Obsah (4)

§ 97§ 100§ 101§ 109

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Fred Fisker Otsuse tegemise aeg ja koht 02. november 2015.a, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-15-6487 Tsiviilasi XXXja X

) § 96 kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (edaspidi ülalpidamiskohustuslased).

§ 97

p 1 kohaselt ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps.

§ 100

lg 2 kohaselt alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides.

§ 100

lg 1 kohaselt ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Alates 01.01.2015 on Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär 390 eurot ja pool sellest moodustab 195 eurot.

1. Hagejad nõuavad oma isalt s.o. kostjalt elatist poole Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära suuruses igakuiselt hagejate ülalpidamiseks alates 01.05.2015 summas 195 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud kuupalga alammäära, kuni hagejate täisealiseks saamiseni või juhul kui hagejad jätkavad täisealiseks saanuna õpinguid põhi- või keskhariduse omandamisel põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, siis tema 21- aastaseks saamiseni.
2. Riigikohus on märkinud 19.10.2015 määruses nr 3-2-1-119-15, et kolleegium ei nõustu maakohtu seisukohaga, et

§ 101

lg-s 1 sätestatud elatise miinimummäära saab kohaldada ka täisealiseks saanud õpinguid jätkavale lapsele elatist välja mõistes, ega järeldusega, et täisealiseks saanud laps ei pea miinimumelatise saamiseks oma vajadusi kohtumenetluses tõendama. 8. Riigikohus selgitab, et miinimumelatise rakendamine kõigile täisealiseks saanud õppivate või muul põhjusel abivajavate täisealiseks saanud laste elatisenõuetele (

§ 97

p-d 2 ja 3) ei oleks kolleegiumi arvates põhjendatud, sest erinevalt alaealisest lapsest, kelle puhul eeldatakse, et ta ei suuda endale ise eluks vajalikke vahendeid hankida, saab täisealiseks saanud isiku puhul eeldada, et ta hangib endale eluks vajalikud vahendid ise. Üksnes juhul, kui täisealiseks saanud isikul ei ole vara enda ülalpidamiseks ja temalt ei saa õppetöö või muu mõjuva põhjuse tõttu eeldada sissetuleku hankimist oma vajaduste rahuldamiseks, tekib isikul õigus nõuda ülalpidamist. Seejuures sõltub ülalpidamise ulatus isiku abivajaduse ulatusest. Seega ei pruugi täisealiseks saanud laps vajada elatist kõigi oma eluvajaduste rahuldamiseks, mistõttu ei ole ka põhjendatud kohaldada täisealiseks saanud lapse elatisenõudele

§ 101lg-s 1 sätestatud miinimummäära.

Ühtse kohtupraktika kujundamiseks märgib kolleegium, et kohus ei või alaealise lapse kasuks mõista välja elatist kauemaks kui tema täisealiseks saamiseni (p 13).

1. Tulenevalt Riigikohtu seisukohast jätab kohus rahuldamata hagejate nõude mõista kostjalt välja elatis juhul kui hagejad jätkavad täisealiseks saanuna õpinguid põhi- või keskhariduse omandamisel põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, siis hagejate 21- aastaseks saamiseni.
2. Kohus rahuldab hagejate nõude mõista kostjalt välja hagejate kasuks elatis miinimummääras alates 01.05.2015 kuni hagejate täisealiseks saamiseni.
3. Kuna kostja ei ole esitanud vastuväiteid elatise väljamõistmisele miinimummääras ning kostja on 05.06.2015 kohtule esitatud vastuses hagi elatise nõude osas õigeks võtnud (t lk 41) ning kostja on hagi õigeksvõttu elatise osas kinnitanud ka 13.10.2015 toimunud kohtuistungil (t lk 86), siis ei pea kohus vajalikuks analüüsida tõendeid, mis puudutavad poolte varalist seisundit, arvestades ka asjaolu, et elatise nõue on esitatud

§ 101lg 1 elatise minimaalses määras.

1. 03.07.2015 määrusega kohus kohustas hagi tagamise korras XXXt tasuma hagejatele igakuist elatusraha 195,00 eurot alates hagi tagamise määruse tegemisest kuni tsiviilasjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni. Kohus selgitab, et nimetatud perioodil tasutud elatis kuulub tasaarvestamisele.
2. Kostja sõnul tasub ta siiani 2007 aastal võetud laenu (milline on tagatud hüpoteegiga XXXkorterile) tagastamise osamakseid kuna abielu lahutamise käigus leppisid pooled kokku, et kostja jätkab laenu tasumist ja XXXei soovi elatist.

§ 100

lg 3 kohaselt võivad vanemad oma lapse ülalpidamise kohustuse täitmist omavahelisel kokkuleppel täpsustada ja määrata kindlaks, missugusel viisil ja kui pika ajavahemiku kaupa tuleb ülalpidamist anda. Kokkulepe ei välista ega piira seadusest tuleneva nõude esitamist, arvestades kokkuleppega ettenähtut. Kohus märgib, et tulenevalt võlaõigusseadustiku (VÕS) § 200 lg -st 1 ei saa ülalpidamise nõuet tasaarvestada ning

§ 109

kohaselt on kokkulepe, millega välistatakse ülalpidamise kohustuse täitmine tulevikus või piiratakse ülalpidamiskohustust ebamõistlikult, on tühine. Seega kokkulepped, milles pooled on kokku leppinud tasaarvestada elatise nõuet mingi muu rahalise kohustusega, nt korteri laenulepingust tuleneva rahalise nõudega, siis selline kokkulepe on kohtu hinnangul tühine (VÕS § 200 lg 1,

§ 109). Samuti on elatise nõude ja võlanõude vaidluse pooled erinevad.

