jätta kaebajate esialgse õiguskaitse kohaldamise taotlus rahuldamata. Vastuse põhjendused: 1)Võistlustöö „Vabalõige“ lahendus ei võimalda Vabadussõjas langenute mälestusmärgi pidulikul esindusalal tseremooniaid läbi viia, kuna mälestusmärgi ümber olevale alale ning 6 meetri laiusele teele/väljakule ei mahu rahvahulk suurusjärgus 100-200 inimest koos orkestri, koori ja tehnikaga. Tööd, mis ei lahendanud ideekonkursi kutses püstitatud ülesannet, ei saa tunnistada vastavaks ning sellest tulenevalt ka hinnata. 2) Pargis on mitmed liigid eluea lõpusirgel või hävinenud, mida kinnitab ka Ausamba pargi maastikuarhitektuurse põhiprojekti dendroloogiline hinnang. Pargis olevast 294 puust ja põõsast on 10% kuivanud või tugevasti kahjustatud ning 36% juba nõrgestatud tervisega. 06.10.
8. a korralduse nr 541 kehtivuse ja täitmise peatamine ei võimalda vallavalitsusel teostada kogu pargialal raiet ning renoveerida Eesti Vabariigi
9. sünnipäevaks Ausamba pargis olevat piirkonnale olulise tähtsusega Vabadussõjas langenute monumendi esindusala. Avaliku huvi kaitse on antud juhul kaalukam kaebaja huvidest. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. 8.

§ 249

lg 3 kohaselt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. Riigikohtu praktika kohaselt kohaldatakse esialgset õiguskaitset siis, kui on kahjuliku tagajärje oht, kaebus ei ole perspektiivitu ning haldusakti tagasitäitmine ei ole võimalik või tagajärgede kõrvaldamine pole mõistlik. Riigikohus on nentinud, et esialgse õiguskaitse kohaldamise otsustamisel peab kohus andma eelhinnangu kaebuse põhjendatusele, kaaluma kaebaja väidetavalt rikutud õigusi, avalikke huve ja teiste isikute õigusi ning esialgse õiguskaitse meetme kohaldamata jätmise üheks aluseks on kaebuse ilmne perspektiivitus (Riigikohtu 3 02.03.

1. a määrus nr 3-3-1-3-06, p 8; 26.06.
2. a määrus nr 3-3-1-54-06, p 12). Kohtuotsuse täitmise võimatuseks on Riigikohus pidanud ka tagajärgi, mida ei ole hiljem mõistlik kõrvaldada (Riigikohtu 21.12.
3. a määrus nr 3-3-1-67-01, p 1; 08.04.
4. a määrus nr 331-13-04, p 19). Seega tekib esialgse õiguskaitse vajadus juhul, kui ei ole tuvastatud kaebuse ilmset perspektiivitust ning esialgse õiguskaitse meetme kohaldamata jätmisel ei oleks kaebajatel ka soodsa kohtuotsuse korral oma kaebusega taotletava eesmärgi saavutamine võimalik või ka juhul, kui sellist eesmärki oleks küll võimalik saavutada, ent esialgse õiguskaitse mittekohaldamine võiks kaebajate jaoks kaasa tuua tarbetult koormavaid tagajärgi, mille hilisem heastamine ei oleks mõistlik.
5. Halduskohus on määruse p-s 9 märkinud, et on tuvastanud esialgse õiguskaitse vajaduse ning on asunud seisukohale, et kaebust ei ole põhjust pidada ilmselgelt perspektiivikaks, seega tuleb kaaluda avalikku huvi, puudutatud isiku ja kaebajate õigusi. Halduskohus asus määruse p-s 16 kokkuvõttes seisukohale, et asja materjale hinnates tuleb avalikku huvi ning puudutatud isiku õigusi kogumis pidada kaalukamaks kui kaebajate õigusi, mis õigustab esialgse õiguskaitse vajaduse arvestamata jätmist. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (

§ 203lg 2 ja § 201 lg 4).

Vastuseks määruskaebuses väidetule märgib ringkonnakohus järgnevat.

