1-15-4200/21

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. november 2015, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-15-4200 Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Maarika Kuusk Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
2. novembri 2015 määrus süüdimõistetu Igor Nõmmemehe vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitajad ja kaebuse liik süüdimõistetu Igor Nõmmemees (isikukood XXX), määruskaebus RESOLUTSIOON
3. Viru Maakohtu
4. novembri 2015 määrus jätta muutmata.
5. Süüdimõistetu Igor Nõmmemehe määruskaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
6. Viru Maakohtu 11.06.2015 kohtuotsusega tunnistati Igor Nõmmemees kokkuleppemenetluses süüdi KarS § 274 lg 1 järgi ja mõisteti karistuseks 1 kuu vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel mõisteti liitkaristus Viru Maakohtu, Narva kohtumaja 09.07.2013 otsusega mõistetud karistusega, s.o 3 aastat 1 kuu 4 päeva vangistust, ning mõisteti lõplikuks liitkaristuseks 3 aastat 2 kuud 4 päeva vangistust. Karistusaja algus 09.07.2013 ja karistusaja lõpp 13.09.
7. Maakohtu määrus
8. Viru Maakohtu 10.11.2015 määrusega jäeti I. Nõmmemees vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamata. Maakohtu põhjendused olid järgnevad. 2.
9. Viru Vangla materjalidest nähtuvalt on I. Nõmmemeest kriminaalkorras karistatud 5-l korral, vanglas kannab ta karistust esimest korda. Märkimist väärib, et käesoleval ajal kannab I. Nõmmemees karistust Viru Maakohtu 11.06.2015 kohtuotsuse kohaselt kuriteo eest KarS § 274 lg 1 järgi, milline on toime pandud 06.10.2014 Viru Vanglas karistust kandes. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määruse nr 3-1-1-91-06 kohaselt on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Kuigi 1 kinnipeetaval puuduvad käesoleval hetkel kehtivad distsiplinaarkaristused, kannab ta karistust muuhulgas vanglas toimepandud kuriteo eest, mistõttu ei ole vangistatu õiguspärase käitumise tingimus täidetud. I. Nõmmemees kannab käesoleval ajal liitkaristust muuhulgas esimese raskusastme varavastase kuriteo, s.o röövimise, katse eest, milline oli toime pandud eelmise kohtuotsusega määratud katseajal. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks oli sõltuvusainete tarvitamine. Kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks, sest viimased 2 kuritegu on seotud vägivalla kasutamisega. Eeltoodust järeldub see, et varasemad karistused, sealhulgas kriminaalhooldaja käitumiskontrollile allutamine, ei ole avaldanud kinnipeetavale vajalikku eripreventiivset mõju, vaid ta on jätkanud kuritegude toimepanemist ja seda ka katseajal ning vanglas range järelevalve tingimustes. 2.
10. Kinnipeetava puhul on täheldatavad siiski ka mitmed positiivsed asjaolud. Kinnipeetav on vangistuse jooksul omandanud Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuses keevitaja eriala, omandanud riigikeele B1 taseme ning alates 16.03.2015 õpib riigikeelt B2 tasemel. Kinnipeetav on läbinud sotsiaalprogrammid "Eluviisitreening" ja „Viha juhtimine“, osalenud "Sotsiaalsete oskuste treeningus", isik on osalenud ja osaleb vangla tööhõives. Seoses meditsiiniosakonna andmetel diagnoositud narkosõltuvusega, on isik viibinud sõltuvusrehabilitatsiooni osakonnas. 2.
11. Maakohtu hinnangul ei kaalu kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolud üles negatiivseid. Kuna isik on jätkanud vanglas kuritegude toimepanemist, ei ole karistuse eesmärgid isiku puhul saavutatud ja maakohtul puudub seetõttu alus arvata, et vabaduses olles on isiku käitumine seaduskuulekas. Vangla hinnangul on üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul 38% ning vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 27%, milliste näol on tegemist keskmiselt arvestatavate riskidega. Ühtlasi pidas maakohus vajalikuks märkida, et reeglina tuleb süüdimõistetutel tervikuna ära kanda neile mõistetud karistus ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetute tingimisi ennetähtaegset vabastamist, kuid I. Nõmmemehe suhtes selliseid asjaolusid ei esine. Määruskaebus
12. Viru Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu I. Nõmmemees, kes palub maakohtu määruse tühistada ja anda talle veel üks võimalus näidata, et ta tahab elada Eestis ja olla seadusekuulekas. Süüdimõistetu saab aru, et kuritegu, mis on toime pandud katseajal, on raske rikkumine, kuid I. Nõmmemees leiab, et vabaduse hinda on raske hinnata, kui ei ole seda kordagi kaotanud. Nüüdseks on süüdimõistetu aru saanud, kui vale elustiil tal oli. Tema elustiili muutusele viitab ka distsiplinaarkaristuste puudumine. Ta on läbinud kõik sotsiaalprogrammid, omandanud riigikeele B1 tasemel, keevitaja eriala ja nüüd omandab riigikeele B2 taset. I. Nõmmemees toob välja, et tal on toetavad vanemad, kes teda aitavad. Praegu on tal olemas garanteeritud töökoht, kuid 10 kuu pärast tähtaegsel vabanemisel ei pruugi seda enam olla. Prokuröri arvamus põhineb 3 aasta tagusele teole ning süüdimõistetu leiab, et ta on muutunud ning soovib uut võimalust. Süüdimõistetule jääb arusaamatuks, miks talle ei tule prokuröri hinnangul anda võimalust tõestada, et ta suudab vabaduses käituda seadusekuulekalt, kuigi halvema taustaga inimene lastakse vabaks (1-14-7916). Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
13. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses toodud seisukohtadega ja leiab, et I. Nõmmemehe vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud ning lisab omalt poolt vastuseks määruskaebusele järgnevat.
