KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 20. november 2015. a Tartu, Kalevi 1 Väärteoasja number 4-15-8458 Kohtukoosseis kohtunik Rutt Teeveer

) §-st 132 p 3 kohus otsustas:

1. Rahuldada Emil Schneideri kaebus ja tühistada Politsei -ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri vanemväärteomenetleja Vallo Tõnuvere 17.09.2015 otsus väärteoasjas nr 2780,15,
2. 2.

§ 29

lg 1 p 1 alusel lõpetada väärteomenetlus Emil Schneideri väärteoasjas nr 2780,15,006754 liiklusseaduse § 239 lg 1 p 1 järgi teos väärteotunnuste puudumise tõttu. Edasikaebamise kord Maakohtu kohtuotsust ei saa apellatsiooni korras vaidlustada. Menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal on õigus esitada Tartu Maakohtu kohtuotsusele kassatsioonkaebus Riigikohtule. Kui eespool nimetatud isikud soovivad kasutada kassatsiooniõigust, peab sellest kirjalikult teatama Tartu Maakohtule 7 päeva jooksul, alates

1. novembrist
2. a. Kassatsioonkaebus tuleb esitada Riigikohtule läbi Tartu Maakohtu 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. TUVASTATUD ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHAD 23.08.2015 koostas Lõuna Prefektuuri Tartu politseijaoskonna kiirreageerija M.O. väärteoprotokolli, mille kohaselt Emil Schneider juhtis 23.08.2015 kell 12.19 Tartus Magasini ja Vabaduse pst tänavate vahelise teelõigul mootorsõidukit Peugeot 206 reg nr XXX ilma, et juht oleks olnud sõidu ajal turvavööga nõuetekohaselt kinnitatud. Väärteoprotokolli kohaselt on Emil Schneider rikkunud liiklusseaduse (LS) § 33 lg 3 nõudeid ja tema poolt toimepandud tegu on kvalifitseeritav väärteona LS § 239 lg 1 p 1 järgi. Lõuna Prefektuuri 17.09.2015 otsusega karistati Emil Schneiderit LS § 239 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest rahatrahvuiga 25 trahviühiku ulatuses , so summas 100 eurot. Emil Schneider esitas Tartu Maakohtule kaebuse kohtuvälise menetleja otsuse peale ja taotleb otsuse täies ulatuses tühistamist. Väärteoasjas ei ole vaidlust selle üle, et Emil Schneider juhtis 23.08.2015 kell 12.19 Tartu linnas Tartus Magasini ja Vabaduse pst tänavate vahelise teelõigul mootorsõidukit Peugeot 206 reg nr XXX Liiklusseaduse § 33 lg 3 sätestab, et sõidukis, millel on turvavööd, peab juht olema sõidu ajal turvavööga nõuetekohaselt kinnitatud. Emil Schneider leiab kaebuses, et ta ei ole rikkunud LS § 33 lg 3 sätestatud kohustust, mistõttu tema väärteokorras karistamine LS § 239 lg 1 p 1 järgi ei ole põhjendatud ning eeltoodust tulenevalt tuleb kohtuvälise menetleja otsus tühistada. Kohus peab käesolevas väärteoasjas tõendeid uurides lahendama seega küsimuse, kas kogutud tõendid kinnitavad kohtuvälise menetleja poolt väärteoprotokollis kajastatud rikkumist või mitte. Tunnistaja A.L. (L.) ütluste kohaselt teostas ta koos politseiametnik M.O.ega 23.08.2015 turvavööde kontrolli ja nad märkasid kontrolli käigus Laial tänaval, et Emil Schneideril, kes juhtis sõiduautot Peugeot, ei olnud turvavöö kinnitatud. Tunnistaja kinnitas, et ta nägi, kuidas juht tõmbas turvavöö valgusfoori taga seistes peale. Tunnistaja kinnitas, et pargitud oli politseiauto Laia tänaval parklas tänavaga risti ja kaugus möödasõitvast autost/juhist oli 10 m kandis. Tunnistaja sõnul oli asukoht selline, et kui auto tuleb, siis on näha eest ja möödudes ka tagant, kas vöö on kinnitatud või mitte. Tunnistaja istus ise politseiautos juhi kõrvalistmel ja juhi kohal istus M.O.. Turvavöö nõuetekohast kinnitamist vaadeldi visuaalselt. Tunnistaja selgitas, et juhi käitumine foori taga oli selline, et oli näha, et ta tegi käega turvavöö peale tõmbamist iseloomustava käeliigutuse. Tunnistaja nägi seda politseiautos kõrvalistuja poolsest külgaknast. Tunnistaja avaldas kohtus ka seda, et peale juhi 2 kinnipidamist Kroonuaia tänaval, oli juht justkui esmalt rikkumisega nõus, kuid vaidles siis trahvi summa üle. Kohus avaldas ütluste usaldusväärsuse kontrollimise eesmärgil kohtuvälises menetluses tunnistaja poolt antud ütlused (tl 9p), kus on kirjas, et juht ei nõustunud rikkumisega ja ei olnud nõus kohapeal määratava trahvi summaga (120 eurot). Kohtuistungil ütles tunnistaja, et ta ei mäleta enam täpselt, kuidas asi oli. Tunnistaja joonistas kohtuistungil ka kohtuvälise menetleja esindaja palvel skeemi, mis kajastaks olukorda, millises rikkumine tuvastati. Skeemi kohaselt nägi tunnistaja ise kõrvalistuja poolsest külgaknast olukorda, kus Emil Schneider punase fooritule tõttu foori taga seistes kinnitas turvavöö. Riigikohtu kriminaalkolleegium on