← Eesti

4-15-7444/15

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Indrek Saar Otsuse tegemise aeg ja koht 02.detsember

  1. a, Rapla, kirjalikus menetluses Väärteoasja number 4-15-5697 Väärteoasi Andres Aarelaidi kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalve keskuse liiklustalituse liikluspolitseinik Eli Viielo
  2. septembri
  3. a kiirmenetluse otsusele liiklusseaduse § 227 lg 2 järgi Kaebuse esitaja Andres Aarelaid (isikukood 35905060324, elukoht xxxxx maakond xxxxxxx vald xxxxxxx küla xxxxxxx tee xx, telefon xxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxxxxxx) Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskus (asukoht Tallinn Rahumäe tee 6/1, pohja@politsei.ee, esindaja Oleg Lodeikin) Kohaldatud menetlussätted Väärteomenetluse seadustiku §§ 2, 120 lg 1, 132 p 1, 133, 134, 135, 155 lg 1 p 1 ja lg 2 ja 156 RESOLUTSIOON Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalve keskuse liiklustalituse liikluspolitseinik Eli Viielo
  4. septembri
  5. a kiirmenetluse otsus Andres Aarelaiu väärteoasjas liiklusseaduse § 227 lg 2 järgi ja lõpetada väärteoasja menetlus. Otsus saata Andres Aarelaiule ja kohtuvälisele menetlejale. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib menetlusalune isik advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule. Kassatsioonkaebus tuleb esitada maakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättesaamise päevast. Kui kohtumenetluse pool soovib kassatsiooniõigust kasutada, siis peab ta samast päevast arvates 7 päeva jooksul sellest maakohtule kirjalikult teatama. Kui üks kohtumenetluse pool teatab kassatsiooniõiguse kasutamisest ja sellest ei loobu, siis on kassatsiooni esitamise õigus ka teisel kohtumenetluse poolel olenemata ise 2 kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamisest. Asjaolud Kaevatava otsuse kohaselt juhtis Andres Aarelaid
  6. septembril
  7. a kella 17.40 paiku Rapla maakonnas Vigala vallas Tallinn-Pärnu-Ikla tee
  8. kilomeetril sõiduautot Peugeot 407 registreerimismärgiga xxx xxx kiirusega 122 +/- 5 km/h, millega ületas sel teelõigul lubatud suurimat kiirust mitte vähem kui 27 km/h. Kohtuväline menetleja on kvalifitseerinud A. Aarelaidi teo liiklusseaduse § 227 lg 2 ette nähtud väärteona ja määranud karistuseks rahatrahvi kolmkümmend seitse

