← Eesti

3-14-51032/25

Obsah (5)§ 8§ 40§ 96§ 83§ 98

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Tartu Ringkonnakohus Madis Ernits, Agu Timmi ja Einar Vene 5. november 2015, Tartu 3-14-51032 Haldusa

) § 11 lg-s 1 ja haldusmenetluse seaduse §-s 6 sätestatud uurimispõhimõtet. Vastutusotsuse koostamisel on maksuhalduri kohustus tõendada, et kaebaja rikkus kohustusi, mille tõttu OÜ-l Soleda tekkis maksuvõlg. Vastutusmenetluses ei ole kontrollitud OÜ-ga Soleda tehinguid teinud OÜ-ga Euromontaaž seotud asjaolusid, nt kas äriühing tegeles majandustegevusega. 2.

  1. Kaebajat ei ole ära kuulatud. Vastutusotsuses on mitmeid asjaolusid, mille suhtes kaebaja ei saanud oma seisukohta avalda. Neid asjaolusid ei ole esitatud vastutusotsuse projektis. Vastutusotsuses leidis maksuhaldur üllatuslikult, et OÜ Soleda nimel on kaebaja teinud näilikke tehinguid. Seda asjaolu ei olnud kaebajale vastutusotsuse projektis ette heidetud. Tehingute näilikkust ei ole tuvastatud ka vastutusotsuse aluseks olevas maksuotsuses. 2.
  2. Vaidlustatud otsuses ei ole piisavalt motiveeritud põhjusliku seose olemasolu kaebaja tegevuse ja tekkinud tagajärje ehk OÜ Soleda maksuvõla vahel. Ebapiisavalt on esitatud asjaolud, mille pinnalt saaks järeldada, et kaebaja tegutses tahtlikult. Vastutusotsusest ei selgu, kas tehinguid ei toimunudki tegelikult või püüti tehingutega varjata teisi tehinguid ning mis mõjus see maksustamisele avaldas. Vastutusotsuse tegemisele ei saa kohaldada viieaastast aegumistähtaega, kuna asjas ei ole tuvastatud kaebaja tahtlust oma kohustuste mittenõuetekohasel täitmisel. 2.
  3. Kaebaja on seisukohal, et tehingud OÜ Soleda ja OÜ Euromontaaž vahel toimusid reaalselt ning täiendava maksu määramine oli õigusvastane. 2.
  4. Vastutusotsuses on tuvastamata ja põhjendamata kaebaja süü ning selle vorm. Kaebajale on ette heidetud äriühingu võõrandamist, raamatupidamise ja maksuarvestuse puudulikku korraldamist ning deklareerimiskohustuse rikkumist. Äriühingu osaluse võõrandamine ei ole kohustuse rikkumisena käsitatav. Vastutusotsusest ei selgu, mida on kaebaja valesti teinud raamatupidamise ja maksuarvestuse korraldamisel. 2.
  5. Vastutusotsuse tegemine ei ole aegumistähtaja möödumise tõttu võimalik.
  6. Tartu Halduskohtu
  7. oktoobri
  8. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata järgmistel põhjendustel: 3.
  9. Vaidlustatud vaideotsuses on leitud, et kaebajale on põhjendatud solidaarse maksukohustuse panemine summas 11 254,20 eurot, mistõttu on antud vaidluse esemeks
  10. jaanuari
  11. a vastutusotsuse osa, mis puudutab OÜ Euromontaaž nimel OÜ-le Soleda väljastatud arvetel näidatud käibemaksu mainitud summa ulatuses ning
  12. aprilli
  13. a vaideotsus osas, millega kaebaja vaie jäeti rahuldamata. 3.2.

§ 8

lg 1 kohaselt on juriidilise isiku seaduslik esindaja kohustatud tagama esindatava maksukorralduse seadusest ja maksuseadusest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ning täieliku täitmise.

§ 40

lg-st 1 tuleneb, et kui seaduslik esindaja, tegevjuht või vara valitseja rikub tahtlikult või raskest hooletusest

§-s 8 nimetatud kohustusi, vastutab ta selle tõttu tekkinud maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega.

