← Eesti

4-15-9623/11

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

  1. detsember 2015, kirjalikus menetluses Väärteoasja number 4-15-9623 Kohtukoosseis Maarika Kuusk Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Võru kohtumaja)
  2. detsembri 2015 määrus asenduskaristuse määramiseks Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Raivo Lepp (isikukood XXX), määruskaebus RESOLUTSIOON
  3. Jätta Tartu Maakohtu
  4. detsembri 2015 määrus muutmata. Raivo Lepa määruskaebus jätta rahuldamata. VTMS § 198 alusel ei ole käesolev määrus edasikaevatav. ASJAOLUD
  5. Politsei- ja Piirivalveameti
  6. mai 2012 otsusega mõisteti Raivo Lepale väärteoasjas nr 2860,12,001464 liiklusseaduse § 224 lg 2 alusel rahatrahv 150 trahviühikut ehk 600 eurot ja liiklusseaduse § 224 lg 3 p 1 alusel võeti lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimisõigus 3-ks kuuks.
  7. Politsei- ja Piirivalveamet esitas
  8. novembril 2015 Tartu Maakohtule avalduse asendada R. Lepale mõistetud rahatrahv arestiga.
  9. Tartu Maakohtu
  10. detsembri 2015 määrusega taotlus rahuldati ning asendati R. Lepale Politsei- ja Piirivalveameti
  11. mai 2012 otsusega väärteoasjas nr 2860,12,001464 liiklusseaduse § 224 lg 2 alusel mõistetud rahatrahv 150 trahviühikut arestiga 15 päeva. R. Lepale määratud arest kuulub R. Lepa poolt kandmisele Võru Arestimajas viivitamatult pärast tema vabanemist Tartu Maakohtu
  12. jaanuari 2015 otsusega kriminaalasjas nr 1-15-262 mõistetud karistuse kandmiselt.
  13. Maakohus tuvastas, et R. Lepp ei ole rahatrahvi tasunud määratud tähtajaks, rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud ning kohtule ei ole teada rahatrahvi mittemaksmise mõjuvaid põhjuseid. Kohtutäituri kinnitusel ei ole R. Lepal vara, millele sissenõuet pöörata. Kuna R. Lepp viibib hetkel süüdimõistetuna Tartu Vanglas kriminaalasja nr 1-15-262 raames, ei ole asenduskaristuse täitmisele pööramine koheselt võimalik. Maakohus ei asendanud R. Lepale asenduskaristusena määratud aresti üldkasuliku tööga, sest R. Lepp kannab reaalset vangistust Tartu Vanglas ning R. Lepp on toime pannud suure hulga kelmusi. Suure hulga kelmuste toimepanemine raha teenimise eesmärgil viitab sellele, et R. Lepal puudub töö tegemise harjumus, ta on soovinud saada kerge vaevaga tulu, mistõttu puudus maakohtul veendumus, et R. Lepp on seadusekuulekas ja asub üldkasuliku töö tunde tegema. Maakohus ei uskunud isiku lubadusi, et ta sooritab üldkasuliku töö tunnid, kuna R. Lepp on varem oma lubadused jätnud täitmata. MÄÄRUSKAEBUS
  14. Tartu Maakohtu määruse peale esitas kaebuse R. Lepp, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja aresti asendamist üldkasuliku tööga. R. Lepp leiab, et töö tegemise oskus on tal olemas. Määruskaebuses leitakse, et arestikohti tuleks hoida teistele isikutele ja R. Lepa pealt tuleks kulusid kokku hoida. Arest ei täida R. Lepa puhul oma eesmärki. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  15. Tutvunud väärteoasja materjalide ning määruskaebuse väidetega, asub ringkonnakohus seisukohale, et Tartu Maakohtu
  16. detsembri 2015 määrusega R. Lepa rahatrahvi asendamine arestiga on põhjendatud ning lahendi tühistamiseks määruskaebuses toodud motiividel puudub alus. 6.1 VTMS § 211 lg 1 teeb maakohus sissenõudja avalduse alusel määruse rahatrahvi asendamise kohta arestiga või üldkasuliku tööga vastavalt KarS §-le 72, kui süüdlane ei ole rahatrahvi tervikuna määratud tähtajaks tasunud või osastatud rahatrahvi maksmise tähtaega ei järgita, rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud ja süüdlasel ei ole vara, millele sissenõuet pöörata. 6.2 Maakohtu määrust ei ole vaidlustatud osas, milles kohus tuvastas, et R. Lepp ei ole rahatrahvi tervikuna määratud tähtajaks tasunud, rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud ja süüdlasel ei ole vara, millele sissenõuet pöörata. Sissenõudja on seetõttu esitanud taotluse rahatrahvi asendamiseks arestiga. 6.3 Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus põhjalikult selgitanud, miks ei ole võimalik R. Lepa puhul asendada aresti üldkasuliku tööga ning määruskaebuses ei ole välja toodud asjaolusid, mis maakohtu seisukoha ümber lükkaks või annaks alust teistsugusele seisukohale jõudmiseks. Asjaolu, et R. Lepp oskab väidetavalt tööd teha, on vastuolus tema poolt toimepandud kuritegudega. Enese võrdlemine teiste isikutega ning soov säästa aresti mittekohaldamisega riigi raha, ei ole aluseks maakohtu määruse tühistamiseks.
  17. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes VTMS § 194 ja § 147 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus R. Lepa määruskaebuses esitatud taotluse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. /allkiri/ Maarika Kuusk Kohtunik 2

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.