← Eesti

3-15-844/28

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-15-844 Määruse kuupäev

  1. november 2015 Kohtunik Kadri Palm Kohtuasi Aleksandr Karpovi kaebus Tallinna Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks Menetlusosalised Kaebaja  Aleksandr Karpov Vastustaja  Tallinna Vangla, esindaja Monika Raiendik RESOLUTSIOON
  2. Jätta Aleksandr Karpovi kaebus läbi vaatamata.
  3. Saata käesoleva määruse ärakiri menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni p-i 1 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  4. Tallinna Vanglas registreeriti
  5. detsembril 2014 A. Karpovi kahju hüvitamise taotlus. A. Karpov märkis, et Tallinna Vanglas viibides ei tagatud talle kambris piisavat isiklikku ruumi, millega vangla alandas tema inimväärikust. A. Karpov palus hüvitada talle tekitatud mittevaralise kahju.
  6. Tallinna Vangla tagastas
  7. märtsi
  8. a otsusega A. Karpovi kahju hüvitamise taotluse ajavahemiku
  9. oktoober 2010 
  10. detsember 2011 osas läbivaatamatult ning jättis taotluse ajavahemiku
  11. detsember 2011 
  12. september 2013 osas rahuldamata.
  13. Tartu Halduskohtusse saabus
  14. aprillil 2015 A. Karpovi kaebus Tallinna Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks. Kaebaja märkis, et Tallinna Vanglas viibides ei tagatud talle kambris piisavat isiklikku ruumi, millega vangla alandas tema inimväärikust. Pärast kaebuse esitamist täpsustas kaebaja, et ta viibis Tallinna Vanglas ajavahemikul
  15. oktoober 2010 
  16. september
  18. Tartu Halduskohus võttis
  19. septembri
  20. a määrusega kaebuse menetlusse.
  21. Vastustaja palus
  22. oktoobri
  23. a vastuses kaebusele jätta kaebuse ajavahemiku
  24. oktoober 2010 
  25. detsember 2011 osas läbi vaatamata ning ajavahemiku
  26. detsember 2011 
  27. september 2013 osas rahuldamata. 3-15-844 KOHTU SEISUKOHT
  28. Kaebaja taotleb talle ajavahemikul
  29. oktoober 2010 
  30. september 2013 Tallinna Vangla poolt tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist. Kinnipeetava ja vangla vahelises suhtes vangla tegevusega tekitatud kahju hüvitamiseks tuleb kannatanul kõigepealt pöörduda kahjunõudega vangla poole ning kui vangla taotluse tagastab või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätab, tekib kannatanul õigus pöörduda hüvitamiskaebusega halduskohtusse (vangistusseaduse § 11 lg 8).
  31. Tallinna Vangla tagastas kaebaja kahju hüvitamise taotluse ajavahemiku
  32. oktoober 2010 
  33. detsember 2011 osas läbivaatamatult ning jättis taotluse ajavahemiku
  34. detsember 2011 
  35. september 2013 osas rahuldamata.
  36. Riigivastutuse seaduse § 17 lg-st 3 tuleneb, et taotlus haldusorganile tuleb esitada kolme aasta jooksul arvates päevast, millal kannatanu kahjust ja selle põhjustanud isikust teada sai või pidi teada saama, sõltumata teada saamisest aga kümne aasta jooksul kahju tekitamisest või selle põhjustanud sündmusest arvates. Samasuguse regulatsiooni sätestas ka kuni
  37. detsembrini 2011 kehtinud halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 9 lg
  38. Riigikohtu halduskolleegium selgitas
  39. juunil 2015 asjas nr 3-3-1-20-15 tehtud määruses (p-d 11, 13 ja 15): „Kahjunõude esitamise tähtaja kulgemise algus on määratletud päevaga, mil kannatanu sai kahjust ja selle põhjustanud isikust teada. Sealjuures pole oluline, et kannatanu teaks kõiki kahju tekitamise või kahjuga seonduvaid asjaolusid. Määrav on, et kannatanul oleksid teada kahjunõuet õigustavad asjaolud sellisel määral, et koostada piisava edulootusega kaebus. Oluline pole sealjuures küsimus, kas kahju tekitaja oma vastutust eitab. [---] Kahjust teadasaamise hetke ei saa siduda Euroopa Inimõiguste Kohtu kohtuasjas Tunis vs. Eesti