§ 96

lg 1 2 sätestab, et maksuvõla sissenõudmiseks kolmandalt isikult, kes seaduse alusel vastutab maksumaksja või maksu kinnipidaja kohustuste täitmise eest, teeb maksuhaldur vastutusotsuse.

§-des 38–40 nimetatud isikutele võib teha vastutusotsuse alles pärast seda, kui maksumaksja või maksu kinnipidaja suhtes on alustatud sissenõudmist sama seaduse § 130 lg 1 p-s 3 sätestatud viisil ning selle tulemusel ei ole õnnestunud kolme kuu jooksul võlga sisse nõuda või kui maksumaksjale või maksu kinnipidajale on välja kuulutatud pankrot. Asjas on vaidlus selle üle, kas eeldused vastutusotsuse tegemiseks olid täidetud. 3.

  1. Riigikohtu praktikast (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi
  2. detsembri
  3. a otsus asjas nr 3-3-1-23-12, p 11;
  4. juuni
  5. a otsus asjas nr 3-3-1-17-13, p 10) tulenevalt peab vastutusotsuse tegemiseks olema täidetud järgmised eeldused: 1) juhatuse liige on rikkunud oma kohustusi tahtlikult või raskest hooletusest; 2) rikutud on kohustust tagada maksukorralduse seadusest ja maksuseadusest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegne ja täielik täitmine; 3) sellise kohustuse rikkumise tõttu on tekkinud maksuvõlg. 3.
  6. Asjas on tuvastatud, et OÜ-l Soleda on maksuvõlg, mida on asutud sisse nõudma, aga tulemusteta. Kaebaja oli maksuvõla tekkimise ajal OÜ Soleda juhatuse liige ja seega ka nimetatud äriühingu seaduslik esindaja. Vastutusotsuses tuleb põhjendada, milles seisneb juhatuse liikme kohustuste tahtlik või raskest hooletusest rikkumine.

§ 8

lg-s 1 ja § 40 lg-s 1 sätestatu tõlgendamisel tuleb juhinduda sellest, et tahtlus on seotud eeskätt subjektiivsete tunnustega – teadlikkus käitumise õigusvastasusest ja õigusvastase tagajärje soovimine. Tahtluse puhul peab isik mõistma, et ta rikub

§-s 8 nimetatud kohustusi (Riigikohtu halduskolleegiumi otsus asjas nr 3-3-1-17-13, p 14). Vastutusotsuse aluseks oleva süü hindamisel tuleb sageli lähtuda tõendite (mõnikord üksnes kaudsete) ja asjaolude kogumist ning ka „elulise usutavuse“ kriteeriumist (samas, p 16). Halduskohus leidis, et käesoleval juhul on antud asjaolu vastutusotsuses ära põhjendatud ning võib väita, et kaebaja tegevuse ja OÜ Soleda maksuvõla vahel esineb otsene põhjuslik seos. 3.

