← Eesti

2-15-2582/23

Obsah (7)§ 436§ 445§ 442§ 122§ 173§ 174§ 162

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Tiia Bergson Otsuse tegemise aeg ja koht 26.10.2015.a, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-15-2582 Tsiviilasi

) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 436

lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

§ 436

lg 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas.

§ 436lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

4. Perekonnaseaduse §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps ja laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21 aastaseks saamiseni, on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha 2

(6)perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 99 sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 101 lg 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. PKS § 102 lg 2 järgi võib kohus mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla seaduses kindlaksmääratud minimaalmäära. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.
  1. Vabariigi Valitsuse 28.11.2013.a määruse nr 166 alusel on alates 01.01.2014.a töötasu alammäär 355 eurot kuus, millest ½ on 177,50 eurot ning alates 01.01.2015.a töötasu alammäär 390 eurot kuus, millest ½ on 195 eurot.
  2. Hagiavaldusest (tlk 2-5) ja selle 29.06.2015.a täiendusest (tlk 44-45) nähtub, et hagejate, 15.06.2005.a sündinud XXX’i ja 14.07.2001.a sündinud XXX’i seaduslikuks esindajaks on Harju Maakohtu tsiviilasjas nr 2-14-60624 tehtud lahendi alusel XXX. Hagejad paluvad välja mõista XXX’ilt talle alusetult makstud toitjakaotuspension ja sotsiaaltoetus perioodil 01.01.2015.a kuni 31.01.2015.a kokku summas 388,16 eurot. Hagejad paluvad välja mõista igakuise elatusmiinimumi (s.o käesoleval ajal 195 eurot ühe lapse kohta) ning lisaks paluvad tagantjärgi välja mõista saamata jäänud elatisraha perioodi jaanuar 2015.a juuni 2015.a eest 210 eurot (6 x 35 eurot). Kostja vaidleb hagile vastu.
  3. Kostja märgib, et tema põhipalk kuus on 480 eurot, millele lisandub muutuva suurusega lisatasu. Kostja leibkonnas kasvab ka 6-aastane laps. Kohtu arvates tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda eelkõige laste põhjendatud vajadusest, et tagada lapse arenguks piisavad materiaalsed vahendid. Kohtu veendumuste kohaselt üksnes ebapiisav töötasu või selle puudumine ei vabasta iseenesest töövõimelist vanemat elatise maksmisest. Perekonnaseaduses ülalpidamist reguleerivate sätete mõtte ja eesmärgi kohaselt on vanem kohustatud hankima endale sissetuleku, mis lisaks tema enda vajaduste rahuldamisele tagaks ka laste ülalpidamise. Äriregistri kohaselt ei kuulu kostjale osalusi äriühingutes. Kinnistusraamatu kohaselt on kostja kaasomandis kinnisasi aadressil XXX , Tallinn (registriosa nr XXX ). Kostjale kuulub sõiduauto Volvo V70 (reg nr XXX ). Kostja suhtes ei ole käimas kehtivaid täitemenetlusi. Kuivõrd kostja on juba praegu olnud võimeline tasuma 355-eurost igakuist elatist olukorras, kus tema põhipalk on 480 eurot, leiab kohus, et kostja on ka edaspidi võimeline lastele seadusjärgset elatist tasuma. Rahvastikuregistri andmetel ei ole kostjal peale hagejate teisi lapsi, mistõttu kostja väide 6-aastase lapse kasvatamisest ei oma käesolevas vaidluses rolli. Kohus selgitab, et lapse ülalpidamiseks on kohustatud eelkõige tema vanemad. Väidetavalt kostja ülalpidamisel olevat 6-aastast last on kohustatud ülal pidama tema enda vanemad, mitte kostja. Eeltoodust nähtuvalt ei ole kostja kohtu hinnangul teinud ilmselt kõike endast olenevat, et tagada ülalpidamiskohustuse täitmine. Kostja on oma varalist seisundit arvestades probleemideta võimeline pidama ülal kõiki oma lapsi.
  4. Kohus on seisukohal, et kostja ei ole kohtu ette toonud ühtegi mõjuvat põhjust, miks temalt peaks välja mõistma elatise alla seaduses sätestatud alammäära. Kostja on tööealine ja terve. Vanemad peavad laste ülalpidamiseks pingutusi tegema. Hagejate nõue on niigi esitatud võimalikus seadusega ettenähtud alammääras. Kostja on hagi vastuses nõustunud 177,50-eurose igakuise elatise tasumisega. Kohus osundab, et Vabariigi Valitsuse 28.11.2013.a määruse nr 166 alusel on alates 01.01.2015.a töötasu alammäär 390 eurot kuus, millest ½ on 195 eurot. Kostjalt tuleb elatis hagejate kasuks seaduses sätestatud 3
