1-12-10969/161

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg

1. november
2. a (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-12-10969 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja)
3. oktoobri 2015.a määrus Kert Roose vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitajad ja kaebuse liik Süüdimõistetu Kert Roose (ik XXX), määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
4. oktoobri
5. a määrus muutmata ja süüdimõistetu Kert Roose määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Harju Maakohtu 05.12.
7. a otsusega on Kert Roose süüdi tunnistatud KarS § 184 lg 2 p 1, 2 ja § 392 lg 2 p 2 järgi ning KarS § 63 lg 1 alusel mõisteti talle karistuseks vangistus 4 aastat 10 kuud. K. Roose karistusaeg algas 03.06.
8. a ja lõppeb 03.04.
9. a.
10. 19.08.
11. a esitas Tartu Vangla kohtule materjalid kinnipeetava K. Roose tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. MAAKOHTU MÄÄRUS
12. Tartu Maakohus otsustas 28.10.
13. a määrusega jätta K. Roose tingimisi vangistusest ennetähtaegselt vabastamata. 3.
14. Kohus leiab, et tulenevalt KarS § 76 lg 2 p-st 2 on täidetud K. Roose enne tähtaega vangistusest vabastamise formaalsed eeldused, kuna isik on tahtliku esimese astme kuriteo eest mõistetud karistusest ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku, kuid mitte vähem kui neli kuud. 3.
15. Kohus, arvestades aga kõiki KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolusid, sh kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, tema varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine, on seisukohal, et K. Roose enne tähtaega vangistusest vabastamine ei ole põhjendatud. 3.
16. K. Roose käitumine karistuse kandmise ajal on olnud valdavalt positiivne. K. Roose on vangistuses olles osalenud sotsiaalprogrammides 12 Sammu, Sotsiaalsete oskuste treening ja Eluviisi treening, täitnud ja analüüsinud töövihikut Viha ja Kriitika. Ta jätkab käesoleval ajal koostööd psühholoogiga. K. Roose on vangistuse jooksul omandanud keevitaja ja puidupingitöölise eriala ning osalenud vangla tööhõives majandusabitöölisena. Ta kannab käesolevalt karistust Tartu Vangla avavanglaosakonnas ning alates 08.07.
17. a töötab soodustuse korras väljaspool vanglat AS-is XXX . K. Roosel puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Positiivne on ka see, et vabanemisel on K. Roosel kindel elukoht, toetavad lähedased ja garanteeritud töökoht OÜ-s XXX , mis aitab tagada sissetuleku. 3.
18. Olenemata nimetatud positiivsetest asjaoludest ei võimalda aga kohtu hinnangul K. Roose ennetähtaegset vabastamist tema varasem elukäik, kuriteo toimepanemise asjaolud ja tema isik. 3.
19. K. Rooset on varasemalt kriminaal- ja väärteokorras korduvalt karistatud. Ta on varasemalt toime pannud varavastased süütegusid, aga ka alaealise vastu suunatud-, tervisevastase-, liiklus-, avaliku korra vastase süüteo ning narkootikumidega seotud süüteo (narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise). Käesoleval ajal kannab K. Roose karistust narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest, mis on toime pandud grupis (Harju Maakohtu 05.12.
20. a otsus kriminaalasjas nr 1-12-10969). 3.
21. Kohus leiab, et K. Roose poolt toimepandud kuriteo asjaolud (mille eest ta kannab käesoleval ajal karistust) on rasked. K. Roose on olnud grupi liige, mille eesmärgiks oli käidelda ebaseaduslikult suures koguses narkootilist ainet (kokaiini), st toimetada Lõuna-Ameerikast Peruu Vabariigist Eesti Vabariiki. K. Roose oli narkokuller, kelle ülesandeks oli vastavalt saadavatele juhistele omandada ja toimetada 942,1 g vedelat kokaiini (millest puhast ainet 538 g) Peruust Eestisse. K. Roose sõnul pani ta kuriteo toime rahalise kasu saamise eesmärgil. See muudab kohtu arvates kuriteo toimepanemise eetiliselt taunimisväärsemaks, kuna K. Roose oli raha eest valmis aktiivselt panustama selleks, et narkootiline aine toimetatakse Peruu Vabariigist Eesti Vabariiki ja see turustatakse lõpptarbijatele, kuna seeläbi oleksid kahjustatud saanud paljude inimeste tervis. Lisaks on märkimisväärne üle riigipiiride ja Euroopa Ühenduse tolliterritooriumi piiri toimetatud aine kogus, kuna sellega olnud võimalik narkojoovet tekitada rohkem kui 4400-le inimesele. Kert Roose ise on olnud pikaajaline narkootiliste ainete tarvitaja (alustas 11-aastaselt) ja vangistusele eelneval perioodil tarvitas narkootilist ainet amfetamiin. 3.
