Obsah (4)

§ 384§ 238§ 415§ 390

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 1.detsember 2015. a, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-15-4667 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus

§ 384

lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Viru Maakohtu 07.07.2015. a otsusega lühimenetluses tunnistati Eha Normann süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ja mõisteti temale karistuseks 3 kuud vangistust.

§ 238lg 2 järgi vähendas kohus mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ning mõistis karistuseks 2 kuud vangistust. Kar

S § 65 lg 2 alusel suurendas kohus mõistetud karistust Viru Maakohtu 19.01.

1. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 2 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistuse võrra ning mõistis E. Normannile lõplikuks liitkaristuseks 2 aastat ja 8 kuud vangistust. Kohus määras, et karistusaja algust arvestatakse E. Normanni ilmumisest kinnipidamiskohta. Kohtuotsus jõustus 19.10.
2. a. Viru Maakohtu 22.10.
3. a kirjaga kohustati E. Normanni ilmuma karistuse kandmisele Viru Vanglasse hiljemalt 16.11.
4. a.
5. 25.10.
6. a esitas E. Normann kohtule taotluse vangistuse täitmisele pööramise edasilükkamiseks kuni 30.11.
7. a, põhjendusel, et ta vajab aega töösuhte lõpetamiseks.
8. Viru Maakohus jättis 26.10.
9. a määrusega E. Normanni taotluse rahuldamata. Kohus leidis, et E. Normanni taotluses toodud asjaolud ei ole põhjendatud takistuseks tema kohesele karistuse kandmisele asumiseks kinnipidamiskohas. Viru Maakohtu 07.07.
10. a kohtuotsuse sisu, sh karistus olid E. Normannile teada alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o kolm kuud enne otsuse jõustumist. Süüdimõistetu oli kohtuotsusega mõistetud karistusest pikemat aega teadlik ning otsuse jõustumine ei olnud talle üllatuslik. Alates kohtuotsuse jõustumisest, s.o alates 19.10.
11. a anti E. Normannile peaaegu kuu aega karistuse kandmisele ilmumiseks. Seega anti süüdimõistetule piisavalt aega oma asjade korraldamiseks ning taotluses toodud põhjust ei saa pidada

§ 415

lg 3 mõistes erakordseks ning selliseks, mille tõttu võiksid kaasneda temale rasked tagajärjed. E. Normanni taotluses toodud asjaolud ei ole erakordsed. Töösuhte olemasolu ei ole selline asjaolu, mis vabastaks karistuse kandmisest. Peale selle ei ole taotlusele lisatud tõendeid, mis kinnitaksid selles toodud väiteid. Eeltoodu alusel leiab kohus, et E. Normanni taotlus karistuse kandmisele asumise tähtaja edasilükkamiseks ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.

1. E. Normann esitas Viru Maakohtu 26.10.
2. a määrusele määruskaebuse, taotledes, et ringkonnakohus kaaluks uuesti tema palvet vangistuse kandma asumise tähtaja edasilükkamiseks. E. Normann taotles, et tal võimaldataks asuda vangistust kandma alates 01.12.
3. a, et ta jõuaks korrektselt tööandjaga töösuhte lõpetatud. Süüdimõistetu ei nõustu maakohtu põhjendusega, et tal oli enne vangistuse kandma asumist, s.o enne 16.11.
4. a piisavalt aega oma asju korraldada. Kuna otsus oli vaidlustatud ja Riigikohtu otsusest sai E. Normann kaitsja kaudu teada alles
5. oktoobri õhtuks, siis ei saanud ta enne seda ennatlikult töösuhet lõpetada. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
6. Ringkonnakohus leiab, et Viru Maakohtu 26.10.
7. a määrus E. Normanni vangistuse täitmisele pööramise edasilükkamise taotluse rahuldamata jätmise kohta on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust määruse tühistamiseks ja muutmiseks. 5.1.

§ 415

lg 3 kohaselt võib täitmiskohtunik karistuse täitmisele pööramise oma määrusega edasi lükata kuni kahe kuu võrra, kui vangistuse kandmise viivitamatu alustamisega võivad erakordsete asjaolude tõttu kaasneda rasked tagajärjed süüdimõistetule või tema perekonnaliikmetele. 5.2. Süüdimõistetu E. Normann taotleb vangistuse kandmise edasilükkamist põhjendusel, et ta saaks lõpetada töösuhte oma tööandjaga. Kriminaalkolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, et toodud põhjendust ei saa käsitleda

§ 415

lg 3 mõistes erakordse asjaoluna, mille tõttu võivad vangistuse viivitamatu alustamisega kaasneda süüdimõistetule rasked tagajärjed ning mille esinemisel tuleks karistuse täitmisele pööramist edasi lükata.

§ 415

lg-s 3 nimetatud vangistuse täitmisele pööramise edasilükkamise asjaolude tõendamiskoormis lasub süüdimõistetul. Antud juhul ei ole süüdimõistetu E. Normann põhjendanud ega tõendanud, millised rasked tagajärjed temale vangistuse viivitamata täitmisele asumisega võivad kaasneda. Kriminaalkolleegium jagab ka täitmiskohtuniku arvamust selle kohta, et enne vangistuse täitmisele pööramist oli E. Normannil piisavalt aega oma asjade korraldamiseks, sh töösuhte lõpetamiseks. Süüdimõistev kohtuotsus jõustus 19.10.

1. a ja E. Normanni kohustati vangistuse kandmisele asuma hiljemalt 16.11.
2. a. Seega oli E. Normannil piisavalt aega, et esitada tööandjale töölepingu ülesütlemisavaldus. Isegi, kui E. Normann sai kohtuotsuse jõustumisest teada alles 20.10.
3. a, nagu ta seda määruskaebuses väidab, jäi tal piisavalt aega, s.o 18 tööpäeva, et enne vangistuse kandma asumist töösuhe lõpetada. 5.
4. Eeltoodu alusel ja juhindudes

§ 390

ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/ Aarne Sarjas /allkiri/ Maarika Kuusk 2 /allkiri/ Tiit Lõhmus