) § 96 kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased.
p 1 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps.
lg 1 kohaselt ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes ning lg 2 kohaselt ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.
lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Viru Maakohtu 17.10.2011.a otsusega nr 2-10-60958 on XXX välja mõistetud elatis XXX kasuks tema ülalpidamiseks mitte väiksemas summas kui Perekonnaseadusega kehtestatud elatise alammäär. Hageja on esitanud kirjaliku tõendi, millise kohaselt tema töötasu neto on OÜ-s XXX ajavahemikul oktoober 2014.a kuni aprill 2015.a oli ligikaudu 400 eurot kuus. Samuti on hageja esitanud kirjaliku tõendi selles, et tema abikaasa XXXon võtnud väikelaenu, mille igakuine makse on ligikaudu 210 eurot kuus. Hageja on esitanud ka kirjaliku tõendi selles, et viibis haiglaravil seoses kõrvalekaldunud ninaseina plastilise korrektsiooniga, nimetatud tõend ei ole aga oluline hagi tõendamiseseme seisukohalt. Kostja seaduslik esindaja on esitanud kirjalikud tõendid, milliste kohaselt tema elukohaks oleva korteri igakuine üürimakse on 200 eurot. Kostja seaduslik esindaja on samuti esitanud kirjaliku tõendi, millise kohaselt ta on osaliselt töövõimetu ja töövõimekaotus on 60%. Samuti on kostja seaduslik esindaja esitanud kirjalikud tõendid korteri kommunaalteenuste kohta. Kommunaalteenuste kohta esitatud arvetelt nähtub ühtlasi, et kostja seaduslikul esindajal on tekkinud kommunaalteenuste võlgnevus, juunis 2015.a oli võlgnevuses oleva summa suurus 240.33 eurot. Eeltoodust nähtuvalt on mõlemal poolel majanduslikult raske olukord. Hageja töötasu on alammäära lähedane ja kostja seaduslik esindaja on 60% ulatuses töövõimetu ning tema võime töötada on seetõttu osaliselt piiratud. Hagejal on kaks last – XXX.a sündinud XXX ja XXX.a sündinud XXX.
lg 1 kohaselt isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Hageja on osundanud
§-le 102 lg 2, millise kohaselt vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest; kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt; kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra, mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. 2 Kohtu seisukoht on, et teist last planeerides pidi hageja arvestama sellega, et vanemat last tuleb üleval pidada. Vanem laps, kes on saanud niigi vaid alammääras elatist, ei pea kannatama hageja valikute tõttu. Hageja on noor inimene ning töötamine ehitusvaldkonnas töötasuga vaid 400 eurot kuus ei ole tema puhul õigustatud, kuna tema töötasust sõltub laste ülalpidamine. Statistikaameti andmetel oli 2014.a teises kvartalis ehitusala keskmine netopalk 1052 eurot kuus s.o 2,5 korda rohkem kui hageja töötasu. Hageja peab laste ülalpidamiseks rohkem pingutama. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise ja lg 2 kohaselt kohus võib jagada kulud erinevalt käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust, kui tegemist on abielu varavahekorral põhineva vaidlusega või kui kulude selline jaotus ei oleks õiglane, muu hulgas kui see kahjustaks ülemääraselt ühe abikaasa olulisi vajadusi. Hagi on esitatud alaealise lapse vastu alammääras elatise vähendamiseks. Menetluskulude lapse kanda jätmine ei oleks õiglane. TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kostja on esitanud menetluskulude nimekirja ja menetluskulude kandmist tõendavad dokumendid. Kostja menetluskulud on OÜ-le Progressor tasutud õigusabikulud summas 180 eurot (vastuse hagile ja taotluse kohtualluvuse muutmiseks koostamine). Kostja õigusabikulud on mõistlikud ja põhjendatud ning tuleb hagejalt välja mõista. /allkirjastatud digitaalselt/ Haide Rimmel kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.