Elatise vaidluse korral on pooleks alaealine laps, kes aga pole võla nõude pooleks. Kohus selgitab, et elatise väljamõistmise eesmärk on laps igapäevaste vajadust rahuldamine ja lapse arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine. 14.

§ 100

lg 1 ja lg 3 koostoime kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega; kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil; vanemad võivad oma lapse ülalpidamise kohustuse täitmist omavahelisel kokkuleppel täpsustada ja määrata kindlaks, millisel viisil ja kui pika ajavahemiku kaupa tuleb ülalpidamist anda. /…Vaid siis, kui lapse eest igapäevaselt hoolitsev vanem annab eelnevalt nõusoleku ülalpidamisekohustuse täitmiseks alaealisele lapsele või kiidab sellisel viisil antud ülalpidamiskohustuse täitmise hiljem heaks, on elatise maksmiseks kohustatud vanem oma kohustuse kohaselt täitnud./ Kui vastav nõusolek või heakskiit puudub, ei ole ülalpidamiskohustus kohaselt täidetud. Heakskiit võib TsÜS § 68 lg 3 järgi väljenduda ka vanema teos, millest võib järeldada vanema heakskiitu (vt ka 17.11.2011 Tallinna Ringkonnakohtu kohtuotsust tsiviilasjas nr 2-10-34473). Kohus märgib, et käesolevas asjas sellist kokkulepet, mis vastaks

§ 100lg-le 3 ega heakskiitu ei ole kohtule esitatud.

1. Hagejad paluvad kostjalt välja mõista elatis tagasiulatuvalt perioodi 01.05.2014 kuni 30.04.2015 eest kahju kokku 4400 eurot (2x2200 euot).
2. Kohus leiab, et elatiste väljamõistmine tagasiulatuvalt ühe aasta eest ei ole põhjendatud ega tõendatud. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-136-13 leidnud, et elatist tagasiulatuvalt välja mõistes tuleb arvestada nii vanema toonast kui ka kohtulahendi tegemise ajal olemasolevat ülalpidamisvõimet ja elatise vähendamise aluseks olevaid asjaolusid, et vältida vanema (ja tema teise lapse või teiste laste) asetamist äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda põhjusel, et õigustatud isik ei ole esitanud kohe vajaduse ilmnedes tema vastu nõuet ning on teinud seda hiljem, nõudes ülalpidamist tagantjärele. Kohus märgib, et käesolevas asjas puuduvad tõendid, et hageja oleks ajavahemikus 01.05.2014 kuni 30.04.2015 nõudnud kostjalt ülalpidamiskohustuse täitmist. Sellise nõude esitamise kohustus on hagejal ja tõendamise kohustus hageja esindajal.
3. Kostja töötab AS-is XXX autojuhina töötasuga 900 eurot kuus (tl 86 istungiprotokoll). Mingit vara kostjal ei ole. Korter, kus kostja praegu elab on abikaasa oma. Korter on soetatud abikaasa võetud laenu eest. Peale töötasu ei ole kostjal rohkem sissetulekuid. Kostjal on kokku 5 last. Kohtu hinnangul paneks antud juhul elatise tagasiulatuv väljamõistmine kostja ülalpidamisel oleva kahe alaealise lapse tõenäoliselt raskesse olukorda ning oleks kostjale ebamõistlikult koormav. Perekonnaseaduses kehtib põhimõte, et ühte last ei tohiks eelistada teistele ega laste ülalpidamisse tuleb suhtuda võrdselt. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus elatise võlgnevuse tagasiulatuvalt ühe aasta eest kostjalt välja mõistmata.
4. Kohus jätab läbi vaatamata kostja nõude kehtestada kostja suhtlemiskord tütre XXXga, sest avalduselt on tasumata riigilõiv (RL § 59 lg 7). TsMS § 371 lg 1 p 10 kohaselt kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui avalduses esitatud nõudelt ei ole tasutud riigilõivu.
5. Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja TsMS § 129 lg 2 sätestatust, mille kohaselt on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Käesoleva tsiviilasja hind on 3510 eurot (9 x 195 eurot x 2).
6. TsMS § 168 lg 6 kohaselt kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Käesoleval juhul on kostja hagi elatise nõudes kohe õigeks võtnud ning antud juhul oleks hagejatel menetluskulude kandmise kohustus. Samas näeb TsMS § 162 lg 4 ette, et kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohus leiab, et menetluskulude lapse kanda jätmine oleks äärmiselt ebaõiglane ning ebamõistlik. Sellest tulenevalt jätab kohus poolte menetluskulud nende endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Fred Fisker Kohtunik