Edasikaebamise kord Määrus ei edasikaevatav. Asjaolud, menetluse käik Hageja esitas Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse kostja vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Kuna kostja esitas makseettepanekule vastuväite, lõpetas kohus maksekäsu kiirmenetluse. 04.11.2015 määrusega andis Pärnu Maakohus asja üle Harju Maakohtu Kentmanni kohtumajale menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 05.11.
lg 2 p-le 1, palub avaldaja tagastada pool menetluses tasutud riigilõivust arveldusarvele nr * * pangas. 7. Pooled paluvad käesolevaga Pärnu Maakohut kinnitada käesolev kompromiss kirjalikus menetluses kooskõlas
lg 1 sätetega ning lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-15119557 võlgniku Vardar Consult OÜ suhtes. 8. Pooled on teadlikud, et kohus kinnitab poolte kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.
kohaselt, kui menetlus on lõpetatud, ei saa avaldaja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama võlgniku vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud kompromissi sõlmimise ning selle kohtu poolt 2 kinnitamise ja tsiviilasjas nr 2-15-119557 käesolevas kompromissis sätestatud asjaoludel menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest.
) § 486 lg 1 p 1 alusel – makseettepaneku koostanud kohus jätkab asja menetlemist hagimenetluses või annab asja hagimenetluses menetlemiseks üle maksekäsu kiirmenetluse avalduses nimetatud kohtule või poolte ühises taotluses nimetatud kohtule, kui võlgnik esitab õigel ajal makseettepanekule vastuväite ning avaldaja ei ole sõnaselgelt väljendanud soovi vastuväite esitamise korral menetlus lõpetada. Enne hagimenetluses menetluse alustamist tegi kohus 27.11.2015. a pooltele ettepaneku kompromisslepingu sõlmimiseks. Pooled esitasid 14.12.2015. a kohtule kompromissi. Tulenevalt
§ § 486 lg-st 4 menetleb kohus kompromissilepingut käesoleva seadustiku §des 430 ja 431 sätestatu kohaselt enne asja hagimenetluses menetlemise alustamist. Kui kohus kompromissi ei kinnita, jätkab ta asja menetlemist hagimenetluses käesoleva seadustiku §-s 487 sätestatu kohaselt.
lg 1 p 4 järgi lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.
lg 1 ja 2 sätestavad, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Vastavalt
lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. Pooled kinnitasid kompromisslepingus, et soovivad menetluse käesolevas asjas lõpetada kompromissiga vastavalt
lg-le 1 ning et nad on teadlikud kompromissi sõlmimise ning selle kohtu poolt kinnitamise ja tsiviilasjas nr 2-15-119557 käesolevas kompromissis sätestatud asjaoludel menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest.
lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Kohtule esitatud kompromissilepingus pooled loobuvad määruskaebuse esitamise õigusest. Kohus leiab, et kompromissi kinnitamist välistavaid asjaolusid käesolevas asjas ei esine. Eeltoodust tulenevalt kohus kinnitab kompromissi selles toodud tingimustel ja menetlus asjas tuleb lõpetada.
lg 8 kohaselt saab kompromissi tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. 3
sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Menetluskulude jaotus ja menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine
lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg 1 ja 2 järgi menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kohtule esitatud kompromisslepingu kohaselt on pooled kokku leppinud, et kostja (võlgnik) hüvitab hagejale (avaldajale) poole riigilõivust, s.o 22,50 eurot. Pooled on seega
lg 3 kohaselt kokku leppinud menetluskulude jagamises.
lg 3 järgi kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Eeltoodud sättest tulenevalt jäävad kompromisslepingus nimetamata menetluskulud poolte enda kanda.
lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Hageja on kohtule esitatud kompromisslepingus taotlenud ½ riigilõivu tagastamist
Kohus leiab, et ½ riigilõivu kuulub hagejale tagastamisele
lg 2 p 1 alusel, s.o pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Riigilõivu summas 45 eurot tasus Alinea Õigusbüroo OÜ 13.09.2015. a Rahandusministeeriumi arveldusarvele, selgitusega: „Riigilõiv AS Narva Auto avalduse eest Vardar Consult OÜ vastu“.
lg 4 alusel tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Hageja on kohtule esitatud kompromisslepingus palunud ½ riigilõivu tagastada hagejale Aktsiaselts NARVA AUTO. Eeltoodust tulenevalt tuleb Aktsiaseltsile NARVA AUTO tagastada ½ maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 22,50 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Sild kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.