  1. Maksuhaldur on jõudnud õigele järeldusele, et tehinguid OÜ Soleda ja OÜ Euromontaaž vahel ei ole tegelikult toimunud ning OÜ Soleda on teadlikult raamatupidamises- ja maksuarvestuses kajastanud OÜ Euromontaaž nimel väljastatud fiktiivseid arveid. OÜ Soleda oli teadlik sellest, et OÜ Euromontaaž oli majandustegevuseta variühing, kes ei saanud olla arvetel näidatud teenuse osutajaks ja kauba müüjaks, mistõttu oli sisendkäibemaksu mahaarvamine nende arvete alusel alusetu. Sellest, et OÜ Euromontaaž ei ole reaalselt tegutsev äriühing, annab märku näiteks see, et äriühingu osanikud ja juhatuse liikmed vahetusid tihti, tihti vahetusid ka äriühingu juriidilised aadressid ning kohapealsed kontrollid näitasid, et äriühing ei ole neil aadressidel asunud. Ühtlasi laekus OÜ Euromontaaž Nordea Bank Eesti filiaalis olevale kontole ajavahemikul
  2. august kuni
  3. detsember 2010 raha ainult kahel korral, mis seejärel kohe sularahana välja võeti ja osaliselt teise isiku arvele kanti. Kõik kokkusaamised OÜ Euromontaaž väidetava esindajaga lepingute sõlmimise ja sularaha üleandmise eesmärgil toimusid kas bensiinijaamades või kohvikutes. Tööde kohta ei koostatud üleandmise-vastuvõtmis akte. Maksumenetluses on antud vastukäivaid seletusi. Kaebaja ei tuvastanud lepingute sõlmimisel OÜ Euromontaaž esindaja isikusamasust. Neid asjaolusid arvesse võttes saab väita, et I.D. mitte ainult ei rikkunud juhatuse liikmelt oodatavat hoolsuskohustust, vaid tema tegevus oli suunatud maksupettuse toimepanemisele. Maksupettuses osalemist iseloomustab ka arvete eest eranditult sularahas tasumine, samas kui teistele äripartneritele maksis OÜ Soleda pangaülekandega. Kuna tehingud puudutasid ka metallijäätmete kokkuostu, siis jäätmeseaduse § 107 kohaselt on sularahas arveldamine metallijäätmete kokkuostul ja edasisel vahendamisel keelatud. Kuna tehinguid tegelikult ei toimunud ning neid ei tehtud ka teiste tehingute varjamiseks, ei saanud neid maksustamisel arvesse võtta. See, et vastutusotsuses ega maksuotsuses ei ole opereeritud terminiga „näilik tehing“ ning et viidatud ei ole ka

§ 83lg-le 4, ei too kaasa vastutusotsuse tühistamist.

3.6. Kui seadusega ei ole sätestatud teisiti, võib maksusumma tasumiseks kohustava vastutusotsuse teha maksusumma määramise aegumistähtaja jooksul.

§ 98lg 1 kohaselt on 3 maksusumma määramise aegumistähtaeg kolm aastat.

Maksusumma tahtliku tasumata või kinni pidamata jätmise korral on maksusumma määramise aegumistähtaeg viis aastat. Aegumistähtaeg algab selle maksudeklaratsiooni esitamise tähtpäevast, mida ei esitatud või milles esitatud andmete alusel maksusumma valesti arvutati. Nimetatud sätted ei seo maksusumma tasumiseks kohustava vastutusotsuse tegemise aegumistähtaega juhatuse liikme volituste lõppemise ajaga (Riigikohtu halduskolleegiumi

  1. juuni
  2. a määrus asjas nr 3-3-1-24-14, p 11.2.). Kuna maksuhaldur on õigesti tuvastanud kaebaja süü tahtluse vormis, kohaldub vastutusotsusele viieaastane aegumistähtaeg. Halduskohus leidis kokkuvõtvalt, et kõik eeldused vastutusotsuse tegemiseks olid olemas ning kaebuse rahuldamiseks puudub alus. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES
  3. I.D. apellatsioonkaebuses palutakse halduskohtu otsus tühistada ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebust põhjendatakse järgnevalt: 4.
  4. Halduskohus ei ole otsuses analüüsinud kõiki kaebuses esitatud väiteid, nt uurimispõhimõtte rikkumine vastutusmenetluse läbiviimisel, ärakuulamispõhimõtte rikkumine, motiveerimiskohustuse rikkumine jne. Halduskohus on ise asunud vaidlustatud haldusakti motiveerima. 4.
  5. Halduskohus kohaldas vääralt

§ 96lg 1, § 40 lg 1 ja § 8 lg 1.

Vastutusotsusest ei selgu, milline konkreetne juhatuse liikme tegu on põhjustanud maksuvõla tekkimise OÜ-le Soleda. Vastutusotsuses ei ole välja toodud, milles seisneb põhjuslik seos endisele juhatuse liikmele etteheidetava tegevuse ja tagajärje vahel. Vastutusotsuses on tuvastamata kaebaja süü ning süüvorm on motiveerimata. 4.