(6)alammääras välja mõista. Kohus on seisukohal, et seadusega sätestatud minimaalmääras elatise väljamõistmine tagab alaealiste ülalpidamise sellisel määral, mis võimaldab tal normaalselt kasvada ja areneda. Nimetatud seisukohta toetab Riigikohus otsuse nr 3-2-17-05 p-s 20 põhjendades, et seadusega ettenähtud minimaalne elatis on ligilähedane lapse minimaalsete vajaduste osas tegeliku statistilise uurimise tulemusega, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus. Seega tuleb kostjal kummalegi lapsele tasuda elatist miinimummääras alates 01.07.2015.a ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammääras.
  1. Tuginedes kõigele eelnenule kohus leiab, et XXX’i ja XXX’i hagi XXX’i vastu elatise nõudes on põhjendatud ja tõendatud ning kuulub rahuldamisele. Kohus mõistab XXX’ilt tütar XXX’i kasuks välja igakuise elatise alates 01.07.2015.a kuni tema täisealiseks saamiseni summas, mis vastab poolele Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärale kuus. Samuti mõistab kohus XXX’ilt poeg XXX’i kasuks välja igakuise elatise alates 01.07.2015.a kuni tema täisealiseks saamiseni summas, mis vastab poolele Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärale kuus.
  2. PKS § 108 sätestab, et õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Hagejad paluvad kostjalt välja mõista elatise ka tagasiulatuvalt perioodi jaanuar 2015.a - juuni 2015.a eest 210 eurot (6 x 35 eurot). Hagejad arvestavad sealjuures elatisemiinimumiga ning asjaoluga, et kostja on nimetatud perioodil tasunud hagejatele ülalpidamiseks igakuiselt kokku 355 eurot.
  3. Kohus leiab, et tagasiulatuv elatisenõue kuulub rahuldamisele. Kostja pidanuks perioodil 01.01.2015 – 30.06.2015 tasuma kohtu arvestuse kohaselt kokku 2 340 eurot (6 kuud x 195 eurot). Siiski on kostja tasunud 2 130 eurot (6 kuud x 177,50 eurot), seega on võlgnevuse suurus 210 eurot (2 340 eurot – 2 130 eurot), milles kummagi lapse osa on 105 eurot. Seega tuleb XXX’ilt tütre XXX’i kasuks välja mõista tagasiulatuv elatis perioodi 01.01.2015 – 30.06.2015 eest summas 105 eurot. Samuti tuleb XXX’ilt poeg XXX’i kasuks välja mõista tagasiulatuv elatis perioodi 01.01.2015 – 30.06.2015 eest summas 105 eurot. Kohus märgib, et ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka juhul, kui lahuselav vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt.
  4. Kostja märgib, et on 2013.a andnud hagejale üle lapse diivanvoodi väärtuses 250 eurot. Samuti on hageja kasutada kaks pangakontot milledel on kokku üle 1 000 euro raha. Kohus leiab, et kostja vastuväited on alusetud ega tingi elatise välja mõistmata jätmist. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-159-12 tehtud otsuse p-is 11 leidnud, et vanem on ülalpidamiskohustuse täitnud siis, kui ta on lapse ülalpidamiseks vajaliku raha maksnud teisele vanemale, kelle juures laps elab ja kes lapse eest hoolitseb. Üksnes juhul, kui lapse eest iga päev hoolitsev vanem annab enne nõusoleku ülalpidamiskohustuse täitmiseks alaealisele lapsele või kiidab sellisel viisil antud ülalpidamiskohustuse täitmise hiljem heaks, on elatist maksma kohustatud vanem oma kohustuse kohaselt täitnud. Praeguses asjas ei ole esile toodud, et laste vanem peaks maksma elatist lapsele esemetes või muul moel. Laste elulisi vajadusi ei ole võimalik nii rahuldada. Tulenevalt TsÜS § 8 lg 2 teises lauses ja VÕS § 79 lg 2 esimeses lause sätestatust tuleb ülalpidamiskohustust reeglina täita vanemale, kes teostab lapse faktilist hooldusõigust. Kuna antud juhul puudus hagejate seadusliku esindaja vastav nõusolek või heakskiit, ei ole kostja poolt ülalpidamiskohustus kohaselt täidetud. Elatist tuleb tasuda igakuise rahalise maksena ning lapsi kasvatav isik otsustab, kuidas ta saadud elatisraha arvelt lastega seonduvad kulutused katab. 4
(6)13. Hagejad paluvad täpsustada kohtuotsuse täitmise korda.