1. Räpina Vallavolikogu 27.09.
2. a määrusega nr 11 kehtestatud „Räpina valla arengukava 2012-2020“ (tl 55-90p)
3. osas „Räpina valla eelarvestrateegia aastateks 2016-2019“ on Ausamba parki kirjeldatud investeeringuobjektina (tl 86), kus eeltööde teostamiseks on
4. aastaks planeeritud 30 000 eurot ning vastustaja kinnitusel (12.11.
5. a seisukoht nr 145/2038-1, tl 38p) näevad eeltööd ette muu hulgas talvel pargialal ohtlike ja haigete puude raie. Ausamba pargi maastikuarhitektuurse põhiprojekti dendroloogiline hinnang kinnitab vastustaja väidet pargialal raide teostamise vajalikkuse kohta seonduvalt mõningate puude ja põõsaste kehva seisukorraga, mistõttu ringkonnakohus võtab nimetatud hinnangu asja materjalide juurde. Seega on asja materjalide põhjal ilmne, ning vastavat asjaolu ei ole ka kaebajad vaidlustanud, et vald teostab raiet pargi kujundamise eeltööde teostamiseks, asudes parki kujundama ideekonkursi võidutöö „Palett“ alusel, mistõttu on halduskohus õigesti märkinud, et raie peatuks esialgse õiguskaitse kohaldamisel. Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus määruse pdes 716 selgelt põhjendanud, miks ta on pidanud avalikku huvi ja puudutatud isikute õigusi kogumis kaalukamaks, kui kaebajate õigusi, mistõttu on kaebajate vastupidine väide põhjendamatu. Esialgse õiguskaitse vajaduse hindamisel tuleb arvestada abinõu kohaldamata jätmise vahetut ja faktilist mõju isiku olukorrale. Vaidlustatud määruse kohaselt ei ole halduskohus ainuüksi preemia väljamaksmise asjaoluga määrust põhistanud ning kaebajad on jätnud tähelepanuta ega ole ka vaidlustanud halduskohtu väidet, et vastustajal on kaebuse rahuldamisel võimalik kaebajatele preemia 1500 eurot tagantjärgi välja maksta. Ka ringkonnakohtul puudub alus asuda asjas teistsugusele seisukohale.
6. Kaebajate väide, et valla elanike ja üldsuse huvidele oleks objektiivselt paremini vastanud, kui konkursi hindamiskomisjon oleks hinnanud kõiki konkursile esitatud nõuetele vastavaid töid, on paljasõnaline ega õigusta halduskohtu määruse tühistamist. Ringkonnakohus ei nõustu ka kaebajate väitega, et kohus on sisuliselt otsustanud, et valla elanike ja üldsuse huvidele vastab pargi kujundamine just G. Mandre töö põhjal. Vaidlustatud määruses halduskohtu sellekohane seisukoht puudub. Samas leiab ringkonnakohus, et halduskohus on määruse p-s 8 selgitanud, et kohus annab sisulise hinnangu kohtuasjale edasise menetluse käigus. Ringkonnakohus peab siinkohal 4 vajalikuks märkida, et senise kohtupraktika järgi tuleks esialgse õiguskaitse menetluses vältida põhivaidluse äraotsustamist, milline põhimõte ei tähenda kohtu jaoks küll vääramatut keeldu, kuid seda tuleb arvestada koos muude asjaoludega. Kui esialgse õiguskaitse kohaldamiseks on ülekaalukas vajadus ning pöördumatute õiguslike või faktiliste tagajärgede loomine ei tekita avalikule huvile või kolmandatele isikutele olulist kahju, ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamine tingimata välistatud (Riigikohtu 22.09.
7. a määrus nr 3-3-1-59-14, p 19). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kaebajad ka määruskaebuses esile toonud asjaolusid ega esitanud väiteid, mis põhistaksid esialgse õiguskaitse kohaldamise vajadust käesolevas asjas.
8. Eeltoodud põhjendustel jätab ringkonnakohus kaebajate määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 17.11.
9. a määruse muutmata. /allkirjastatud digitaalselt/ Madis Ernits /allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene 5 /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel