KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse aeg ja koht 10.12.2015, Rakvere kohtumajas Kohtuasja number 1-06-14341 Kohtunik Kristel Vedro Kohtuistungi sekretär Raili Raja Prokurör Elle Karm Kaitsja Monica Meristo-Dmitrijev (kokkuleppel) Kohtuasi Viru Vangla materjalid Aleksandr Butini vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks elektroonilise järelevalve alla Süüdimõistetu ALEKSANDR BUTIN, i.k. 38303140350, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel: xxxx Karistuse kandmise algus 15.05.2014 ja lõpp 13.05.
- Kohtuasja läbivaatamise aeg 03.12.2015, avalikul videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja §
- RESOLUTSIOON Vabastada Aleksandr Butin tingimisi enne tähtaega temale Tallinna Linnakohtu 11.10.2005 otsusega mõistetud ja Harju Maakohtu 28.04.2010 määrusega täitmisele pööratud karistuse kandmisest katseajaga kuni määratud karistusaja lõpuni s.o. 13.05.2017 ja määrata tema katseajaks Tallinna Vangla Harju Kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla kohustades teda katseaja esimese 10 (kümne) kuu jooksul järgima KarS § 75 lg 1 p 1 - 6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas aadressil: xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 1 Kohaldada Aleksandr Butini suhtes käitumiskontrolli ajaks KarS 75 lg 2 p 21 ja 7 alusel järgmised kohustused: 1) mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid; 2) mitte suhtlema talle teadaolevalt narkootikume tarvitavate ebaseadusliku käitlemisega tegelevate isikutega. või nende Aleksandr Butin vabastada tingimisi elektroonilise järelevalve alla alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest kestusega kolm
(3)kuud. Kohtumääruse väljatrükk saata Viru Vanglale, Aleksandr Butinile, kaitsjale ja prokurörile. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 13.11.2015 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Aleksandr Butini vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks elektroonilise järelevalve alla. Aleksandr Butin on süüdi mõistetud Tallinna Linnakohtu 11.10.2005 otsusega KarS § 184 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava teo toimepanemises ja teda karistati vangistusega 3 aastat, millest loeti kantuks eelvangistuses viibitud aeg 2 päeva. Mõistetud vangistus jäeti KarS § 74 lg 1, 3 alusel tingimisi täitmisele pööramata 2-aastase katseajaga. Samuti kohustati teda katseajal järgima kriminaalhooldaja poolt määratud kontrollnõudeid. Harju Maakohtu 28.04.2010 määrusega pööras kohus täitmisele Aleksandr Butinile Tallinna Linnakohtu 11.10.2005 otsusega mõistetud ärakandmata karistuse 2 aastat 11 kuud ja 28 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks luges kohus karistuse kandmisele asumise aja. Viru Vangla toetab kinnipeetava vabastamist tingimisi ennetähtaega elektroonilise järelevalve alla ettepanekuga kinnipeetava katseajaks määrata karistusaja lõpp s.o. 13.05.2017 ja ja käitumiskontrolli pikkuseks 10 kuud koos lisakohustuste täitmisega. Elektroonilise järelevalve kestuseks on vangla hinnangul otstarbekas määrata 3 kuud. Kohtuistung Aleksandr Butin taotles enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla. Kinnipeetav avaldas, et vabanedes hakkab elama vanemate juures ja tahab alustada normaalset elu, abistada peret ning teenida raha ja luua oma perekond. Töökoht on olemas xxxx, mis tegeleb automaatikaga ja on tema haridusele sobiv. Arvab, et saab elektroonilise järelevalve all hakkama ja kinnitab, et jääb Eestisse ning hakkab täitma kriminaalhoolduse kontrollnõudeid. Prokurör asja arutamisest osa ei võtnud, kuid on esitanud kohtule kirjalikult oma seisukoha, mille kohaselt prokuratuur toetab kinnipeetava vabastamist tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla koos isiku allutamisega käitumiskontrollile. Prokurör teeb ettepaneku määrata elektroonilise järelevalve pikkuseks 5 kuud. Kaitsja palub Aleksandr Butini vabastada ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla ja märgib, et kuritegu on toime pandud üle 10 aasta tagasi, isik kannab vanglakaristust esmakordselt ja uute kuritegude toimepanemise risk tema puhul on väga väike. 