  1. MTA loeb kaebajat vastutavaks OÜ-le Soleda ilmselgelt õigusvastase maksuotsusega määratud maksukohustuste eest. Kuna maksuotsus on alusetu, on alusetu ka vastutusotsus. Alles vastutusotsuses leidis maksuhaldur, et OÜ Soleda ja OÜ Euromontaaž vahel tehtud tehingud on näilikud. Kontrollimenetluses oli tuvastatud nii OÜ Euromontaaž arvetes märgitud kauba olemasolu kui ka OÜ Euromontaaž arvetel märgitud tööde reaalne teostamine. Vastusotsuses leiti, et tellitud tööd võis teostada kolmas isik, keda ei suudetud tuvastada. Kui näilik tehing on tehtud teise tehingu varjamiseks, tulnuks seda näidata juba maksuotsuses, hinnates ka varjatud tehingu sisu ja kehtivust (Riigikohtu halduskolleegiumi
  2. märtsi
  3. a otsus asjas nr 3-3-1-3-09). Järelikult on vastuoluline halduskohtu järeldus, et näilike tehingute käsitlemata jätmine maksuotsuses ei too kaasa vastutusotsuse tühistamist. Maksu- ega vastutusotsuses ei heideta OÜ-le Soleda ette osalemist maksupettuses, seega asus halduskohus vastutusotsust põhjendama õiguslike ja faktiliste alustega, mida maksuhaldur vastutusotsusesse ei ole märkinud. Halduskohus ei ole selgitanud, mida ta maksupettuse all on silmas pidanud. 4.
  4. Vastutusotsuses on kaebajale ette heidetud OÜ Soleda osaluse võõrandamist, raamatupidamise ja maksuarvestuse puudulikku korraldamist ning deklareerimiskohustuse rikkumist. Osaluse võõrandamist ei saa käsitada mingi kohustuse rikkumisena. Teise nimetatud kohustuse rikkumine ei tugine ühelegi menetluses kogutud tõendile. Maksumenetluses ei ole tuvastamist leidnud, et kaebaja oleks rikkunud deklareerimiskohustust äriühingu esindajana. Vastusotsusest ei selgu, milliseid tehinguid on loetud näilikeks. Ühtlasi ei selgu vastutusotsusest, kas tehinguid ei toimunudki või püüti nendega varjata teisi tehinguid ning kuidas väidetav näilikkus mõjutas maksustamist. 4.
  5. Maksuhaldur ei ole juhatuse liikme käitumise ja tekkinud maksuvõla vahelist põhjuslikku seost ära näidanud. Alles kohtumenetluse käigus on maksuhaldur selgitanud, et põhjuslik seos seisneb sellest, et kui kaebaja ei oleks juhatuse liikmeks oleku ajal esitanud ebaõigete andmetega OÜ Soleda
  6. a augusti kuni oktoobri käibedeklaratsioone, ei oleks äriühingul tekkinud vaidlusalust maksukohustust summas 11 254,20 eurot, mille tasumist nõutakse hetkel vaidlusaluse vastutusotsuse alusel kaebajalt. Kaebaja hinnangul ei ole maksuvõla tekkimine põhjuslikus seoses väidetava deklareerimiskohustuse rikkumisega. 4 4.
  7. Vastutusotsuses on jäetud tõendamata kaebaja süü ja süüvormi pole motiveeritud. Maksuotsusest ei selgu, mille põhjal saab järeldada, et OÜ Soleda teadis või pidi teadma, et OÜ Euromontaaž ei ole teenuse tegelik osutaja või kauba tegelik müüja. Ka hoolsusnõuete eiramisest ei saa teha järeldust, et maksude tasumisest hoiduti tahtlikult (Riigikohtu halduskolleegiumi
  8. jaanuari
  9. a otsus asjas nr 3-3-1-74-09, p 12). Asjaolust, et OÜ Soleda aktsepteeris OÜ Euromontaaž arvetel näidatud kogust kilogrammides seda üle kaalumata, ei järeldu, et kaebaja rikkus