kriminaalasjas 3-1-1-111-13 korranud varasemat kohtu seisukota, et väärteoasja menetlenud isik võib olla tõendite koguja ja nende hindaja, kuid mitte enda edaspidiseks tegevuseks tõendi allikas (vt nt RKKKo 3-1-1-82-10, p 8). Samas on siiski aktsepteeritav kohtuvälise menetleja ametniku tunnistajana ülekuulamine näiteks mingi menetlustoimingu täpse käigu kohta (vt nt RKKKo 3-1-1-29-05, p 7 ja 3-1-1-47-08, p 10). Kohus pidas põhjendatuks tunnistajana küsitleda ka väärteoprotokolli koostanud politseiametnik M.O.. Kohus küsitleski tunnistajat osas, mis puudutab konkreetselt väärteoprotokolli koostamist ja milliste tõendite alusel kohtuvälise menetleja esindaja teo tõendatuks luges. Tunnistaja M.O. selgitas kohtule, et kuigi ta ka ise nägi, et Emil Schneideril oli turvavöö kinnitamata, siis koostas ta väärteoprotokolli tunnistaja A.L. ütluste alusel. Tunnistaja avaldas ka seda, et kui ta ise märkab rikkumist, siis osutab ta ka ise paarilise tähelepanu sellele, et ei tekiks olukorda, et üks nägi rikkumist, kuid teine mitte. Tunnistaja selgitas kohtus, et Emil Schneider oli esmalt rikkumisega nõus, kuid peale tunnistaja poolset trahvisumma ( 80 eurot) pakkumist, enam ei nõustunud ja seetõttu kiirmenetlust teha ei saanud ning tunnistaja vormistas väärteoprotokolli. Väärteomenetluses märkis tunnistaja A.L., et sõidukis Emil Schneideri poolt juhitavas sõidukis oli ka kaasreisija. Kohus küsitles menetusaluse isiku taotlusel ka tunnistaja E.S., kelle ütluste kohaselt oli Emil Schneideril turvavöö kinnitatud. Tunnistaja selgitas, et kinnipidamise hetkel puudus tal info kinnipidamise põhjuse kohta, kuid Emil Schneider selgitas talle põhjuse peale politsei poolset kinnipidamist ja koheselt avaldas tunnistaja, et ta on nõus tulema kohtusse tunnistajaks ja kinnitada seda, et turvavöö oli juhil peal. Emil Schneideri ütluste kohaselt märkas ta Laial tänaval silmanurgast politseiautot. Menetlusaluse isiku sõnul oli auto teest 30-40 m kaugusel. Emil Schneider kinnitab, et ta liigutas Laia tn ja Vabaduse pst ristil punase fooritule taga seistes turvavööd. Menetlusaluse isiku sõnul tegi ta autos istudes paremale vaadates äkilisema liigutuse ja selle käigus kiilus turvavöö kinni ning foori taga seistes puudutas ta turvavööd ja tegi järsema liigutuse nii, et saada turvavöö tagasi nõuetekohasesse asendisse. Emil Schneider kinnitas, et ta ei olnud kinnipidamise hetkel nõus sellega, et on toime pannud rikkumise. Samuti polnud ta nõus kiirmenetlusega. Kohus on seisukohal, et väärteoasjas on vastuolu tunnistajate A.L. ja M.O.e ütluste ja tunnistaja E.S. ning menetlusaluse isiku Emil Schneideri ütluste vahel. Vastuolu on oluline, sest tunnistaja A.L. väidab, et turvavöö polnud kinnitatud ning tunnistaja Erjo Selliov ning menetlusalune isik kinnitavad vastupidist. M.O. kui menetlustoimingu teostaja ei saa olla tõendi allikaks. Kohus peab vajalikuks märkida, et M.O.e sõnul osutas just tema asjaolule, et Emil Schneideril pole turvavöö kinnitatud ja tunnistaja A.L.nägi kõrvalistuja aknast pigem just seda, et Emil Schneider tegi foori taga seistes liigutuse, mis sarnanes turvavöö peale panemisele. Kohus ei saa siinjuures jätta märkimata ka asjaolu, et politseiametnike ütlused on vastuolus menetlusaluse isiku ütlustega ka selles osas, kas isik kohe tunnistas rikkumist või mitte ja kas oli üldse nõus kiirmenetluse kohaldamisega. Kohus mõistab, et politseiametnikel on oma töös palju erinevaid 3 väärteosündmusi ja iga üksikasja meelespidamine ei ole võimalik. Samas on usutav, et juhul kui ütlused antakse teo toimepanemise päeval, siis on need kõige täpsemad. Väärteoprotokollis on kajastatud Emil Schneideri ütlused vahetult sündmuskohal ja seal on ta omakäeliselt kirjutanud, et tal oli turvavöö ees ja, et politseile tundus möödasõidu ajal teisiti ja, et nad ei märganud täpselt. Ka tunnistaja A.L.on vahetult peale sündmust antud ütlustes märkinud, et juht ei nõustunud oma rikkumisega ja ei olnud nõus kohapeal määratava trahvisummaga. Kohtuistungil andis ta aga teistsuguseid ütlusi ja vastuolu oli seletatav vaid mittemäletamisega. M.O.e ütlustest nähtub, et tema viitas asjaolule, et Peugeot’i juhil pole turvavöö kinnitatud. A.L.aga nägi foori taga seisvas autos selle juhi poolt turvavöö kinnitamisele särvast liigutust. Autos viibinud tunnistaja ja menetlusalune isik kinnitavad, et turvavöö oli kinni. Kohtule ei ole alust Emil Schneideri tuttava ütlusi seada kahtluse alla vaid põhjusel, et need on antud head tuttavat puudutavas asjas. Vastavalt