2 Kohtumääruse põhjendused Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tema kaitsja ning tutvunud Viru Vangla poolt esitatud materjali ja prokuröri kirjaliku seisukohaga, leiab, et Aleksandr Butini saab vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaega ühes tema allutamisega käitumiskontrollile ja elektroonilisele valvele. KarS § 76 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Vastavalt KarS § 76 lg-le 4 arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus leiab, et kinnipeetav Aleksandr Butinile saab anda võimaluse näidata, et ta suudab vabaduses seaduskuulekat elu elada ja talle pandud kohustusi järgida arvestades asjaoluga, et isik on kriminaalkorras karistatud esimest korda ning ka vanglas viibib esimest korda. Kinnipeetaval on vabanedes olemas kindel elukoht vanemate juures – 3-toalises korteris, mis kuulub kinnipeetava emale. Kriminaalhooldusametnik on kodukülastusel välja selgitanud, et tingimused sobivad elektroonilise valve paigaldamiseks ja korteri omanik on valveseadmete paigaldamisega nõus. Suhted vanematega on head ja toetavad. Isikuid, kes võiksid kinnipeetavale negatiivset mõju avaldada, ei ole tuvastatud. Kinnipeetavale on vabanedes garanteeritud töökoht xxxx. Isik on lõpetanud Tallinna Polütehnikumis IT-eriala, Sotsiaal-Humanitaarinstituudis kõrghariduse omandamine on jäänud pooleli. Enne vangistust tegi erialast tööd (IT-alal). Omab tõstukijuhi tunnistust. Kohus on seisukohal, et hariduse ning eriala omamine aitab kinnipeetaval vabanedes edukalt konkureerida tööturul ning seeläbi saavutada majandusliku olukorra stabiilsus. Vangla hinnangul väärtustab kinnipeetav stabiilset elukorraldust. Alkoholi ja narkootikumide sõltuvuse kohta andmed puuduvad. Kinnipeetav on suhtlemisel avatud ja analüüsivõimeline ning enda sõnul juhtunust õppust võtnud. Vangla hinnangul on üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 8%. Vangla koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristust. Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06) vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Käesoleval juhul on see tingimus täidetud. Positiivseks loeb kohus veel asjaolu, et isik on vangistuses olnud hõivatud majandustöödel ning on lõpetanud edukalt riigikeele A2 taseme õppe. Samuti on oluline, et kinnipeetaval tuleb läbida veel katseaeg ning täita kontrollnõudeid kriminaalhooldaja järelevalve all. Kohus leiab, et käesoleval juhul on karistus oma eesmärgi täitnud. Kinnipeetavale mõistetud karistus on proportsionaalne juba ära kantud karistusega. Kohus on seisukohal, et antud juhul on isiku taasühiskonnastamise huvides vangistusest tingimisi vabastamise efektiivsus suurem 3 karistuse lõpuni kandmisest vanglas. Käitumiskontrollile allutamine aitab omakorda maandada uute kuritegude toimepanemise riski. Kinnipeetavale saab anda võimaluse näidata, et ta suudab kriminaalhoolduse nõuetekohaselt läbida ning ta on võimeline edaspidi järgima õiguskuulekat eluviisi. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Aleksandr Butin kuulub karistuse kandmisest vabastamisele tingimisi enne tähtaega ühes tema allutamisega elektroonilisele valvele ning käitumiskontrolli nõuetele koos lisakohustuste määramisega. Katseaja pikkuseks on KarS § 76 lg 5 kohaselt ära kandmata karistusaja pikkus, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Katseajaks allutatakse süüdlane käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kuni kahekümne neljaks kuuks. KarS § 751 lg 3 p 2 kohaselt võib elektroonilise valve tähtaja määrata tahtliku esimese astme kuriteo korral ühest kuust kuni kaheteistkümne kuuni. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristel Vedro Kohtunik 4