3-15-2442/6

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Enno Loonurm Määruse tegemise aeg ja koht

1. detsember 2015, Tallinna Halduskohus Haldusasja number 3-15-2442 Haldusasi K. L kaebus Jõelähtme Vallavalitsuse 30.07.2015 korralduse nr 510 tühistamise nõudes Menetlustoiming Kaebuse tagastamine RESOLUTSIOON
2. Tagastada K. L kaebus selle esitajale;
3. Edastada kaebajale käesoleva määruse ärakiri Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule määruse teinud halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. K. L esitas 28.09.2015 Tallinna Halduskohtule kaebuse Jõelähtme Vallavalitsuse 30.07.2015 korralduse nr 510 „Õigusvastaselt võõrandatud vara maksumuse kinnitamine ja kompensatsiooni määramine“ tühistamise nõudes. Vaidlustatud korraldusega kinnitati Jõelähtme Vallavalitsuse 30.05.2007 korraldusega nr 355 määratud isiku A. T poolt Harju Maavalitsuse õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise komisjoni 23.09.1996 otsuse nr 9980 (toimiku nr 28178) alusel määratud 5,36 ha L talu maa maksumus vastavalt aktile nr 535 summas 1881 eurot (punkt 1). Korralduse punkti 2 kohaselt määrati tagastamata jäänud 1,3774 ha maa ja metsa eest kompensatsioon summas 484 eurot, mis jagati õigustatud subjektide A L, K. L, P. P ja I. M vahel selliselt, et igaüks sai kompensatsiooniks 121 eurot. Kaebaja leidis, et 484 euro suurune kompensatsioon 1,3774 ha suuruse L kinnistu eest on ebaõiglane. Ühtlasi märkis kaebaja, et Jõelähtme Vallavalitsuse 30.07.2015 korralduse nr 510 andmine ajal, mil Tallinna Halduskohus menetleb haldusasjas nr 3-14-51956 kaebaja hüvitamiskaebust, on olnud pahatahtlik. Kaebaja soovis ka kaebuse liitmist haldusasjaga nr 3-14-51956 ning viitas kolmandate isikute (võimalikule) kaasamise tarvidusele.
5. Tallinna Halduskohtu 11.11.2015 määrusega jäeti kaebus käiguta ja anti kaebajale 15-päevane tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Kaebajal tuli selgitada kas kaebajale soodsa haldusakti vaidlustamine on üldse tarvilik olukorras, kui kaebaja on asja nr 3-14-51956 raames sama maatüki suhtes kahjunõude juba esitanud või taandub küsimus kokkuvõttes sellele, et korralduse nr 510 vaidlustamata jätmisel võiks kaebaja arvates tekkida õiguslikult ebaselge olukord. Samuti selgitati, et kaebaja poolt nimetatud kolmandate isikute ring käesolevas haldusasjas ja haldusasjas nr 3-14-51956 oleks erinev ja kui kaebajale mõistetakse haldusasja nr 3-14-51956 raames kahju välja, siis on see puutumuses üksnes menetlusse kaasatud A L ja P. P õigustega, millest tulenevalt oleks ka kolmandate isikute kaasamise vajadus selles haldusasjas küsitav. Tegemist on olukorraga, kus A Lle, P. Ple ja I. Mle määrati tagastamata jäänud 1,3774 ha maa ja metsa eest kompensatsioon (formaalselt vaadatuna nende jaoks soodne haldusakt) ja kus nad saaksid ka ise kompensatsiooni määramise korraldust soovi korral vaidlustada. Seega vajas kolmandate isikute (võimaliku) kaasamise taotlus samuti täpsustamist.
6. K. L selgitas 30.11.2015 vastuses, et kaebuse esitas ta eelkõige õiguslikult vastuolulise olukorra tõttu, et varasemas haldusasjas nr 3-14-51956 esitatud hüvitamiskaebus tugineb samadele alustele ja et sisuliselt on tegemist sama õigussuhtega. Hüvitamiskaebuse menetlemist haldusasjas nr 3-14-51956 on püütud igati venitada ning 30.07.2015 korralduse nr 510 tühistamise nõue annaks selleks uued võimalused, mistõttu soovib kaebaja HKMS § 121 lg 1 punktile 3 tuginedes kaebuse tagasi kutsuda ning kaebuselt tasutud riigilõivu tagasi saada (tl 15-16). KOHTU PÕHJENDUSED
7. K. L on soovinud viitega halduskohtumenetluse seadustiku § 121 lg 1 punktile 3 kaebuse ja kaebuselt tasutud riigilõivu tagastamist. Antud juhul ei saa kaebust tagastada HKMS § 121 lg 1 p 3 alusel, sest vaidluse olemus on küll põhimõtteliselt sama, kuid varasemas haldusasjas otseselt samasuguse nõudega kaebust siiski ei esitatud. Samas ei järeldu K. L 30.11.2015 taotlusest ka seda, et kaebusest oleks soovitud loobuda HKMS § 152 lg 1 p 3 ja § 153 tähenduses. Kaebusest loobumise korral jääks riigilõivuga seonduv menetluskulu kaebaja kanda (HKMS § 108 lg 7). Seega tuleb tõlgendada K. L vastust 11.11.2015 määrusele nii, et kaebaja ei soovi enam käesoleva haldusasja menetlemist ja on seetõttu loobunud ka kõikide puuduste kõrvaldamisest ning kaebuse käiguta jätmise määrusele ammendava vastuse andmisest. Taolises situatsioonis tagastatakse kaebus HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel, sest nõude eesmärgi ebaselgus takistab asja läbivaatamist. Sellega kaebaja jaoks midagi oluliselt ei muutu, sest vastavalt HKMS § 43 lõikele 2 ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse ja seda olenemata sellest kas kaebus tagastatakse HKMS § 121 lg 1 p 2 või § 121 lg 1 p 3 alusel. Riigilõivu on samuti võimalik mõlemal juhul tagasi taotleda.
8. HKMS § 104 lg 5 punkti 2 kohaselt on võimalik ka riigilõivu tagastada kui kohus tagastab kaebuse selle esitajale ja kui kaebuse tagastamine ei toimu HKMS § 121 lg 2 alusel. Antud juhul tagastatakse kaebus HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel. Kaebusele lisatud maksekorraldusest nr 278 nähtuvalt on K. L kaebuse eest 15 euro suuruse riigilõivu tasunud A L. Riigilõivuseaduse § 12 lg 1 kohaselt on riigilõivu tasunud isikul õigus taotleda riigilõivu võtjalt riigilõivu tagastamist sama seaduse § 15 alusel. Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti. Seega saab käesoleva määruse jõustumise järgselt riigilõivu tagasi taotleda A L ning vastav taotlus lahendatakse eraldi määrusega. Riigilõivuseaduse § 12 lg 2 kohaselt tuleb riigilõivu tagastamise taotlus esitada kirjalikult. Taotluses märgitakse informatsioon tasutud riigilõivu kohta ning andmed arvelduskonto kohta, kuhu soovitakse riigilõivu tagastamist. Riigilõivu tasumist tõendav maksedokument tuleb esitada vaid juhul, kui riigilõivu võtjal ei ole võimalik kontrollida riigilõivu laekumist elektroonilisel teel. Antud juhul on vastav väljatrükk riigilõivu tasumise kohta toimikus olemas (tl 10). /allkirjastatud digitaalselt/ Enno Loonurm Kohtunik 2