KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht
- detsember
- a Kriminaalasja number 1-15-9078 Kohtukoosseis kohtunik Sten Lind Vaidlustatud kohtuotsus Harju Maakohtu
- novembri
- a otsus Kriminaalasi Deniss Slavnovi süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 2 järgi kokkuleppemenetluses apellant Süüdistatav Deniss Slavnov (ik. 38103170015) Prokurör Raigo Aas Kaitsja Karine Nersesjan RESOLUTSIOON Jätta süüdistatava Deniss Slavnovi apellatsioon läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib süüdistatav advokaadist kaitsja vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- Harju Maakohtu
- novembri
- a kokkuleppemenetluses tehtud otsusega mõisteti D. Slavnov süüdi KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ja teda karistati 4-aastase vangistusega. Kohtuotsusega mõisteti D. Slavnovilt riigituludesse välja sundraha 975 eurot, kaitsjatasu 120 eurot ning ekspertiisikulu 1512 eurot. Kohus määras, et D. Slavnov peab menetluskulud tasuma 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiste vähemalt 217,25 euro suuruste maksetega.
- Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatav, kes palub vabastada ta menetluskulude tasumise kohustusest või jätta need osaliselt riigi kanda ja lükata sellisel juhul tasumise kohustus edasi kuni vanglast vabanemiseni. Oma taotlust põhjendab D. Slavnov sellega, et ta on invaliid ning tal ei ole võimalik vanglas töötada. Süüdistatav märgib, et kohtuotsuse kohaselt peab ta tasuma menetluskulud 12 kuu jooksul, makstes 216 eurot kuus, vanglas on aga võimalik saada maksimaalselt 150 eurot kuus. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 3.1 Harju Maakohus tegi otsuse kokkuleppemenetluses. Kokkuleppemenetluses on kohus KrMS § 248 lg 1 kohaselt otsuse tegemisel seotud prokuröri, süüdistatava ja kaitsja vahel sõlmitud kokkuleppega. Vastavalt KrMS § 245 lg 1 p-le 12 peab kokkulepe kajastama muuhulgas süüdistatava poolt hüvitatavaid kriminaalmenetluse kulusid. Sellest tulenevalt on kohus kohtumenetluse kulude väljamõistmisel seotud kokkuleppes märgituga. Kuna seadus näeb üheselt ette, et kokkuleppes märgitakse süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud, ei ole kohtul õigust jätta otsusega osa kokkuleppes märgitud kuludest riigi kanda. Küll võib kohus määrata, et süüdistatav peab tasuma talt välja mõistetud menetluskulud osade kaupa. Käesoleval juhul ongi maakohus seda teinud ning määranud tasumiseks maksimaalse 12 kuu pikkuse tähtaja. 3.2 Kuna kohus on kokkuleppemenetluses seotud kokkuleppes märgituga, on kokkuleppemenetluses tehtud otsus apellatsiooni korras vaidlustatav ainult seaduses sätestatud küsimustes. Vastavalt KrMS 318 lg 4 võib kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on kriminaalmenetluse seadustiku
- peatüki
- jao sätete või § 339 lõikele 1 vastava menetlusõiguse rikkumisega. Süüdistatav ja tema kaitsja võivad apellatsiooni esitada lisaks juhul, kui: a) kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, b) see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või c) kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Muudel alustel kokkuleppemenetluses tehtud maakohtu otsust vaidlustada ei saa. Apellatsioonis esitatud väited ei vasta ühelegi ülaltoodud alusele. Apellatsioonis ei ole esitatud väiteid selle kohta, et D. Slavnovilt välja mõistetud menetluskulusid puudutavas osas oleks kokkuleppe sõlmimisel või kriminaalasja arutamisel maakohtus rikutud menetlusõigust.
- Eelnevast tulenevalt ja tuginedes KrMS § 326 lg 2 p-le 3 jätab ringkonnakohus apellatsiooni läbi vaatamata. /allkirjastanud digitaalselt/ Sten Lind
🔗 Ametlikule allikale
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.