← Eesti

2-14-54957/26

Obsah (9)§ 410§ 413§ 314§ 200§ 343§ 426§ 173§ 168§ 174

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Fred Fisker Kohtujurist Kadi Lossi Määruse tegemise aeg ja koht 30. oktoober 2015. a. Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-14-54957 Tsiviilasi XX

) § 3111 lg 3 sätestab, et menetlusdokument loetakse kätte toimetatuks, kui saaja avab selle infosüsteemis või kinnitab infosüsteemis selle vastuvõtmist dokumenti avamata, samuti siis, kui seda teeb muu isik, kellel saaja võimaldab infosüsteemis dokumente näha. Dokumendi kätte toimetamise registreerib infosüsteem automaatselt. E-toimiku infosüsteem kajastab kostjale kutse 20.10.2015 toimuvale istungile kätte toimetamise ajaks 07.09.2015 kell 16:01 (tl 128). 5. Eeltoodust tulenevalt on tõendatud, et e-kirjaga saadetud kohtukutse jõudis tähtaegselt kostjani, sest kohus on saanud kostjalt 07.09.2015 kell 16:01 elektroonilise kinnituse e-kirja kättesaamise kohta (tl 128). 6.

§ 410

kohaselt kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Kui hageja vastavat taotlust ei esita või kui kohus taotlust ei rahulda, lükkab kohus asja arutamise edasi. 7.

§ 413

lg 3 p 3 järgi kohus ei tee tagaseljaotsust, kui kostja oli nõus asjas kirjaliku menetlusega või asja lahendamisega tema osavõtuta. Kostja on 01.10.2014 esitatud vastuses selgelt märkinud, et on nõus hagi ja vastuhagi läbivaatamisega kirjalikus menetluses (tl 70). Seetõttu ei võimalda eeltoodud säte käesolevas asjas tagaseljaotsust teha. 8.

343 lg 2 kohaselt kutse kättetoimetamise ja istungipäeva vahele peab jääma vähemalt kümme päeva. 9.

§ 314lg 2 kohaselt menetlusdokumendi võib kätte toimetada elektrooniliselt. Elektroonilisel kättetoimetamisel edastatakse dokument või teatatakse dokumendi 2

(4)olemasolust menetlusosalise üldisele või kohtule teatavaks tehtud elektronposti aadressile või infosüsteemi vahendusel. 10.

§ 200

lg 4 kohaselt menetlusosaline peab kohtule ja teistele menetlusosalistele viivitamata teatama oma aadressi või sidevahendite andmete muutumisest.

  1. Kostja seaduslik esindaja tegi kohtule teatavaks oma elektronposti aadressi, mis oli märgitud taotluses ja vastuhagis ning mille kostja esindaja on kasutanud kohtule menetlusdokumentide esitamiseks.
  2. Kohus saatis kohtukutse kostja elektronposti aadressile ardi@heringson.ee 07.09.2015 kell 16:01 (tl 128). Kuna kostja lepinguline esindaja on elektrooniliselt kinnitanud talle saadetud dokumendi kätte toimetamisest, leiab kohus, et käesoleval juhul tuleb lugeda kohtukutse kätteantuks ning

§ 343lg 2 sätestatud tähtaeg järgituks.

Oma aadressi (sealhulgas elektronposti aadressi) või sidevahendite andmete muutumisest ei ole kostja esindaja esindaja kohut teavitanud.

  1. Kuna kostja ei ole kohtuistungile ilmunud ega teatanud kohtuistungile ilmumata jätmise mõjuvast põhjusest ning hageja on palunud jätta kostja taotlus ja vastuhagi läbi vaatamata, jätab kohus XXXOÜ taotluse ja vastuhagi XXXvastu töövaidlusasjas nr XXX läbi vaatamata.
  2. Kohus selgitab, et vastavalt

§ 426

lg 1 hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. 15. Vastavalt

§ 173

lg 1 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. 16.

§ 168

lg 2 kohaselt hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Kohus jätab menetluskulud vastuhageja kanda, kelle kahjuks otsus tehti. 17.

§ 174

lg-te 1 ja 2 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Hageja on taotlenud jätta menetluskulud kostja kanda ning määrata menetluskulud kindlaks vastavalt kohtule esitatud menetluskulude nimekirjale summas 600 eurot. Kohus peab menetluskulu põhjendatuks ja mõistab kostjalt välja hageja kasuks menetluskulu (õigusabikulu) summas 600 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Fred Fisker Kohtunik 3

(4)4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.