Obsah (4)

§ 184§ 63§ 76§ 263

Kriminaalasi nr 1-12-10969 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 28. oktoober 2015. a Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-12-10969 Kohtukoosseis Kohtunik Raina Pärn Kohtuis

§ 184

lg 2 p 1, 2 ja § 392 lg 2 p 2 järgi ning

§ 63lg 1 alusel mõisteti Kert Roosele karistuseks vangistus 4 aastat 10 kuud.

Kinnipeetava karistusaeg algas 03.06.

1. a ja lõppeb 03.04.
2. a. Vangla toetab Kert Roose vabastamist tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmisest. Prokurör on edastanud kohtule kirjaliku seisukoha Kert Roose tingimisi ennetähtaegse vabastamise kohta. Prokurör toetab Kert Roose tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist. KOHTUS TUVASTATUD ASJAOLUD Süüdimõistetu Kert Roose selgitas kohtus, et ta soovib karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt vabaneda. KOHTU SEISUKOHT
3. Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimiku ja prokuröri seisukohaga ning kuulanud ära Kert Roose, leiab, et Kert Roose tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud.
4. Kert Roose kannab käesoleval ajal karistust tahtliku esimese astme kuriteo toimepanemise eest.

§ 76

lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on Kert Roose temale mõistetud karistusajast (4 aastat 10 kuud vangistust) ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, mis on rohkem kui 4 kuud. Samuti on Kert Roosel kanda jäänud karistust rohkem kui 2 kuud (

§ 76lg 3).

Sellest tulenevalt on formaalsed alused Kert Roose tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks karistuse kandmiselt. 3.

§ 76

lg 4 järgi arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. 3.1 Kert Rooset on varasemalt kriminaal- ja väärteokorras korduvalt karistatud. Kert Roose on varasemalt toime pannud varavastased süütegusid, aga ka alaealise vastu suunatud-, tervisevastase-, liiklus-, avaliku korra vastase süüteo ning narkootikumidega seotud süüteo (narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise). Käesoleval ajal kannab Kert Roose karistust narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest, mis on toime pandud grupis (Harju Maakohtu 05.12.

1. a otsus kriminaalasjas nr 1-12-10969). Kohus leiab, et Kert Roose poolt toimepandud kuriteo asjaolud (mille eest ta kannab käesoleval ajal karistust) on rasked. Kert Roose on olnud grupi liige, mille eesmärgiks oli käidelda ebaseaduslikult suures koguses narkootilist ainet (kokaiini), st toimetada Lõuna-Ameerikast Peruu Vabariigist Eesti Vabariiki. Kert Roose oli narkokuller, kelle ülesandeks oli vastavalt saadavatele juhistele omandada ja toimetada 942,1 g vedelat kokaiini (millest puhast ainet 538 g) Peruust Eestisse. Kert Roose sõnul on pani ta kuriteo toime rahalise kasu saamise eesmärgil. See muudab kohtu arvates kuriteo toimepanemise eetiliselt taunimisväärsemaks, kuna Kert Roose oli raha eest valmis aktiivselt panustama selleks, et narkootiline aine toimetatakse Peruu Vabariigist Eesti Vabariiki ja see turustatakse lõpptarbijatele, kuna seeläbi oleksid kahjustatud saanud paljude inimeste tervis. Lisaks on märkimisväärne üle riigipiiride ja Euroopa Ühenduse tolliterritooriumi piiri toimetatud aine kogus, kuna sellega olnud võimalik narkojoovet tekitada rohkem kui 4400-le 2 inimesele. Kert Roose ise on olnud pikaajaline narkootiliste ainete tarvitaja (alustas 11-aastaselt) ja vangistusele eelneval perioodil tarvitas narkootilist ainet amfetamiin. Kohus, hinnates Kert Roose varasemat elukäiku, järeldab, et Kert Roose ei ole talle varasemalt mõistetud karistustest teinud vajalikke järeldusi ja ei ole kasutanud talle antud võimalusi kanda karistust vabaduses. Kohus peab oluliseks sedagi, et Kert Roose on varasemalt kuriteo toime pannud ka vangistuses karistust kandes (Viru Maakohtu 10.11.
2. a otsus kriminaalasjas nr 110-5959). Eelneva karistuse kandmiselt (Viru Maakohtu 10.11.
3. a otsusega

§ 263

lg 1 ja § 184 lg 1 alusel mõistetud liitkaristus 3 aastat 1 kuu 5 päeva vangistust) vabanes Kert Roose 13.09.

