1-14-6479/17

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. november 2015 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-14-6479 Kohtukoosseis Mati Kartau, Maarika Kuusk, Aarne Sarjas Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja)
2. oktoobri 2015 määrus süüdimõistetu Aleksei Filippovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata jätmise kohta Süüdimõistetu Aleksei Filippov, määruskaebus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik RESOLUTSIOON
4. Tartu Maakohtu
5. oktoobri 2015 määrus jätta muutmata. Määruskaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Harju Maakohtu 12.08.2014 otsusega karistati Aleksei Filippovit KarS § 184 lg 1 järgi 2 aasta 3 kuu pikkuse vangistusega. Karistusaeg algas 26.02.2014 ja lõppeb 26.05.
8. Tartu Maakohus 30.10.2015 määrusega jättis A. Filippovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumääruse kohaselt välistavad kinnipeetava vabastamise järgmised asjaolud nende kogumis. 2.1 A. Filippov on õigusvastast käitumist jätkanud vaatamata varasematele eriliigilistele karistustele ning ka kriminaalhooldusele allutamisele. A. Filippovi kuriteo asjaolud on rasked. Ta on toime pannud ühiskonnaohtliku kuriteo (narkootiliste ainete ebaseaduslik käitlemine), mille läbi on ohustatud rahva tervis. Süüdistuse kohaselt on ta
9. aastal omandanud ning hoidnud suures koguses erinevaid narkootilisi aineid, sh 1,455 g fentanüüli sisaldavat pulbrit (puhtal kujul 0,1166 g), 95,022 g amfetamiini sisaldavat pulbrit (puhtal kujul (16,795 g) ning 0,24 g kolenasepaami sisaldavaid tablette (puhtal kujul 0,003 g), millised kogused on kohtu hinnangul suured. A. Filippovi puhul on peamiseks uute kuritegude toimepanemise riskiks sõltuvus tugevatest narkootilistest ainetest (amfetamiin), millist ohtu ei saa lugeda maandatuks. A. Filippov ise ei mõista probleemi suurust ja tema motivatsioon sõltuvuskäitumisest ülesaamiseks on ebapiisav. A. Filippovi käitumist karistuse kandmise ajal ei saa pidada positiivseks ja seda ennekõike kehtivate distsiplinaarkaristuste tõttu. A. Filippovil on 3 kehtivat distsiplinaarkaristust. Kinnipeetav, kes soovib vabaneda tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmiselt, peaks ennekõike karistuse kandmise ajal positiivse käitumisega näitama, et ta on valmis kehtivatest reeglitest ja normidest kinni pidama ning neid järgima. Vabanemise korral puudub A. Filippovil kindel elukoht. Töökoht on olemas ja see on vaadeldav positiivse asjaoluna. 2.2 Maakohus, eeltoodut arvesse võttes leidiski, et A. Filippovi tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud ega kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Tema vabastamist ei võimalda kuriteo asjaolud, käitumine karistuse kandmise ajal, osaliselt vabanemisjärgsed elutingimused, aga ka see, et A. Filippovile mõistetud karistus ei ole saavutanud oma eesmärki.
10. Kohtumääruse peale esitas kaebuse A. Filippov, taotledes lahendi tühistamist ja enese tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist. 3.1 A. Filippov märgib, et maakohus motiveeris tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata jätmist temal elukoha puudumisega. Kaebaja leiab, et kui kohus näeb tema vabastamisel vaid seda takistust, siis võib ta kinnitada, et ta saab elada ka oma sugulase pool (A. Filippov nimetab sugulase ka nimepidi ja toob ära tema aadressi), kes on alati valmis talle elukohta pakkuma ja seda piiramata ajaks. Samuti, kui maakohus oleks pööranud tähelepanu sellele, et tal on vabanemisfondis üle 800 euro (määruskaebusele on lisatud K-Raha väljavõte), siis oleks kohus mõistnud, et elukoha saab ta ka üürida. Samuti peab A. Filippov oluliseks, et tema vabanemist toetavad nii vangla kui prokurör RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
11. Ringkonnakohus, tutvunud kohtutoimiku materjalide, kohtumääruse ja määruskaebusega, nõustub täielikult maakohtu seisukohtadega ning leiab samuti, et A. Filippovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine ei ole põhjendatud. Vaidlustatud kohtulahendis toodud seisukohti kriminaalkolleegium üle kordama ei hakka ning tulenevalt edasikaebuse väidetest rõhutab täiendavalt vaid järgmist.
12. Ringkonnakohus juhib tähelepanu sellele, et A. Filippovil vabaduses elukoha puudumine on esimese kohtuastme hinnangul vaid üheks tema vabastamise vastu rääkivaks asjaoluks. Lisaks sellele on maakohus välistanud A. Filippovi vabanemise tema korduva kriminaalkorras karistatuse (seitsmel korral), varasema kriminaalhoolduse luhtumise, kuriteo toimepanemise asjaolude ja raskuse, sõltuvuskäitumisega seonduvate riskide ning tema vanglas toimepandud distsipliinirikkumiste tõttu. Kriminaalkolleegium esimese kohtuastme sellise käsitlusega täielikult ka nõustub, kuivõrd eelneva põhjal puudub igasugune alus arvata, et kantav karistus (reaalsetest vanglakaristustest teine) oleks olnud varasematest edukam ja A. Filippov käituks edasiselt vaid seaduskuulekalt. Seega ei muutuks kohtute lõppotsustuse seisukohalt miski ka siis, kui leida, et elukoht on A. Filippovil vabanemisel olemas. Mis puutub aga määruskaebuse viimasesse väitesse, siis märgib apellatsioonikohus, et kuigi Tartu Vangla ja prokurör kinnipeetava vabastamist toetavad, ei ole need seisukohad kohtutele siduvad.
13. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Mati Kartau Maarika Kuusk Aarne Sarjas 2 2