§-s 8 sätestatud kohustust. Kuna kaebaja ei teadnud, et nimetatud äriühing ei olnud teenuse tegelik osutaja ja kauba müüja, ei saa käibedeklaratsioonides väidetavalt valeandmete esitamist käsitada kaebaja tahtliku teona. Halduskohtu otsuses kirjeldatu, mis puudutab tehingute sooritamist, ei viita maksupettusele, vaid see võib viidata ebapiisavale hoolsuskohustuse täitmisele. Kontrolli- ega vastutusmenetluses ei ole tõendatud, et kaebaja maksis sularahas ainult OÜ-le Euromontaaž. Kaebaja ei nõustu halduskohtuga, et sularahas arveldamine viitab maksupettuses osalemisele. 4.7. Halduskohus jättis kohaldamata

§ 96lg 5.

Vastutusotsuse tegemise seisuga oli

§-s 98 sätestatud kolmeaastane aegumistähtaeg möödunud. Antud juhul ei kohaldu viieaastane aegumistähtaeg, kuna vastutusotsusest ei selgu, mille põhjal saaks järeldada, et maksusummade tasumata jätmine olnuks tahtlik.

  1. Maksuhalduri vastuses palutakse apellatsioonkaebus rahuldamata jätta ja põhjendatakse seda järgnevalt: 5.
  2. Kaebajale vastutusotsuse tegemise eeldused on täidetud. Vastutusotsus on piisavalt motiveeritud. Apellatsioonkaebuses on kaebaja sisuliselt esitanud samu väiteid, mis olid esitatud kaebuses, uusi seisukohti ei ole kaebaja välja toonud. Kui kaebaja ei nõustu maksu- ja vastutusotsuses esitatud põhjendustega, peab ta ise tõendama ja põhjendama seisukohti ja asjaolusid, mis lükkaksid ümber vastutusotsuse ja maksuotsuse aluseks olevad tõendid. Maksuhalduri kogutud tõenditest tulenevate järeldustega on nõustunud ka halduskohus. 5.
  3. Maksumenetlusest eraldiseisvas vastutusmenetluses on kaebaja süü eraldi tuvastatud, tagades sealjuures isikule ärakuulamisõiguse. Vaideotsuses on veel kord üle kontrollitud vastutusotsuse tegemisega seonduv ning leitud, et vastutusotsuse tühistamiseks ei ole alust. 5.
  4. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 165 lg 2 sätestab, et kui kaebus jääb rahuldamata ning kaebaja poolt kohtumenetluses esitatud väitega mittenõustumist või tema viidatud tõendi arvestamata jätmist on vaidlustatud haldusaktis või kaebuse nõude kohta tehtud vaideotsuses juba põhjendatud ja kohus järgib seda põhjendust, ei pea kohus seda põhjendust oma otsuses kordama, vaid võib viidata põhjendusega nõustumisele. Sellesisulisi viiteid on halduskohtu otsuses korduvalt. 5.
  5. Vastustaja ei nõustu, et
  6. jaanuari
  7. a vastutusotsus on kaebajale tehtud pärast aegumistähtaja möödumist ja on seisukohal, et vastutusotsuse tegemisel on maksuhaldur õigustatult kohaldanud viieaastast aegumistähtaega. Vastutusotsuses on piisavalt käsitatud kaebaja süü küsimust ning on tuvastamist leidnud, et kaebaja teadis, et OÜ Euromontaaž rekvisiitidega arvetel näidatud müüja ei ole tegelik müüja, kuid kajastas sellest hoolimata kõnealuseid arveid OÜ Soleda raamatupidamises. Olukorras, kus isik teadis või pidi teadma tehingu tegelikest asjaoludest, sh tehingu kohta esitatud dokumendi võimalikust fiktiivsusest, kuid kajastas seda dokumenti siiski oma maksudeklaratsioonis maksukohustust vähendavana, on tegemist ostja pahausksusega või osalemisega maksupettuses (Riigikohtu halduskolleegiumi
  8. jaanuari