(37)trahviühikut s.o ükssada nelikümmend kaheksa
(148)eurot. A. Aarelaid tunnistab väärteo toimepanemist. Kaebuse kohaselt oli rikkumine põhjustatud liiklusohtlikust olukorrast. A.Aarelaid sõitis BMW maasturi järel kiirusega umbes 89 km/h. Tagant lähenes Ecolinesi buss, mis jäi sõitma AAarelaiu auto järel minimaalse- 5-10 meetrise pikivahega. Nii oleks võinud äkilise pidurdamise korral tekkida väga liiklusohtlik olukord ja A.Aarelaid otsustas maasturist kiirendades mööduda. Möödasõidu hetkel mõõtis politsei tema kiiruseks 122 km/h. Reeglipärase s.o. kiirusega kuni 95 km/h mööda sõites oleks võinud tekitada liiklusohtlik olukord vastassuunast lähenenud autodele. Neid sel hetkel küll ei olnud, kuid selle aja peale oleksid võinud tulla. Kuna rikkumine toimus sunnitud liiklusohtliku olukorra tõttu, siis ei ole A. Aarelaidi hinnangul määratud karistus põhjendatud. Liiklusohtlikku olukorda ei põhjustanud A.Aarelaid ise ja ta ei ole varem ühtegi rikkumist toime pannud. Neil põhjustel taotleb A. Aarelaid kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist ja rahatrahvi asendamist hoiatusega. Kohtuvälise menetleja seisukoht Kohtuväline menetleja ei nõustu kaebusega ja on seisukohal, et otsus on põhjendatud. Juhtides mootorsõidukit kiirusega 122/+-5 km/h, kui suurim lubatud sõidukiirus on 90 km/h ja samal ajal möödasõitu tehes suurendas Andres Aarelaid võimaliku ohu riski veelgi. Sellisel moel mootorsõiduki juhtimine kujutab endast liikluses ohu loomist, on objektiivselt ühiskonnas soovimatu ja vastab koosseisule. Ükski õigusakt ei näe ette erandina sõidukiiruse ületamise lubatavust möödasõidu ajal või selle järgselt. LS § 50 lg 3 kohaselt peab juht kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks, kuid ei tohi ületada suurimat lubatud kiirust. LS § 51 lg 1 p 4 kohaselt tuleb möödasõit ohu tekkimise korral katkestada. A. Aarelaiu käitumises puudusid karistust raskendavad asjaolud. Kergendava asjaoluna on menetleja arvestanud kahetsusega. Isiku süüd ega õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohtuväline menetleja ei tuvastanud. Lubatud sõidukiiruse ületamine sellises ulatuses on tahtlik süütegu, mis seab ohtu nii sõidukiirust ületanud juhi kui ka teiste kaasliiklejate elu ja tervise. Karistuse üld- ja eripreventiivseid eesmärke arvesse võttes on rahatrahv 37 trahviühikut õiglane ja proportsionaalne karistus. Maksimaalse karistusena on taolise teo eest võimalik määrata rahatrahv 100 trahviühiku ulatuses või ära võtta ära kuni kuueks kuuks mootorsõiduki juhtimise õigus. Kohtu seisukoht Antud juhul on küllaldane alus lahendada kaebus kirjalikus menetluses vastavalt VTMS § 120 lg 1, sest mõlemad kohtumenetluse pooled on andnud selleks nõusoleku. Kiiruse ületamist A.Aarelaiu poolt s.o. väärteo objektiivset koosseisulist tunnust ei saa lugeda tõendatuks, sest puudub kiirusemõõte seadme kasutamise protokoll ja kohtule esitatud salvestuselt mõõtmise tulemus ei nähtu ega ole kontrollitav. Liiklusseaduse § 199 lg. 7 alusel Vabariigi Valitsuse poolt 16.06.2011.a. määruse nr. 78 Nõuded kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile ning mõõtetulemuste töötlemisele § 10 lg. 2 kohaselt ei pea kiiruse mõõtmise tulemust protokollima, kui 3 mõõtetulemuse saamise aeg, koht, saamise viis, tehiolud või muud haldusmenetluse seaduses või sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmed on riikliku järelevalve käigus foto- või videosalvestatud ja salvestiselt nähtuvad. Määruse § 10 lõikes 1 nimetatud andmetest on salvestuselt näha ainult A.Aarelaiu poolt juhitud auto liikumise suund ja asukoht teel. Muud sama määruse § 10 lõikes 1 loetletud andmed s.h. kiiruse mõõtmise tulemus (määruse § 10 lg. 1 p.1 nimetatud kiirusmõõturi lugem) salvestuselt näha ei ole. Mõõtja on kiirusemõõte seadme kasutamise ja mõõtetulemuse fikseerinud helisalvestusega. Mõõteseaduse § 5 lg. 2 p. 2 kohaselt peab riikliku järelevalve käigus saadud mõõtetulemus olema jälgitav, kui selle alusel määratakse väärteokaristus. Kohus leiab, et esitatud kujul ei ole mõõtetulemus jälgitav ega väärteoasjas tõendina kasutatav. Neil põhjustel tuleb kaevatav otsus väärteo koosseisu puudumise tõttu tühistada ja väärteoasja menetlus lõpetada. (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Saar kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.