§ 445

lg 1 sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva. PKS § 100 lg 4 sätestab, et elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. Kohus leiab, et kostja on kohustatud maksma elatist iga kalendrikuu eest ette ning elatis tuleb tasuda XXX’i arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXX.

  1. Järgnevalt analüüsib kohus hagejate alusetu rikastumise nõuet. Hagejad paluvad välja mõista XXX’ilt talle alusetult makstud toitjakaotuspension ja sotsiaaltoetus perioodil 01.01.2015.a kuni 31.01.2015.a kokku summas 388,16 eurot.
  2. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 3 p-s 3 sätestatu kohaselt võib võlasuhe tekkida muuhulgas alusetust rikastumisest. VÕS § 1028 lg 1 kohaselt kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Selle sätte kohaldamise eeldusena peab hageja väitma, et kostja sai temalt midagi olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-44-11, p 34). Hageja peab VÕS § 1028 lg 1 kohaldamiseks tõendama, et ta tahtis kostja rikastamiseks täita olematut kohustust või kohustust, mida ei tekkinud või mis langes hiljem ära (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-134-11, p 13). VÕS § 1028 lg 1 kohaldamisel peab olema selge, milles seisnes hageja sooritus kostjale VÕS § 1028 lg 1 mõttes ja milline kohustus on ära langenud või tekkimata jäänud (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-65-14, p 10).
  3. Hagejad märgivad, et jaanuaris 2015.a on kostja arveldusarvele kantud hagejatele kuuluvad sotsiaaltoetused, s.o kummagi hageja sotsiaaltoetus summas 80,55 eurot ning pension summas 113,53 eurot, kokku 388,16 eurot (2 x 80,55 + 2 x 113,53). Kostja nimetatud nõudele sisuliselt vastu vaielnud ei ole. Tulenevalt asjaolust, et hagejate, 15.06.2005.a sündinud XXX’i ja 14.07.2001.a sündinud XXX’i seaduslikuks esindajaks on Harju Maakohtu tsiviilasjas nr 2-14-60624 tehtud 15.12.2014.a lahendi alusel XXX, oli kostjal kohustus edastada ekslikult tema arvele tasutud lastele kuulunud sotsiaaltoetused laste seaduslikule esindajale, XXX’ile. Kostja aga seda teinud ei ole. Kostjal puudus õigus nimetatud toetuste vastuvõtmiseks laste nimel, kuivõrd kostjalt on laste esindusõigus (hooldusõigus) ära võetud. Seega on kostja hagejate arvelt alusetult rikastunud.
  4. Eeltoodust tulenevalt tuleb XXX’ilt tütre XXX’i kasuks välja mõista alusetult saadud sotsiaaltoetused perioodi 01.01.2015.a kuni 31.01.2015.a eest summas 194,08 eurot. Samuti tuleb XXX’ilt poeg XXX’i kasuks välja mõista alusetult saadud sotsiaaltoetused perioodi 01.01.2015.a kuni 31.01.2015.a eest summas 194,08 eurot.
  5. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine 19.

§ 442lg 5 p1 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind.

Tulenevalt

§ 122

lg-st 1, § 129 lg-st 2, hagi esitamise kuupäevast, alusetu rikastumise nõudest ning 2015.a töötasu alamäärast on käesoleva tsiviilasja hinnaks 4 108,16 eurot. Menetluskulude jaotus 20.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

§ 162lg 1 5

(6)kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti, lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Eeltoodu alusel tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. 21.

§ 174

lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei nõuta elatise nõudmise hagi läbivaatamise eest riigilõivu ning ka hagimaterjalidest ei nähtu, et pooled oleks menetluses kandnud muid kulusid. Seega ei ole käesolevas asjas menetluskulusid, mille jaotamise viisi ja rahalist suurust peaks kohus kindlaks määrama. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Bergson kohtunik 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.