← Eesti

2-15-13824/7

2-15-13824 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Aleksandr Kondrašov Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. oktoober 2015.a, Tartu mnt kohtumaja Tallinn Tsiviilasja number 2-15-13824 Tsiviilasi XXXhagi XXXvastu abielu lahutamiseks 3500 eurot Tsiviilasja hind Menetlusosalised esindajad ja nende Hageja XXX(isikukood XXX, elukoht XXX, XXX ) Kohtuistungi toimumise aeg Kostja: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX, XXX )
  2. oktoober 2015 RESOLUTSIOON
  3. Rahuldada hagi.
  4. Lahutada XXX(isikukood XXX) ja XXX(isikukood XXX) abielu, mis sõlmiti 12.04.2005.a. Istanbulis, Türgis, mille kohta on väljastatud abieluakt J01 nr XXX. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Abieluasjas kantud menetluskulud jätta kummagi poole enda kanda. Edasikaebekord Pooled võivad otsusele esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates käesoleva otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hageja nõue ja kostja seisukoht XXX(hageja) esitas 17.09.2015 Harju Maakohtule hagiavalduse XXX(kostja) vastu abielu lahutamise nõudes. Hageja palub lahutada poolte abielu, mis on sõlmitud 12.04.2005.a. Istanbulis, Türgis ja mille kohta on väljastatud tunnistus J01 nrXXX. Hageja avaldab, et mõlemad pooled on nõus abielu lahutama. Kostja elab ja töötab Kanadas, mistõttu ei saa pooled abielu lahutada perekonnaseisuasutuses. Hageja kinnitas 26.10.2015 kohtuistungil, et jääb 2-15-13824 hagiavalduse juurde, pooltel ei ole ühisvara ega ühiseid lapsi. Abielusuhted kostjaga on pöördumatult lõppenud. Hageja leppimisaega ei soovi. Hageja esitas 26.10.2015 kostja kirjaliku seisukoha, et tema on nõus pooltevahelise abielu lahutamisega. Kostja avaldas, et ei saa kohtu poolt määratud kohtuistungile ilmuda ning palus asja lahendada ilma tema osavõtuta. Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 414 lg 1 kohaselt kui pooled või üks pool kohtuistungilt puudub, võib kohus lahendada asja sisuliselt, kui hagi aluseks olevad asjaolud on kohtu arvates sellise otsuse tegemiseks piisavalt välja selgitatud. Kohus võib selliselt lahendada ka abieluasja ja põlvnemisasja. 26.10.2015 kohtuistungil teatas hageja, et kostja on kohtudokumendid, sh kohtukutse kätte saanud, kuid ei saanud kohtuistungile tulla, kuna elab Kanadas. 26.10.2015 kohtuistungil esitas hageja kostja kirjaliku seisukoha, milles kostja teatab, et on nõus abielulahutamisega, on teadlik kohtuistungi toimumise ajast, kuid ei saa istungile tulla. Kostja palus asi lahendada ilma tema osavõtuta. Eeltoodust tulenevalt lahendab kohus käesoleva tsiviilasja sisuliselt. Perekonnaseaduse (PKS) § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on pöördumatult lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Toimiku materjalidest ja hageja
  5. oktoober 2015 kohtuistungil antud seletustest nähtub, et poolte abielulised suhted on pöördumatult lõppenud. Kohus on esitatud asjaoludest tulenevalt veendunud, et poolte abielulised suhted on pöördumatult lõppenud ning hageja leppimisaega ei soovi. Kostja on kohtule kirjalikult avaldanud, et on nõus abielulahutusega. Seega on kohus seisukohal, et hagi abielu lahutamise nõudes on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele ning poolte abielu tuleb lahutada. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas ja põlvnemiseasjas kumbki pool oma menetluskulud ise, mistõttu jätab kohus poolte menetluskulud poolte enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Aleksandr Kondrašov Kohtunik 2

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.