1. a. Uue samalaadse kuriteo, s.o narkootilise aine suures koguses käitlemise pani Kert Roose toime ligikaudu 9 kuud pärast karistuse kandmiselt vabanemist (septembris
2. a vabanes, narkootikume käitles mais
3. a). Vaatamata varasemalt mõistetud karistustele on Kert Roose jätkanud kuritegude (ka samalaadsete) toimepanemist, mistõttu on igati alust arvata, et eelnevad karistused ei ole mõjutanud Kert Rooset õiguskuulekusele. 3.2 Kohus peab Kert Roose käitumist karistuse kandmise ajal valdavalt positiivseks. Kert Roose on vangistuses olles osalenud sotsiaalprogrammides 12 Sammu, Sotsiaalsete oskuste treening ja Eluviisi treening, täitnud ja analüüsinud töövihikut Viha ja Kriitika. Kert Roose jätkab käesoleval ajal koostööd psühholoogiga. Kert Roose on vangistuse jooksul omandanud keevitaja ja puidupingitöölise eriala ning osalenud vangla tööhõives majandusabitöölisena. Kert Roose kannab käesolevalt karistust Tartu Vangla avavanglaosakonnas ning alates 08.07.
4. a töötab soodustuse korras väljaspool vanglat AS-is Kane Metall. Kert Roosel puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. 3.3 Vabanemise korral on Kert Roosel kindel elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Kohus peab positiivseks, et vabanemise korral soovib Kert Roose muuta oma elukeskkonda ja tal on olemas ka toetavad lähedased. Kohtu arvates on oluline, et vabanemise korral oleks Kert Roosel tagatud ka majanduslik toimetulek, s.o regulaarne sissetulek, kuna Kert Roose on kuritegusid toime pannud majandusliku kasu saamise eesmärgil. Seega peab kohus positiivseks, et Kert Roosel on garanteeritud töökoht OÜ-s Crosstech. Kohus peab positiivseks, et Kert Roose on vangistuse jooksul tegelenud sõltuvuskäitumisega ja soovib vabanemise korral hoiduda narkootikumide tarvitamisest, kuna sõltuvus tugevatest narkootilistest ainetest (amfetamiin) on Kert Roose puhul peamiseks uute kuritegude toimepanemise riskiks. Kohus võttes arvesse, et Kert Roose on olnud pikaajaline narkootikumide tarvitaja, leiab, et lõplik harjumusest loobumine saab Kert Roose jaoks olema äärmiselt keeruline ning nõuab suurt motivatsiooni ja tahet. Seda kinnitab ka asjaolu, et Kert Roose on varasemalt loobunud narkootikumide tarvitamisest, kuid sellele vaatamata alustanud uuesti tarvitamist. Kuigi kohus peab tunnustamist väärivaks, et Kert Roose on motiveeritud ja soovib tegeleda narkosõltuvuse probleemiga, ei taga ainuüksi Kert Roose sellesisuline soov, tugiisiku ja psühholoogi olemasolu ning läbitud rehabilitatsioon, et sellel korral oleks Kert Roose vabaduses suuteline edukalt ja lõplikult sõltuvuskäitumist muutma.
5. Eeltoodud asjaolusid kogumis hinnates leiab kohus, et Kert Roose tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud. Kohus leiab, et Kert Roose tingimisi vabastamist karistuse kandmiselt ei võimalda tema varasem elukäik, kuriteo toimepanemise asjaolud ning Kert Roose isik. Kert Roosel tuleb jätkata karistuse kandmist. /allkirjastatud digitaalselt/ Raina Pärn Kohtunik 3