  9. a otsus asjas nr 3-3-1-73-10, p 11). Asjaolusid arvestades on tuvastatud kaebaja süü tahtluse vormis ning sellest tulenevalt kuulub kohaldamisele viieaastane aegumistähtaeg. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 5
  10. Apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust.
  11. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse esitatud seisukohtadega ega pea neid vajalikuks korrata (HKMS § 201 lg 4). Halduskohtu otsus on põhjalikult motiveeritud ning halduskohus on asja lahendamisel sidunud vastutusotsuses ja selle aluseks olevas maksuotsuses tuvastatud asjaolud kohtu enda järeldustega. Olukord, mil kohtuotsuses nõustutakse vaidlusalustes dokumentides esitatud järeldustega, ei pea kohus taaskord hakkama kordama juba neis dokumentides öeldut, vaid piisab viitest vastustaja seisukohaga nõustumisele.
  12. Esitatud apellatsioonkaebuses kordab kaebaja suurel määral seisukohti, mida ta on esitanud juba vastutusotsusele vaiet esitades ja mida ta on käsitanud ka kohtumenetluses esimeses kohtuastmes. Sisuliselt ei ole apellatsioonkaebuses esitatud mitte ühtegi uut seisukohta, millele ei oleks varasemate menetluste käigus juba kaebajale asjakohast vastust antud. Vastuseks apellatsioonile märgib ringkonnakohus siiski järgnevat.
  13. Asjaolu, et kaebaja peab vastutusotsuse aluseks olevat maksuotsust alusetuks, ei too kaasa vastutusotsuse tühistamist. Kuigi maksuotsust võib kasutada tõendina vastutusotsuse põhjendamisel, ei ole maksuotsus eelhaldusaktiks vastutusotsuse suhtes. Maksuotsus kui haldusakt on kehtiv üksnes äriühingule ning kui seal kirjeldatud asjaolud ja seisukohad erinevad mõnevõrra vastutusotsusest leitust, tuleb seda võtta arvesse kui tõendit ning otsuse langetamisel seda koos teiste tõenditega hinnata (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi
  14. juuni
  15. a otsus asjas nr 3-3-1-17-12, p 17).
  16. Kaebaja on seisukohal, et vastutusotsuse tegemisel ei ole teda ära kuulatud ning vastutusmenetluses on rikutud uurimispõhimõtet ja vaidlusalust haldusakti ei ole piisavalt motiveeritud. Lisaks väidab kaebaja, et halduskohus ei ole vaadeldavate minetuste osas otsuses seisukohta võtnud. Kuigi halduskohtu otsusest ei nähtu analüüsi väidetava ärakuulamisõiguse rikkumise kohta, ei leia ringkonnakohus, et halduskohtu otsuse tegemisel oleks rikutud menetlusnõudeid. Asja materjalidest nähtub, et kaebaja on vastutusmenetluse vältel enne vastutusotsuse tegemist ära kuulatud ning ta on saanud asjas oma seisukohti avaldada (vt nt tl 93–94, 105 ja 105p, 107–108). Võimalust oma õigusi kaitsta on ta kasutanud ka vaidemenetluses. Vastutusmenetluse läbiviimisel on maksuhaldur kogunud piisavalt asjassepuutuvaid tõendeid ning teinud tõendeid hinnates õigeid järeldusi. Ringkonnakohus ei jaga kaebaja seisukohta, et vastutusotsus oleks motiveerimata või et halduskohus oleks vastavat kohustust asunud ise maksuhalduri asemel täitma.