§ 31lg-le 2 ja § 123 lg-le 2 peab kohus väärteoasja uurima igakülgselt.

Seega, kui kohtul tekivad väärteo tõendatuse osas kahtlused, siis peab ta esmalt astuma samme tuvastamaks, kas need kahtlused on kõrvaldatavad. KrMS § 7 lg 3 kohaselt tõlgendatakse kahtlus kahtlustatava või süüdistatava süüdiolekus küll selle isiku kasuks, kuid seda vaid juhtudel, kui kahtlust ei ole võimalik kõrvaldada. Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas kogutud tõenditega ei ole tõsikindlalt võimalik vastuolusid kõrvaldada. Samuti ei näe kohus võimalust koguda asjas täiendavaid tõendeid, mistõttu tuleb asuda seisukohale, et tekkinud kahtlust kõrvaldada ei ole võimalik. Sellest johtuvalt asub kohus seisukohale, et väärteoasjas puuduvad küllaldased tõendid, mille alusel saaks kohus tõsikindlalt tuvastada, et Emil Schneider pani toime väärteoprotokollis sätestatud väärteo, s.o LS § 239 lg 1 p 1 alusel kvalifitseeritud väärteo.

§ 132

p 3 kohaselt võib maakohus kohtuotsusega tühistada kohtuvälise menetleja otsuse ja lõpetada väärteomenetluse käesoleva seadustiku §-s 29 või 30 sätestatud alusel.

§ 29

lg 1 p 1 kohaselt ei alustata väärteomenetlust või alustatud menetlus tuleb lõpetada, kui teos puuduvad väärteo tunnused. Seega tuleb KrMS § 7 lg 3 kohaselt kaebuses viidatud ja kohtuotsuses kajastatud kahtlused tõlgendada menetlusaluse isiku kasuks ning väärteomenetlus lõpetada

§ 29lg 1 p 1 alusel.

Kõike eelnevat silmas pidades rahuldab kohus Emil Schneideri kaebuse, tühistab kohtuvälise menetleja otsuse ja lõpetab väärteomenetluse

§ 29lg 1 p 1 alusel, kuna teos puuduvad väärteo tunnused.

/allkirjastatud digitaalselt/ Rutt Teeveer kohtunik 4