  40. detsembril 2013 tehtud otsusega, sest õigusliku hinnangu saamine asjaoludele (antud juhul hinnang, et teatud tingimustel võib alla 3 m2 kambripinda ühe isiku kohta olla kvalifitseeritav Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikli 3 rikkumisena) ei oma kaebetähtaja kulgema hakkamise seisukohalt tähtsust. [---] Jätkuvalt kahju tekitavates tingimustes viibimise korral tuleb hinnata, kas ja millisel hetkel pidi isikul olema piisavalt informatsiooni kahjunõuet õigustavatest asjaoludest. Kui on ilmne, et isik pidi kahjust ja kahju tekitajast teada saama varem, kui lõppes jätkuv toiming, hakkab ka kahjunõude esitamise tähtaeg kulgema enne jätkuva toimingu lõppemist. [---] Ebamäärasust, mis kaasneb kaebetähtaja kulgemahakkamisega niisugustes asjades, aitab tasandada kaebetähtaja 3-aastane pikkus. Kaebuse esitamisega viivitamine ei tohi olla kantud eesmärgist saada suuremat hüvitist. [---] Kolleegium leiab, et kui isikut hoitakse pikaajaliselt kinnipidamiskohas väidetavalt ebainimlikes tingimustes, võib eeldada, et ta adub tingimuste inimväärikust rikkuvat iseloomu mõistliku aja jooksul, sõltumata kahjustava tegevuse jätkumisest. Kui mittevaralise kahju nõude aluseks olevad asjaolud on isikule teada, ei takista miski piisava edulootusega kahjunõude koostamist, sest kahju põhjustanud isikus kaebajal kahtlust olla ei saanud. [---] Kolleegium ei hakka hindama, kas kaebaja väidetavalt õigusvastastes tingimustes kinnipidamise toiming lõppes seetõttu, et ta viidi kartserikaristuse kandmiseks teise vanglasse, sest eluliselt usutav pole, et kaebaja ei saanud kartserikaristusele eelnenud üle aasta kestnud kinnipidamise jooksul aru kaebuse aluseks olevatest asjaoludest.“ Kaebaja nõuab Tallinna Vanglalt inimväärikust alandavate kinnipidamistingimustega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist ajavahemiku
  41. oktoober 2010 
  42. september 2013 eest. Juhindudes eelviidatud Riigikohtu halduskolleegiumi määrusest, leiab kohus, et kaebaja pidi
  43. oktoobril 2010 Tallinna Vanglasse paigutamisest alates hiljemalt aasta möödumisel, s.o 2 3-15-844
  44. a oktoobris, kahjunõuet õigustavatest asjaoludest aru saama sellisel määral, et koostada piisava edulootusega kahju hüvitamise taotlus. Seega tuleb kohtu hinnangul kahjunõude esitamise tähtaja algus siduda
  45. a oktoobriga ning tähtaeg lõppes seega
  46. a oktoobris. Kaebaja koostas Tallinna Vanglale esitatud kahjunõude
  47. detsembril 2014 ja see registreeriti Tallinna Vanglas
  48. detsembril
  49. Seega esitas kaebaja kahjunõude Tallinna Vanglale tähtaega ületades.
  50. Asja materjalidest ei nähtu objektiivset ega subjektiivset laadi asjaolusid, mis tingiksid tähtaja ennistamise. Tallinna Vanglale esitatud kahju hüvitamise taotlusest ilmneb, et kaebaja pidas kinnipidamistingimusi õiguspärasteks, kuni ta sai teada Euroopa Inimõiguste Kohtu
  51. detsembri
  52. a otsusest asjas Tunis vs. Eesti. Kohus leiab, et tähtaja ennistamise objektiivseks põhjuseks ei saa lugeda seda, millal sai kaebaja teada vangla tegevuse õigusvastasusest, kuna vastava teadmise puudumine ei takistanud tal õigeaegselt kahjunõudega vangla poole pöörduda.
  53. Kuna Tallinna Vanglale esitatud kahju hüvitamise taotlus ei olnud tähtaegne ja Tallinna Vanglal puudus võimalus taotluse esitamise tähtaja ennistamiseks, tulnuks vanglal taotlus ajavahemiku
  54. oktoober 2010 
  55. september 2013 osas tervikuna tagastada. HKMS § 47 lg 1 kohaselt on halduskohtule kaebuse esitamine lubatav üksnes siis, kui kaebaja on läbinud kohtueelse menetluse nõuetekohaselt. Kui kaebaja ei käitu kohtueelses menetluses nõuetekohaselt (näiteks ei esita kahju hüvitamise taotlust tähtaegselt), ei ole hilisem kaebus kohtule HKMS § 47 lg-st 1 tulenevalt lubatav (vrd Riigikohtu halduskolleegiumi
  56. aprilli
  57. a määrus asjas nr 3-3-1-78-13, p 19). Kuna kaebaja ei ole kinni pidanud nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, tuleb kohtul jätta kaebus HKMS § 151 lg 1 p 1 ja § 121 lg 1 p 4 alusel läbi vaatamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Kadri Palm kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.