  17. Ringkonnakohus leiab, et eeldused vastutusotsuse tegemiseks on olnud täidetud ning neid eeldusi on piisaval määral põhjendatud nii vastutusotsuses kui ka vaideotsuses. Ringkonnakohus ei nõustu kaebajaga, et vastutusotsusest ei selgu, milliste kaebaja tegude tagajärjel on äriühingule maksuvõlg tekkinud ning arusaadav ei ole ka nende tegude ja väidetavalt saabunud tagajärje vahel olev põhjuslik seos. Vaideotsuses on maksuhaldur kahtluse alla seadnud tehingute tegeliku toimumise OÜ Soleda ja OÜ Euromontaaž vahel. Episoodid muude kaebajale etteheidetavate tegude osas juhatuse liikmena on vaidlusaluse vaideotsusega tunnistatud kehtetuks, seega ei saa siin olla vaidluse all küsimused, mille osas vastustaja on vastutusotsuse kehtetuks tunnistanud.
  18. Eelnevalt nimetatud äriühingute vahel tehingute tegemise ajal esindas ja korraldas OÜ Soleda majandustegevust kaebaja, kes oli toona äriühingu ainukeseks juhatuse liikmeks. Seega esindas ta juhitavat äriühingut kõigi tehingute sõlmimisel ning ka äriühingu maksude tasumisel ja deklareerimisel. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks hakata üle kordama juba vastutusotsuses ja halduskohtu otsuses kajastatud faktilisi asjaolusid, millest saab järeldada, et tehinguid nimetatud tehingupartnerite vahel ei toimunud ning tehingupooled olid sellest ka teadlikud. Juba see, kui 6 isik sõlmib kaheldavatel asjaoludel tehinguid lepingupartneriga, viitab sellele, et maksudeklaratsioone esitades ja raamatupidamist korraldades, mis puudutavad nimetatud tehinguid, on ta teadlik valeandmete esitamisest, millest tulenevalt jääb riigil oodatav maksutulu saamata.
  19. Nii vastutusotsuses kui maksuotsuses on leitud, et tehinguid OÜ Soleda ja OÜ Euromontaaž vahel ei toimunud, seega nende tehingute alusel sisendkäibemaksu mahaarvamiseks ei olnud alust. Tehingute osas, mis puudutasid ehitustööde tellimist OÜ-lt Euromontaaž on leitud, et tööd on teostatud, kuid ilmselt on seda teinud kolmas isik, keda maksumenetluses ei suudetud tuvastada. Asjaolule, et OÜ Euromontaaž ei saanud olla teenuste ja kaupade tegelikuks müüjaks viitab näiteks seegi, et nimetatud äriühingul puudus reaalne majandustegevus, mis avaldus selles, et sisuliselt äriühingule kuulunud pangakontol ei toimunud rahalisi liikumisi ning äriühingu juhatuse liikmed ei täitnud neile suunatud maksuhalduri korraldusi ega olnud maksuhaldurile kättesaadavad. Ka ei ole leidnud tõendamist, et äriühing oleks tegelenud äriregistris märgitud juriidilisel aadressil. Lisaks sellele ei ole väidetavad tehingute osapooled suutnud anda veenvaid seletusi tehingute asjaolude kohta ning paljude seletuste vahel on ilmselgeid vastuolusid. Näiteks varieeruvad kaebaja seletused selle kohta, kuidas ta sai tuttavaks OÜ Euromontaaž juhatuse liikmetega.
  20. Lisaks on kaebaja maksuhaldurile ja kohtule ette heitnud, et need ei ole välja selgitanud, milliseid tehinguid osapooled siis tegelikult tegid või milliseid tehinguid varjata püüdsid. Maksuhalduril ega kohtutel ei ole kohustust tuvastada, milliseid tehinguid ja kas üldse kaebaja esindatav äriühing tegelikult tegi, juhul, kui kaebaja tegevuses on tuvastatud tahtlus ning kaebaja ei ole aidanud kaasa tegelike tehingute kindlakstegemisele (Riigikohtu halduskolleegiumi
  21. detsembri
  22. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-23-12, p 22). Ringkonnakohus leiab, et nimetatud põhimõte kohaldub ka antud juhul.
  23. Apellatsioonimenetluses on jätkuvalt vaidluse all küsimus, kas kaebaja rikkus