22. Kohus, hinnates K. Roose varasemat elukäiku, järeldab, et ta ei ole temale varasemalt mõistetud karistustest teinud vajalikke järeldusi ja ei ole kasutanud talle antud võimalusi kanda karistust vabaduses. Kohus peab oluliseks sedagi, et K. Roose on varasemalt kuriteo toime pannud ka vangistuses karistust kandes (Viru Maakohtu 10.11.
23. a otsus kriminaalasjas nr 1-10-5959). Eelneva karistuse kandmiselt (Viru Maakohtu 10.11.
24. a otsusega KarS § 263 lg 1 ja § 184 lg 1 alusel mõistetud liitkaristus 3 aastat 1 kuu 5 päeva vangistust) vabanes K. Roose 13.09.
25. a. Uue samalaadse kuriteo, s.o narkootilise aine suures koguses käitlemise pani ta toime ligikaudu 9 kuud pärast karistuse kandmiselt vabanemist (septembris
26. a vabanes, narkootikume käitles mais
27. a). Vaatamata varasemalt mõistetud karistustele on K. Roose jätkanud kuritegude (ka samalaadsete) toimepanemist, mistõttu on igati alust arvata, et eelnevad karistused ei ole mõjutanud teda õiguskuulekusele. 3.
28. Kohus peab positiivseks, et K. Roose on vangistuse jooksul tegelenud sõltuvuskäitumisega ja soovib vabanemise korral hoiduda narkootikumide tarvitamisest. Kohus võttes arvesse, et K. Roose on olnud pikaajaline narkootikumide tarvitaja, leiab, et lõplik harjumusest loobumine saab tema jaoks olema äärmiselt keeruline ning nõuab suurt motivatsiooni ja tahet. Seda kinnitab ka asjaolu, et K. Roose on varasemalt loobunud narkootikumide tarvitamisest, kuid sellele vaatamata alustanud uuesti tarvitamist. Kuigi kohus peab tunnustamist väärivaks, et K. Roose on motiveeritud ja soovib tegeleda narkosõltuvuse probleemiga, ei taga ainuüksi tema sellesisuline soov, tugiisiku ja psühholoogi olemasolu ning läbitud rehabilitatsioon, et sellel korral oleks ta vabaduses suuteline edukalt ja lõplikult sõltuvuskäitumist muutma. MÄÄRUSKAEBUS
29. Süüdimõistetu K. Roose esitas Tartu Maakohtu 28.10.
30. a määrusele määruskaebuse, milles taotleb määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega vabastada teda vangistusest tingimisi enne tähtaega. 4.
31. K. Roose leiab, et kohus on tema enne tähtaega vangistusest mittevabastamisel põhjendamatult tuginenud tema varasemale elukäigule. Selline käsitlus on vastuolus Tartu Ringkonnakohtu seisukohaga 06.03.
32. a määruses J. Štukerti kriminaalasjas nr 1-06-13049, mille kohaselt on ennetähtaegse vabastamise otsustamisel eelkõige oluline käesolev ehk siis viimane vangistus ning varasemalt isiku poolt tehtud vead ei saa olla määrava tähtsusega. 4.
33. Käesoleva vangistuse jooksul on K. Roose näidanud ennast ainult positiivsest küljest. Asjaolu, et varasemalt pole temale vangistuses võimaldatud narkorehabilitatsiooni, on riigisüsteemi tegematajätmine. Varasem rehabilitatsioon oleks suure tõenäosusega ära hoidnud ka K. Roose sõltuvuse küüsi tagasilangemise ja uute kuritegude toimepanemise. 4.
34. Kaasaegses Euroopa kriminalistikas käsitletakse sõltlastest narkomuulasid, eriti neid, kes on eluga riskides sunnitud narkootikume transportima oma kehas, eelkõige kuriteo ohvriteks, keda on sunnitud selliseid reise ette võtma võlgade ja sõltuvuse tõttu. Sellistel asjaoludes toime pandud kuritegusid ei saa küll kuidagi pidada raskendavateks asjaoludeks, mis peaks takistama ennetähtaegset vangistusest vabastamist. 4.
35. Olles avavanglas ja töötades igapäevaselt väljaspool vanglat, on K. Roose juba tõestanud oma motivatsiooni ja tahet lõplikult loobuda narkootikumide tarvitamisest. K. Roose on viibinud ka vanglast puhkusel, seega on tal olnud nii vahendeid kui ka võimalusi narkootikumide hankimiseks ja tarbimiseks, kuid ta on näidanud üles meelekindlust ja seega võib kindlalt väita, et ta on juba praeguseks lõplikult loobunud narkootikumide tarvitamisest. 4.
