) § 405 lg 1 kohaselt kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Kohus lahendab tsiviilasja kirjalikus menetluses, võttes aluseks et hagihinnast tulenevalt on tegemist
Lihtmenetluses menetletavas asjas võib kohus tulenevalt
lg 1 p 7 ja 9 loobuda kirjalikust eelmenetlusest või kohtuistungist ning teha asjas otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus on taganud menetlusosalistele võimaluse esitada menetluses tõendeid ja taotlusi (tl 29). 4. Perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 96 kohaselt on ülalpidamist andma kohustatud isikuteks täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased ning PKS § 97 p 1 kohaselt on ülalpidamist saama õigustatud isikuks alaealine laps. PKS § 99 lg 1 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. PKS § 99 lg 2 kohaselt arvestatakse ülalpidamise kindlaksmääramisel õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 101 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ning kohus võib elatise välja mõista kindla suurusena või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. Hagejate elatise nõuet tõendab kanne rahvastikuregistris, millest nähtub, et kostja on hagejate isa ja seega on hagejad õigustatud kostjalt ülalpidamist saama. Harju Maakohtu 26.03.2015 lahendiga tsiviilasjas nr 2-14-59180 on varasemalt kostjalt kummagi hageja kasuks välja mõistetud elatis summas 100 eurot. Käesolevalt paluvad hagejad elatise suurendamist miinimumsummani. 5.
sätestab, et kui elatisnõude aluseks olevad asjaolud muutuvad, võib kumbki pool nõuda elatise suuruse muutmist hagimenetluses.
lg 1 alusel on poolel õigus pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, nõuda uues hagis maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui esinevad järgmised asjaolud: 1) oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad 2 2-15-10138 asjaolud, mille alusel tehti nõude rahuldamise otsus ja 2) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada.
lg 1 kohaselt peab hagimenetluses kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Riigikohus on lahendis 3-2-1-124-15 jõudnud seisukohale, et elatise suuruse muutmise üle otsustades peab kohus võtma üldjuhul aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta, kusjuures kumbki pool peab üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et Harju Maakohtu tsiviilasjas nr 2-14-59180 26.03.2015 lahendi kohaselt on kostjalt kummagi hageja ülalpidamiseks välja mõistetud elatis summas 100 eurot. Hagiavaldusest nähtuvalt paluvad hagejad väljamõistetud elatise suuruse muutmist, kuivõrd lastele on vaja riideid, lasteaia- ja kooliasju, toitu. Lisaks toovad hagejad välja, et raha kulub lasteaia kohamaksu maksmiseks, lisaks kulub erinevate ürituste tarbeks ca 10 eurot kuus ning koolis pikapäevarühma toiduraha 51 senti päevas. Kostja vaidleb hagile vastu, tuues välja, et ei ole nõus hagejate seaduslikule esindajale laste ülalpidamiseks mõeldud raha juurde andma. Kostja leiab, et hagejate seaduslik esindaja ei kuluta elatisraha laste huvides. Kohus on seisukohal, et hagiavalduses väljatoodud asjaolud ei anna alust elatise suurendamiseks, kuivõrd elatisnõude aluseks olevad asjaolud ei ole kostjalt 26.03.2015 kohtulahendiga (tsiviilasi nr 2-14-59180) elatisraha väljamõistmise ja käesoleva hagiavalduse esitamise ajaga võrreldes niivõrd lühikese perioodi jooksul oluliselt muutunud, et see annaks aluse elatise suuruse muutmiseks. Riigikohus on lahendis 3-2-1-69-13 toonud välja, et kui elatisehagi kohta on jõustunud kohtuotsus, seob see
lg 1 järgi menetlusosalisi ja välistab reeglina samas asjas uuesti kohtusse pöördumise. Riigikohus on samas lahendis väljendanud ka seisukohta, et kohtulahendiga väljamõistetud elatise suuruse muutmiseks on alust, kui lapse vajadused ja/või vanema(
lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.
Seoses hagi rahuldamata jätmisega on kohus seisukohal, et menetluskulud tuleb jätta hagejate kanda. Juhindudes
lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kohus on andnud pooltele tähtaja menetluskulude nimekirja esitamiseks. Pooled ei ole kohtule oma menetluskulude nimekirja esitanud ning ka tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et kostja oleks menetluses kandnud kulusid. Seega ei ole käesolevas asjas menetluskulusid, mille rahalist suurust saaks kohus kindlaks määrata. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (
/allkirjastatud digitaalselt/ Aleksandr Kondrašov Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.