14. Ringkonnakohus on seisukohal, et süüdimõistetu I. Nõmmemehe määruskaebus ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks ja I. Nõmmemehe ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks. Maakohtu otsustus jätta I. Nõmmemees enne tähtaega vangistusest 2 vabastamata, tuginedes tema poolt toime pandud kuriteo iseloomule, mõistetud karistusele ja isikust tulenevatele asjaoludele, oli põhjendatud.
15. Ringkonnakohtu hinnangul on positiivne, et I. Nõmmemees omab garanteeritud elu- ja töökohta, ta on osalenud vanglas sotsiaalprogrammides ja treeningul, osalenud majandustöödel ja omandanud riigikeele B1 tasemel, jätkab B2 taseme omandamist, omandanud keevitaja eriala ning puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Samas tuleb KarS § 76 lg 4 toodud asjaolusid hinnata nende kogumis, mistõttu ringkonnakohus leiab, et I. Nõmmemehe vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole käesoleval ajahetkel põhjendatud ja kõik positiivsed asjaolud, mille süüdimõistetu on määruskaebuses välja toonud, on maakohus otsustust tehes arvesse võetud. Süüdimõistetu tingimisi vabastamine sõltub KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaoludest kogumist, mis on iga süüdimõistetu puhul erinevad ning erinevad asjaolud on erineva kaaluga, mistõttu tulemus on igal juhul individuaalne. Kõik KarS § 76 lg 4 sätestatud asjaolud ei ole ühe kaaluga ning juhul, kui positiivseid asjaolusid esineb arvuliselt isegi rohkem, ei ole automaatselt tagatud kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabanemine. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et ei esine selliseid asjaolusid kogumis, mis tingiksid I. Nõmmemehe ennetähtaegse vabastamise. On positiivne, et I. Nõmmemehel puuduvad distsiplinaarkaristused. Samas on isik süüdi mõistetud viimase otsusega KarS § 274 lg 1 järgi, s.o teo toimepanemise ajal kehtinud seaduse kohaselt vägivallas võimeesindaja või avalikku korda kaitsva muu isiku suhtes. Süüdimõistetu näitab sõnades küll soovi käituda seadusekuulekalt, kuid see ei väljendu tema tegudes, millele viitab ka tõsiasi, et I. Nõmmemeest on kriminaalkorras karistatud 5-l korral. Kohtukolleegiumil puudub veendumus, et arvestades, et varasem kriminaalhooldus ei ole möödunud edukalt, süüdimõistetu on jätkanud vangistuses kuritegude toimepanemist, võiks eeldada käesoleval ajal, et süüdimõistetu ennetähtaegsel vabanemisel ning kriminaalhoolduse rakendumisel, oleksid positiivsed tagajärjed.
16. Isiku tingimisi enne tähtaega vabastamine on eelkõige kogutud materjali hindamine kohtuniku siseveendumusest lähtuvalt ning iga isiku suhtes individuaalne. Veel peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et lisaks karistuse individuaalsele õigustusele tuleb silmas pidada selle sotsiaalpoliitilist eesmärki, mis lähtub asjaolust, et riik peab vastutama selle eest, et rahuldada ühiskonna arusaamu õiglusest. Käesoleval juhul riivaks I. Nõmmemehe ennetähtaegne vabastamine ühiskonna õiglustunnet ning süüdimõistetu ei ole oma määruskaebuses toonud välja asjaolusid, mis annaksid aluse teistsugusele seisukohale jõudmiseks võrreldes maakohtuga.
17. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Viru Maakohtu
18. novembri 2015 määrus muutmata, I. Nõmmemees vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata ning süüdimõistetu määruskaebus rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Tiit Lõhmus Mati Kartau Maarika Kuusk 3