36. Eeltoodud asjaolusid arvesse võttes ei ole K. Roose arvates põhjendatud kohtu seisukoht, et teda ei ole võimalik vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
37. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Maakohtu 28.10.
38. a määrus K. Roose vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta on seaduslik ja põhjendatud ning ei esine alust määruse tühistamiseks ja muutmiseks. 5.
39. Kriminaalkolleegium märgib, et süüdimõistetul ei ole subjektiivset õigust vabaneda vangistusest tingimisi ennetähtaegselt. KarS § 76 ning VangS § 76 annavad süüdimõistetule vaid õiguse tema enne tähtaega vabastamise menetlemiseks nii vanglas ja ka kohtus. Süüdimõistetu enne tähtaega vangistusest vabastamine on kohtu diskretsiooniotsus. Tulenevalt KarS § 76 lg-st 4 peab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestama kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. 5.
40. Kriminaalkolleegium leiab, et maakohus on oma määruses K. Roose enne tähtaega vangistusest mittevabastamist põhjalikult motiveerinud ning on otsustuse tegemisel käsitlenud ja arvesse võtnud kõiki KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolusid, sh kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, tema varasemat elukäiku, ka käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine võib endaga kaasa tuua. Maakohus on arvesse võtnud nii negatiivseid asjaolusid kui ka positiivseid, sh määruskaebuses välja toodud positiivseid asjaolusid, et süüdimõistetu käitumine karistuse kandmise ajal on olnud valdavalt positiivne, tal puuduvad distsiplinaarkaristused, ta on osalenud erinevates sotsiaalprogrammides, on omandanud eriala, osalenud tööhõives, samuti asjaolu, et süüdimõistetul on vabanedes kindel elukoht, perekonna toetus ja garanteeritud töökoht. Kriminaalkolleegium nõustub maakohtu hinnanguga asjaoludele ja järeldusega, et K. Roose varasem elukäik, toimepandud kuriteo asjaolud ning tema pikaajaline narkosõltuvus ei toeta isiku enne tähtaega vangistusest vabastamist ning ei kaalu üles positiivseid asjaolusid, sh positiivset käitumist viimase vangistuse ajal. Maakohus on kõiki neid asjaolusid oma määruses põhjalikult käsitlenud ning kriminaalkolleegium ei pea vajalikuks maakohtu põhjendusi pikemalt üle korrata. Kriminaalkolleegium märgib täiendavalt, et kõige olulisemaks asjaoluks, mis K. Roose enne tähtaega vangistusest vabastamist ei võimalda, saab pidada tema poolt toime pandud kuriteo asjaolusid. K. Roose kannab karistust narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest. Nimetatud kuriteo puhul on tegemist rahvatervise vastu suunatud süüteoga, millega on ohtu seatud määratlemata hulga isikute tervis. Kriminaalkolleegium leiab, et arvestades kuriteo asjaolusid, sh kuriteo raskust ja ohtlikkust, saaks K. Roose enne tähtaega vangistusest vabastamisel, olukorras kus tal on karistusest kandmata veel peaaegu poolteist aastat, riivatud ühiskonna õiglustunne. Alusetu on K. Roose poolt määruskaebuses toodud väide, et teda sõltlasest narkomuulana tuleks käsitleda pigem ohvri kui kurjategijana. K. Roose on toime pannud tahtliku esimese astme kuriteo. Nagu ka maakohus on oma määruses märkinud iseloomustab kuriteo ohtlikkust K. Roose poolt üle riigipiiri Eestisse toimetatud narkootilise aine suur kogus, millest oleks olnud võimalik tekitada narkojoovet rohkem kui 4400-le isikule. Põhjendatud ei ole ka K. Roose viide Tartu Ringkonnakohtu varasemale lahendile teise kinnipeetava enne tähtaega vangistusest vabastamise asjas. Nagu ka eespool öeldud on isiku enne tähtaega vangistusest vabastamine kohtu diskretsiooniotsus ja kohus peab igal konkreetsel juhul kaaluma kõiki KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolusid. Ühelgi nimetatud asjaolul, sh isiku varasemal elukäigul ega käitumisel karistuse kandmise ajal ei ole kindlaksmääratud jõudu. Õiguspärane käitumine vangistuse ajal on küll oluline kriteerium isiku ennetähtaegsel vabastamisel, kuid kohtul tuleb kaalutleda kõiki asjaolusid kogumis. Antud juhul on tuvastatud, et K. Roose käitumine vangistuses on olnud positiivne, kuid tema enne tähtaega vangistusest vabastamist käesoleval hetkel ei võimalda eelkõige toimepandud kuriteo asjaolud ja ka tema varasem elukäik ning tema isik, s.o isik, kellel on olnud pikka aega narkosõltuvus. 5.
41. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Aarne Sarjas Maarika Kuusk Tiit Lõhmus