§-st 8 tulenevaid kohustusi tahtlikult. Nii vastustaja kui halduskohus on leidnud, et kaebaja süü tuleb määratleda tahtluse vormis. Ringkonnakohus nõustub sellega. Kuigi episoodide osas, mis puudutavad tehingute sooritamist OÜ-ga Euromontaaž, on kaebajale ette heidetud ka hoolsuskohustuse rikkumist äriühingu majandustegevuse juhtimisel ja äriühingu esindamisel lepingute sõlmimisel, kuna kaebaja ei kontrollinud tehingu teise poole isikusamasust ja teisi tehingute seisukohalt olulisi asjaolusid, ei tähenda see seda, et asjaolud kogumis ei tooks kaasa süüvormina just tahtluse tuvastamist kaebaja tegevuses. Riigikohtu praktikas on tõepoolest leitud, et hoolsusnõuete eiramisest ei tulene järeldust, et maksude tasumisest hoiduti tahtlikult (Riigikohtu halduskolleegiumi

  1. juuni
  2. a otsus asjas nr 3-3-1-17-13, p 14). Seega peavad asjas kogutud tõendid viitama ka sellele, et isik pidi teadma tehingu tegelikest asjaoludest, sh tehingu kohta esitatud dokumendi võimalikust fiktiivsusest, kuid kajastas seda dokumenti siiski oma maksudeklaratsioonis maksukohustust vähendavana, mistõttu on sellest tulenevalt tegemist ostja pahausksusega või osalemisega maksupettuses (vt Riigikohtu halduskolleegiumi
  3. detsembri
  4. a otsus asjas nr 3-3-1-23-12, p 21). Siiski viitavad kaasuses esitatud asjaolud sellele, et kaebaja pidi teadlik olema tehingu tegelikest asjaoludest. Üks indikaator sellele on ringkonnakohtu arvates asjaolu, et kaebaja on tehingupartneritega kontakti saavutamise osas andnud väga vastukäivaid seletusi, lisaks ei oska kaebaja anda korrektset ülevaadet selle kohta, milline oli tehingute tegelik majanduslik sisu, maht. Kuna kaebaja oli tehingute sõlmimise ajahetkel ainuke juhatuse liige ning osales reaalselt äriühingu esindamises, pidid talle need asjaolud teada olema. Lisaks puudutasid vaadeldavad tehingud ehitustööde teostamist ja metalli müüki. Vaadeldavate tehingute sooritamisel ei ole tavapärane, et ei veenduta teise poole esindajate isikusamasuses, ei koostata üleandmise ja vastuvõtmise akti (vt Riigikohtu halduskolleegiumi
  5. detsembri
  6. a otsus asjas nr 3-3-1-23-12, p 23). Asjaolu, et tasumised 7 tehingupoolte vahel toimusid sularahas on üks asjaoludest, mis viitab maksupettuse toimepanemisele ning seda just olukorras, kus valdavalt arveldas kaebaja taoliste tehingute puhul pangaülekandeid tehes. Näiteks maksumenetlusest nähtuvalt osutas OÜ Soleda kontrollitaval perioodil ehitusteenust OÜ-le Nipress ning teostas lammutustöid OÜ-le Tonart. OÜ Soleda Swedbank AS kontoväljavõttest perioodi
  7. august 2010 kuni
  8. veebruar 2011 (tl 127–130) kohta nähtub, et nimetatud äriühingutelt on tasu OÜ-le Soleda laekunud pangaülekandega. Kontrollitaval perioodil on OÜ Soleda väidetavalt OÜ-lt Euromontaaž soetanud metalli- ja vaskkaablijääke, ehitus- ja lammutusteenust, betoneerimistöid ehitusobjektide Vabaduse 35, Narva-Jõesuu ja Puuvilla 3/5, Narva tarbeks. Samas ei nähtu nende tehingute puhul rahade liikumist äriühingute vahel. See viitab sellele, et tehingu pooled olid teadlikud sellest, et tehingute eesmärgiks oli maksukohustuse vähendamine ning reaalset teenust ega kaupa nende tehingupartnerite vahel ei liikunud. Kuna kaebaja tegevuses on tuvastatud tahtlus, kohaldub maksusumma määramise aegumistähtaeg viis aastat ning vastutusotsuse tegemine ei ole välistatud.
  9. Tulenevalt eelnevates seisukohtadest jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
  10. oktoobri
  11. a otsus muutmata. Kaebaja apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud jäävad tema enda kanda (HKMS § 108 lg 1 ls 1). /allkirjastatud digitaalselt/ Madis Ernits /allkirjastatud digitaalselt/ Agu Timmi 8 /allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.