← Eesti

2-15-7021/11

Obsah (7)§ 426§ 173§ 168§ 423§ 174§ 177§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Lea Aavastik teatavaks 2. november 2015. a, Tartu kohtumaja Määruse avalikult tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 2-15-7021 Tsiviilasi KREEDIX OÜ hagi E&G

) § 423 lg 3 järgi võib kohus jätta hagi läbi vaatamata ka muul seaduses nimetatud juhul. 5. Kostja E&G OÜ pankrot on välja kuulutatud Harju Maakohtu 05.10.2015 määrusega. Kreedix OÜ saab E&G OÜ vastu esitada nõudeid pankrotiseaduses sätestatud korras võlgniku pankrotimenetluses. Seega tuleb Kreedix OÜ hagi E&G OÜ vastu esitatud nõude osas jätta läbi vaatamata.

§ 426

lg 1 järgi hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. PankrS § 43 lg 3 kohaselt kohus taastab hageja avalduse alusel käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud menetluse, kui kõrgema astme kohus on pankrotimääruse tühistanud ja on jõustunud määrus, millega pankrotiavaldus on jäetud rahuldamata, samuti juhul, kui pankrotimenetlus on pärast pankroti väljakuulutamist lõppenud raugemise tõttu. MENETLUSKULUDE JAOTUS 6. Vastavalt

§ 173

lg 1, 2 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel määruses, millega hagi jäetakse läbi vaatamata. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle.

  1. Kostja on esitanud oma menetluskulude nimekirja, mille kohaselt kostja menetluskulud tsiviilasjas nr 2-15-7021 on 1080 eurot. Ühtlasi taotleb kostja hüvitatavatelt menetluskuludelt viivise tasumist VÕS § 113 lg-1 ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.
  2. Hageja on seisukohal, et kostja menetluskulude jätmine

§ 168lg 2 alusel on äärmiselt ebaõiglane.

Hageja märgib, et kostja vajalikud ja põhjendatud menetluskulud 1,5 tunni eest on 180 eurot (käibemaksuta). 2 9.

§ 168

lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3-5 ei tulene teisiti. 10. Kohus jätab kostja menetluskulud osaliselt tema enda kanda. Riigikohtu tsiviilkolleegium on lahendi nr 3-2-1-154-09 p-is 14 asunud seisukohale, et menetluskulude kindlaksmääramisel tuleb arvestada asjaoluga, et kui hagi on jäetud läbi vaatamata

§ 423lg 2 p-is 3 sätestatud muul seaduses nimetatud juhul, milleks on Pankr

S § 43 lg-st 1 tulenev kohtu kohustus jätta hagimenetluses läbi vaatamata enne pankroti väljakuulutamist alanud kohtumenetluses oleva varaline nõue võlgniku vastu, mille kohta ei ole veel otsust tehtud, siis on tegemist asjaoluga, mida hageja mõjutada ei saanud, ning seda peab kohus menetluskulude määramisel arvestama. Kui kohus leiab, et sellises olukorras on hagejalt kostja menetluskulude väljamõistmine äärmiselt ebaõiglane, saab kohus tuvastada, et kostja menetluskulude täies ulatuses hagejalt väljamõistmine ei ole põhjendatud. 11. Kohus on seisukohal, et olukorras, kus hagi jäetakse läbi vaatamata kostja pankrotistumise tõttu, et ole põhjendatud täies ulatuses kostja menetluskulude hageja kanda jätmine. Kuna hageja soovis kostjalt vastust hagile, siis on põhjendatud hüvitada kostjale hagiavaldusele vastuse koostamise kulu osaliselt, arvestades vastuse mahtu ja sisu. Kostja esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja esindaja kulutanud hagiavaldusega tutvumisele ja tõendite analüüsile, kliendiga nõupidamisele, vaidluses õigusliku positsiooni kujundamisele ja hagiavaldusele vastuse koostamisele ja kohtule esitamisele 7,5 tundi. Kohtu hinnangul on mõistlik ja põhjendatud ajakulu hagimaterjalide analüüsiks ja vastuse esitamiseks 1,5 tundi. Õigusabi tunnitasu on taotluse kohaselt 120 eurot käibemaksuta, mis on vastavuses kohtupraktikaga. Seega tuleb hagejalt

§ 168

lg 2 alusel kostja kasuks välja mõista õigusabi kulu hüvitis (1,5 x 120) 180 eurot. Muus osas jäävad kostja menetluskulud tema enda kanda. Hageja menetluskulud E&G OÜ vastu esitatud nõude osas jäävad hageja enda kanda. 12. Kohus märgib, et kostja taotleb menetluskulude hüvitamist koos käibemaksuga, kuid avalduses puudub

§ 174

lg 10 kohane kinnitus selle kohta, et kostja ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-65-13 p-is 16 toodud seisukoha kohaselt ei ole kinnituse puudumise korral võimalik menetluskulusid koos käibemaksuga välja mõista. 13. Kostja taotlusel mõistab kohus

§ 177

lg 4 alusel hagejalt kostja kasuks välja viivise menetluskulult 180 eurolt alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 14.

§ 178

lg 1 kohaselt menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

§ 178

lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. Seega saab käesoleva määruse peale esitada määruskaebuse. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.